4-12-211/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-11-211

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-211 (2602,12,000006) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

I.J-i kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Tarvo Sääliku 01.01.2012. a kiirmenetluses tehtud otsuse peale Kaebuse esitaja I.J isikukood: XXX, elukoht: XXXX, töökoht: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Tarvo Sääliku 01.01.2012. a kiirmenetluses tehtud otsus osaliselt, karistuse osas ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Mõista I.J-ile LS § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühikut, s.o. 80 (kaheksakümmend) eurot.

I.J tasuda rahatrahv 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank, nr 10220034796011 SEB

pangas, nr 17001577198 №rdea pangas või nr 333416110002 Danske pangas, viitenumber 10220112663817.

Rahuldada I.J-i kaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud.

2

I.J-i karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku Tarvo Sääliku 01.01.2012. a kiirmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 2602,12,000006 LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot.

Otsuse kohaselt I.J 01.01.2012.a kella 15.41 ajal Tartus Puiestee tänaval juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0.16 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, on lõpptulem 0,11 mg/l. I.J rikkus LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud arvestatud.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli 01.01.2012. a andmetel on

I.J samal päeval kell 15.41 mõõdetud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus

indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr A111140. Indikaatorvahend on kalibreeritud kehtivusega kuni 08.03.2012. a. Näit on 0,17 mg /l. isikul on tuvasatud silmade punetus, tuvastatud segane kõne, higistamine. Alkomeetri lõplik lugem on 0,16 mg/l, mõõtemääramatus 0,05 mg/l, lõplik tulem 0,11 mg/l. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on I.J andnud ütlusi, et juhtis autot ja arvas, et tal pole jääknähte. Ei osanud arvata, et näit on üle lubatud piiri. Tunnistab oma rikkumist. 01.01.2012. a on tehtud I.J-ile sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Karistusregistri andmetel on I.J karistusregistrisse kandmata isik.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

16.01.2012. a esitas I.J kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise

menetleja otsusega määratud karistuse kergendamist. Kaebuse esitaja väidab, et see on tema esimene rikkumine. Ta kahetseb tegu. Tema palk on pere põhisissetulek.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja nõustub

määratud karistuse kergendamisega. Seda põhjusel, et isik on varem karistamata ning kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku kahetsust toimepandud rikkumise suhtes.

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab I.J-i kaebuse kohtuvälise menetleja 01.01.2012.a. otsuse peale kirjalikus

menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Menetlusalune isik tunnistab rikkumisi ja kahetseb toimepandud tegu. Süü omaksvõtt on tõendatud

dokumentaalse tõendiga, mis tõendab I.J-i poolt sõiduki juhtimise järel tema

väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisaldust. Mõõtetulemused on fikseeritud

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

3 Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses.

Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 järgi juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 5 järgi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei

tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 rikkumise eest määranud LS § 224 lg 1 järgi kergemaliigilise karistuse keskmises määras. Otsuses on märgitud, et karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid on arvestatud. Samas ei ole nimetatud, milliseid asjaolusid on

arvestatud ja kas need asjaolud on karistust kergendavad või raskendavad. I.J esineb

KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. I.J on varem karistamata isik. Otsuses kirjeldatud teos ei ole tema süü suur. Nendest asjaoludest on alust järeldada isiku õiguskuulekat

eluviisi. Eeltoodust järeldub, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes küllaldaselt kaalunud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid. I.J-i on võimalik mõjutada hoiduma uutest süütegudest kergemaliigilise karistusega alla alammäära. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue

otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus rahuldab kaebuse. Arvestades

karistust kergendava asjaolu esinemist, varasemate karistuste puudumist ja süü suurust mõistab kohus I.J-ile LS § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o. 80 eurot.

Ene Muts kohtunik