3-25-4651/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2025, Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4651

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Helena Velba

Puudutatud isik – X. X (Xxxxxx kodanik; sündinud

xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 21.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X. X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused X. X -le farsi keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb

määrust viivitamatult tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle

pärast selle valmimist.

3. Määruse avaldamisel asendada X. X nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

20.12.2025 kell 02:29 peeti Tallinna lennujaamas (Tartu mnt 101, Tallinn) kinni Iraagi

kodanik X. X, kuna ta keeldus ametnikele oma passi näitamast. Oma viibimise seaduslikkuse

põhjendamise kohta lennujaamas ei osanud X. X selgelt väljenduda (andis erinevaid

vastuseid), millest tulenevalt käidi isikuga tema viibimiskohas – Tallinnas asuv Majaka

Hostel aadressil Pae tn 12, Tallinn. Isiku asjade seast tuli välja kehtiv Xxxxxx pass nr XXX,

milles puudusid Schengenisse sisenemise/väljumise templid, viisad või muu oluline, mis

viitaks, et isik viibib Eestis ja Schengenis seaduslikult. Pass on uus ning ilma sissekanneteta.

Sellest järeldus, et isik viibib tõenäoliselt seadusliku aluseta Eestis ja Schengenis. Isikul on

kaasas kogu tema isiklik vara – 23 telefoni (iPhone’id, Samsungid), mitu sülearvutit, 2

seljakotti ja kaks erisuurusega kohvrit. Usutav on, et isikul ei pruugi olla elukohta juba väga

pikka aega ning tal puudub ligipääs hügieenitarvetele ning -toimingutele.

2.

20.12.2025 viidi isikuga kinnipidamiskeskuses läbi küsitlus, millest selgusid järgmised

asjaolud. X. X saabus viimati Schengeni enda sõnade kohaselt detsembrikuus 2022 Ukrainast

Poola kaudu, eesmärgiga põgeneda Venemaa-Ukraina sõja eest. Schengenisse sisenes isik

oma eelneva Xxxxxx kodaniku rahvuspassiga, mille andmeid PPA’l ei ole – isiku sõnade

kohaselt on nimetatud dokument kaotatud Saksamaal. Käesoleval hetkel kasutab isik uut

Xxxxxx kodaniku rahvuspassi nr XXX (kehtivusega 29.08.2025-29.08.2030), mis on

väljastatud Saksamaal Berliinis Xxxxxx saatkonnas. Passis ei ole ühtegi templit, viisat ega

muud sissekannet, mis annaks aimu isiku viibimisest ja reisimisest enne uue passi

väljastamist. Eelnevalt Schengenisse saabumisele õppis isik enda sõnade kohaselt Ukrainas

Kiievis ukraina keelt, ülikooli täpset nimetust X. X nimetada ei osanud. Õpingute perioodiks

oli isiku väitel sõjavaba aeg ehk kui veel sõda ei olnud – august 2022 kuni detsember 2022

(kuupäevasid isik täpselt nimetada ei osanud). Paludes isikul esitada Ukrainas õppimiseks

omatud seaduslikku alust tõendavat dokumenti, esitas ta telefonist pildi Ukraina ajutisest

elamisloast nr 800253986, kehtivus alates 18.11.2021 (lisa „Ukraina elamisluba (1 ja 2)“).

3. Enda Eestis viibimise kohta selgitas X. X, et käis Soomes saatkonnas tööviisat taotlemas.

Selleks anti talle Soome saatkonnast informatsioon, et esmalt tuleb anda sõrmejäljed ning

selleks lähim koht on Eestis asuv Soome saatkond. Asjaolu, et isik käis Soomes, kinnitab

SUSPECT (Maksu- ja Tolliameti reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu)

20.12.2025 väljavõte isiku reisimisest – isik saabus Soomest Eestisse VikingXPRS laevaga

13.12.2025 (lisa „SUSPECT_väljavõte“). Küll aga muutis isik hiljem oma vastust Soomes

käimise kohta – nimelt käis isik Soomes migratsiooniametis, mitte saatkonnas. Korduvatele

küsimustele, miks isik ei läinud Saksamaal asuvasse Soome suursaatkonda, ta ei vastanud või

andis segaseid selgitusi. Sõrmejälgi ei ole isik veel Eestis Soome saatkonnas andnud (tema

sõnade kohaselt).

