3-25-4105/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4105

Määruse kuupäev

21. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

K.V (K.V) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ruumide ebahügieenilisusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-4105.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.V (edaspidi kaebaja) esitas 10. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on

kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla koridorid ja muud ühiskasutatavad ruumid on

räpased. Eeltooduga on alandatud kaebaja väärikust ning talle on tekitatud tervisekahju.

Kaebaja soovib hüvitiseks 3000 eurot. Kaebuses sisaldub menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 12. detsembril 2025 kohtule kaebaja

kohtueelse menetluse materjalid.

3. Kaebaja esitas 25. novembril 2025 kohtule avalduse, milles palub talle saata

menetlusdokumendid paberkandjal. Kaebaja sõnul ei ole tal Tartu Vangla tegevuse tõttu

võimalik e-toimiku vahendusel menetlustes osaleda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel

esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab

Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist.

Kuna hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru,

et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses asjaoluga, et vangla koridorid ning muud ühiskasutatavad ruumid on

räpased. Kaebaja hinnangul alandab vangla tema väärikust ja kahjustab tervist.

I

5. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel, mis

näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud: kaebaja õigusi ei

ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks

kahjuhüvitise välja mõistaks. Sarnase kaebuse on kohus samal alusel tagastanud ka varem (vt

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3454).

6. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

7. Kaebajat häirib asjaolu, et tema hinnangul on Tartu Vangla koridorid ja muud

ühiskasutatavad ruumid räpased. Kaebuse kohaselt ei ole paljusid ruume nädalaid või lausa

kuid koristatud. Vanglas valitseb korralagedus. Kaebaja leiab, et esineb oht nakkushaiguste ja

parasiitide levikuks. Räpased ruumid on tekitanud kaebajale hingelisi kannatusi ning tema

heaolu on langenud. Tema väärikust on alandatud ning talle on tekitatud tervisekahju.

8. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldused Tartu Vanglas valitseva korralageduse ning parasiitide

ja nakkushaiguste leviku reaalse ohu kohta on suure tõenäosusega ülepaisutatud. Kohus ei pea

usutavaks, et Tartu Vangla üldkasutatavates ruumides ja koridorides oleks niivõrd räpane, et

see riivaks intensiivselt kaebaja õigusi. Kohtule teadaolevalt koristavad vanglas

ühiskasutatavaid ruume kinnipeetavad, kes on määratud tööle majandustööde abitööliseks.

Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma isikliku

hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad

oma elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, peale hommikust äratust seadma korda

oma magamiskoha. Seega on ka kaebajal endal kohustus hoida osakonna olmeruumides

puhtust. Arvestades seda, et lisaks kinnipeetavatele viibivad vangla ühiskasutatavates

ruumides ka vanglateenistujad, ei pea kohus usutavaks, et ruumid saaksid olla nii räpased, et

tegemist võiks olla kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline,

et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Vangla ühiskasutatavad ruumid ja koridorid ei saa

eeltoodut arvestades olla nii räpased, et see tooks kaasa kinnipeetava inimväärikuse

alandamise, talle tervisekahju tekkimise ning eeltoodu tõttu mittevaralise kahju hüvitise

määramise. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud, milles tema tervisele tekitatud kahju

seisneb ning kuidas oleks võimalik tõendada, et see on põhjuslikus seoses just

ühiskasutatavate ruumide puhtusega. Kohtule ei ole teada, et Terviseamet riikliku järelevalve

organina oleks teinud vanglale ettekirjutusi seoses ühiskasutatavate ruumide puhtusega.

Kohtu hinnangul puudub kaebusel seega eduväljavaade.

9. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel

tagastada, kuivõrd toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada esitatud kaebust edukaks. Samuti

tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks.

II

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

III

11. Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda

ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

12. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike

1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja

otsustamist.

13. Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt ei saa asuda seisukohale, et ta ei oleks

võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Asjaolu, et kaebaja on esitanud

halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest tulenevalt suurem vajadus kohtule

erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kas ja kui palju peab

kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate kaebustega, on tema enda otsustada. Seega

ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus

ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest

kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike

1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

IV

15. Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu

Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavatele e-toimiku vahendusel,

kuivõrd kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvel- ja lauaarvuteid ning

tutvuda seeläbi e-toimikus oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale

dokumente

e-toimiku vahendusel edastada, saadab kohus dokumendid seejärel kinnipeetavale

paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Täiendavalt märgib kohus, et

kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pärast 25. novembrit 2025 e-toimiku vahendusel

esitanud kohtutele arvukalt avaldusi ja vastu võtnud kohtulahendeid. Seega ei pea kaebaja

väited e-toimiku kasutamise võimatuse kohta paika.

(allkirjastatud digitaalselt)