3-25-4446/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4446

Määruse kuupäev

20. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise

kahju hüvitamist seoses läbiotsimiste alusetu ja ebakohase

tegemisega ning ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmisega.

2. Ülejäänud osas lõpetada asja menetlus.

3. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Jätta kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1‒4 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. (kaebaja) esitas 26. novembril 2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust erinevate Tartu Vangla tegevuste

osas. Kaebuse kohaselt alandatakse vanglas kaebaja inimväärikust ning teda

diskrimineeritakse keele alusel. Kaebaja osutab, et 14. juulil 2025 sisenes kambrisse nr 477

valvur R. Lill, kes käskis midagi, millest kaebaja kui välismaalane aru ei saanud. Seejärel

kirjutas valvur raporti, kuna kaebaja ei allunud. Kambrist lahkudes kustutas valvur kambri

valgustuse, kuigi keegi seda ei palunud. Nõudmisele tuli põlema panna vastas valvur: “Räägi

eesti keeles, ma ei saa aru.“ R. Lill keeldus 16. mail 2025 kui ka teistel päevadel kaebaja

pöördumiste vastuvõtmisest ja edasiandmisest. Kaebaja nõudis 16. mai 2025. a hommikul

juuksuriteenuse osutamist, aga valvurid ei reageerinud tema nõudmisele. Ei teavitatud arsti

haigestumisest. Tõlki ei ole ja keegi ei tõlgi korraldusi. I. Tatarin ei võta pöördumisi vastu ega

edasta neid. R. Lill jätkab kambris valgustuse väljalülitamist. Kaebaja viitab kaebuses enda

vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele nr 6-7/2-25/2606-1 ning on lisanud dokumendi

ka kaebuse juurde. Kaebaja märgib, et on koostanud 27. oktoobril 2025 adekvaatse kaebuse

3-25-4446

nr 2-2/2-25/6057-1 ning viitab seejuures järgmistele asjaoludele: talle ei anta ümbrikke;

läbiotsimise käigus lüüakse munadesse ning katsutakse tuharaid ja keha, mitte riideid;

nõudele saada ajalehti, raamatuid, ajakirju ei vastata; ühtegi teist kinnipeetavat läbi ei otsita.

Kaebaja palub vanglalt välja mõista rahaline kompensatsioon 1000 eurot tema väärikuse

alandamise ja keele pinnal diskrimineerimise eest. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse

taotlus, tunnistajate ülekuulamise taotlus ning menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, tõlkeabi osutamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus palus 1. detsembri 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada X.X.-

i kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvad asjakohased kohtueelse menetluse materjalid.

3. Vastuseks kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 4., 11. ja 17. detsembril 2025 kaebuse

asjaoludega seotud materjalid (sh kaebuses viidatud kaebaja kahjunõude nr 6-7/2-25/2606-1,

mille vangla registreeris numbriga 1-9/2-25/413-1, selle tõlke eesti keelde ja Tartu Vangla 1.

oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/413-2) ja tõendi selle kohta, millal kaebaja sai kätte Tartu

Vangla 1. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/413-2.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et kaebaja soovib praeguses asjas pöörduda kohtu poole

hüvitamiskaebusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 2 punkt 4). Kuigi

kaebaja on kaebuses põgusalt viidanud ka teistele HKMS § 37 lõikes 2 toodud nõuetele, on

siiski mõistetav, et kaebaja eesmärk käesolevas asjas on nõuda vanglalt hüvitist. Sellele viitab

ka asjaolu, et kaebuse lõpuosas on kaebaja taotlenud mõista vanglalt välja 1000 euro suurune

hüvitis. Samuti on kaebaja kaebuse juurde lisanud enda vanglale esitatud venekeelse kahju

hüvitamise taotluse nr 6-7/2-25/2606-1, mille vangla registreeris numbriga 1-9/2-25/413-1.

5. Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist järgmiste asjaolude eest:

‒

kaebajaga eesti keeles rääkimine ja tõlkimise korraldamata jätmine;

‒

kambris valgustuse väljalülitamine;

‒

kaebaja pöördumiste vastuvõtmisest ja adressaatidele edastamisest keeldumine;

‒

juuksuriteenuse osutamise nõudele reageerimata jätmine;

‒

arsti teavitamata jätmine kaebaja haigestumisest;

‒

ümbrike andmata jätmine;

‒

läbiotsimiste alusetu ja ebakohane tegemine;

‒

ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmine;

‒

raamatute andmata jätmine.

I

Kaebuse osaline tagastamine

6. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude Tartu Vangla tekitatud

3-25-4446

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kaebaja on kinnipeetav ning kaebus on

esitatud vangla vastu, siis tuli tal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 1¹ lõikele 8. Kohus saab

kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse.

7. Kaebaja osutas kaebuses, et esitas Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatuga seoses

kahjunõude nr 6-7/2-25/2606-1 (vangla registreeris selle hiljem ümber nr-ga 1-9/2-25/413-1).

Tartu Vangla esitas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks kohtule veel

kaebaja kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1 ja 1-9/2-25/317-1. Nimetatud kahjunõuetest ei nähtu,

et kaebaja oleks nõudnud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist seoses läbiotsimiste alusetu ja

ebakohase tegemisega ning ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmisega. Kaebaja on küll

kaebuses märkinud, et on esitanud kirjeldatud asjaoludega seoses kaebuse nr 2-2/2-25/6057-1

ning selle kaebuse lisana ka kohtule esitanud, kuid vangla tehtud kaebaja pöördumise

kokkuvõtlikust kirjeldustest ei ilmne, et tegemist oleks kahjunõudega.

8. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust osas, milles ta nõuab

Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimiste alusetu ja

ebakohase tegemisega ning ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt

tagastab kohus kaebuse eelkirjeldatud osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

Menetluse ülejäänud osas lõpetamine

10. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus ülejäänud osas läbitud järgmiste

kahjunõuetega:

‒

kaebajaga eesti keeles rääkimine ja tõlkimise korraldamata jätmine (kahjunõuded

nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1);

‒

kambris valgustuse väljalülitamine (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/413-1);

‒

kaebaja pöördumiste vastuvõtmisest ja adressaatidele edastamisest keeldumine

(kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1);

‒

juuksuriteenuse osutamise nõudele reageerimata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/413-1);

‒

arsti teavitamata jätmine kaebaja haigestumisest (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-

25/413-1);

‒

ümbrike andmata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/309-1);

‒

raamatute andmata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/309-1).

11. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt

võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne

kaebuse menetlusse võtmist.

12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise

taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18

lõike 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lõige 2

3-25-4446

sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib

kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks

kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

13. Kaebaja kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1 saab lugeda

nõuetekohaselt esitatuks siis, kui vangla sai nende tõlked kätte. Kahjunõude nr 1-9/2-25/309-1

tõlke sai vangla kätte 30. juulil 2025, kahjunõude nr 1-9/2-25/317-1 tõlke sai vangla kätte 31.

juulil 2025 ja kahjunõude nr 1-9/2-25/413-1 tõlke sai vangla kätte 5. augustil 2025.

Kahjunõuet nr 1-9/2-25/309-1 ei lahendanud vangla tähtaegselt (viimane päev selle

kahjunõude lahendamiseks oli 30. september 2025, kuid vangla tegi otsuse alles 1. oktoobril

2025). Kahjunõuded nr 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1 lahendas vangla tähtaegselt.

Kahjunõude

nr 1-9/2-25/309-1 osas hakkas kohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 1. oktoobril 2025 ja

tähtaja viimane päev oli 30. oktoober 2025. Kahjunõuete nr 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1

osas hakkas kohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 2. oktoobril 2025 (kaebaja sai vangla

otsuse kätte 1. oktoobril 2025) ja tähtaja viimane päev oli 31. oktoober 2025. Kaebaja esitas

käesolevas asjas kaebuse 26. novembril 2025 ehk kaebetähtaega ületades.

14. HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08,

p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks, kuna tähtaja ennistamiseks puudub ilmselgelt mõjuv põhjus.

Kaebetähtaja ületamine ei saa olla põhjendatud. Kohus möönab, et kahjunõude nr 1-9/2-

25/309-1 osas ei pruukinud kaebaja mõista, et kohtule kaebuse esitamise tähtaeg hakkab

kulgema kahjunõude lahendamise 2-kuulise tähtaja möödumisel, kuid praegusel juhul tuleb

arvestada seda, et kaebaja ei pöördunud selle kahjunõude osas kohtusse ka 30 päeva jooksul

pärast Tartu Vangla 1. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/413-2 kättesaamist (vrd Riigikohtu

18. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-41-16). Tartu Vangla 1. oktoobri 2025. a otsuses

nr 1-9/2-25/413-2 on edasikaebekord ja -tähtaeg nõuetekohaselt märgitud ning kaebajal oli

seda võimalik järgida. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus.

Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja aastate jooksul Tartu Halduskohtus

algatanud 629 kohtuasja, ainuüksi 2025. a on ta esitanud Tartu Halduskohtule 24 kaebust ja

2024. a 29 kaebust. Seega pidi kaebaja mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja

rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a

määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a

määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks olnud kaebuses

kirjeldatud asjaoludel tähtaegselt kaebusega kohtusse pöördumine võimatu, kuivõrd ta on

perioodil 1. oktoober 2025 kuni 31. oktoober 2025 esitanud neli uut kaebust halduskohtule ja

kolm määruskaebust ringkonnakohtule. Seega ei saanud kaebajal esineda objektiivseid ega

subjektiivseid takistusi ka praeguse hüvitamiskaebuse tähtaegsel esitamisel.

3-25-4446

15. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamisel ületanud

30-päevast kaebetähtaega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab seetõttu asja

menetluse HKMS § 124 lõike 2 ja § 152 lõike 1 punkti 2 alusel.

16. Vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama

nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

III

Esialgne õiguskaitse

17. X.X. on kaebuse punktis 4 viidanud esialgse õiguskaitse kohaldamise soovile. Kuigi

kaebaja taotlus on väga lakooniline ning seda ei ole arusaadavalt põhjendatud, ei pea kohus

vajalikuks esialgse õiguskaitse taotlust käiguta jätta. Kohus selgitab, et väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise

asjades. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, jätab kohus selle läbi vaatamata.

IV

Riigi õigusabi

18. X.X. taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi

taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses

(riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

19. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

20. Kohus leiab, et X.X. on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on X.X.-il olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus

ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtule kaebuseid, määruskaebuseid ja ka

apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Lisaks välistab praegusel juhul kaebajale riigi

õigusabi andmise ka asjaolu, et kohus osaliselt tagastab antud määrusega kaebuse ning

ülejäänud osas lõpetab asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja seetõttu on X.X.-i

võimalus oma õigusi käesolevas asjas kaitsta ilmselt vähene.

21. Eelnevat arvestades jätab kohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide

1 ja 5 alusel rahuldamata.

V

Muud taotlused, andmekaitse

22. Kaebuse osalise tagastamise ning osalise menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus

lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

23. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3

ja § 178 lõige 3).

3-25-4446

(allkirjastatud digitaalselt)