4. Veel selgitas X. X, et ta tuli Eestisse 6 päeva tagasi ning tal on plaanis minna 20.jaanuaril

tagasi Soome tööviisa taotlemiseks ning seejärel sõita tagasi Saksamaale – isik tõendas enda

lahkumise plaane Soome telefonist näidatava piletiga (lisa „Soome_pilet“) aga Saksamaale

naasmise piletit ei olnud esitada. Oma koduriiki isik naasta ei soovi. Viimati üritas isik

taotleda Austria viisat. PPA uues ja vanas viisaregistris puuduvad 20.12.2025 seisuga

andmed, et isik oleks kunagi Austriasse viisat taotlenud. PPA on teinud läbi kontaktkeskuse

SPOC 20.12.2025 päringud Soome ja Saksamaale (lisa „Saksamaa ja Soome SPOC päringud

(1 ja 2)“) – kas isik omab nimetatud riikides seaduslikku viibimise alust või kas ta on

taotlemas mingit liiki dokumenti. 20.12.2025 saadud vastustest nähtub, et isikul puudub

seaduslik alus nimetatud riikides, samuti ei ole isikuga kontakti või taotluseid olnud.

Sõrmejäljehõive andmebaasis ESTODAC hõivatud andmetele tuginedes saab väita, et

sõrmejälgi ei ole hõivatud ka Saksamaal (lisa „ESTODAC_NOHIT“).

5. Isik esitas ka enda telefonist foto dokumendist (lisa „Saksamaa_registreering“), millest

nähtub, et selle väljastaja on BAMF (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge) ta on

taotlenud enda registreerimist Saksamaal kui sõjapõgeniku subjek. Dokumendis on antud

korraldus, et ta peab ilmuma ettenähtud kohta (Saksamaal Berlini Tegeli lennujaam). Antud

dokument on täidetud ja väljaprinditud internetikeskkonnast 14.06.2022. Veel nähtub

dokumendist isiku eelneva passi number, milleks on XXX.

6. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates koostas PPA isikule sundtäidetava

lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld

kogu Schengeni alale 5 (viis) aastat. Isik peab lahkuma oma koduriiki, milleks on Xxxxxx X.

7.

21.12.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Xxxxxx Xi kodaniku

X. X (s.a xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2

(kaheks) kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1

alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ning VSS §

68 p 6 nimetatud põhimõtted.

7.1 Eelnevalt asjaoludes väljatoodu viitab sellele, et isik viibib Eestis ja Schengenis

seadusliku aluseta, kuigi ta väidab vastupidist. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele

mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna

viibida Saksamaal ja Schengenis aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini

seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda

Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi

koduriiki, läks ta endast emotsionaalselt väga välja ning ei teinud enam koostööd ja

dokumente ei allkirjastanud. Isiku emotsionaalne reageering väljasaatmisele viitab, et ta on

soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge. Seega võib

PPA järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik.

7.2 X. X on Eestis ja Schengenis ebaseaduslikult – ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

lükkaks PPA seisukohta ümber. VSS § 15 lg 1 võimaldab PPA-l välismaalase ajutiselt kinni

pidada, et selgitada tema Eestis viibimise seaduslikkust ning hinnata kinnipidamise

vajalikkust. VSS § 23 lg 1 alusel võib halduskohus anda loa kuni kaheks kuuks välismaalase

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui muud järelevalvemeetmed ei

taga väljasaatmismenetluse edukust. PPA on hinnanud X. X käitumist, selgitusi ja esitatud

andmeid ning on leidnud, et vähemalt üks nimetatud alus on tema puhul täidetud. X. X saabus

Schengeni alale kinnitamata põhjustel – kas sõja eest põgenemine või kuna ta ei ole

varasemalt saanud Schengeni alale muudmoodi viisat. Ka ei ole selget fakti, millal täpselt ja

millise piiripunkti kaudu isik saabus Schengeni alale. Isiku eelnev pass on tema sõnade

kohaselt Saksamaal kaotatud. Isiku väidetele lisavad ebausaldusväärsust nimetatud asjaolud: -

Ukrainas ei õppinud ega viibinud isik august 2022 kuni detsember 2022 ning isik ei õppinud

sellel perioodil Ukrainas Kiievis ülikoolis; - Isik omas Ukraina ajutist elamisluba alates

18.11.2021; - perioodis august 2022 kuni detsember 2022 ei olnud Ukrainas Kiievi linnas

sõjavaba aeg – Kiiev oli Venemaa Föderatsiooni peamine ja esimene rünnak oli Kiievile; - X.

X ei ole ajutise kaitse (AJK) ega rahvusvahelise kaitse (RVK) subjekt Ukraina sõjast

tulenevalt ; - Isik on kaotanud oma eelmise Xxxxxx kodaniku passi - oma dokumentide

kaotamine on PPA’le teada praktika välismaalaste puhul, kes takistavad sellega teadlikult

täpsemate asjaolude väljaselgitamist või Schengeni alalt väljasaatmist; - Isik käitub justkui ta

oleks sõjapõgenik ja talle laieneb kõik sellega kaasnev ning esitas vaid 2022 aastal esitatud

Saksamaa registreeringu, siiski on ta suutnud endale uue passi taotleda ja seda enne Eestisse

saabumist; - Isik on andnud vastuolulisi ja segaseid selgitusi selle kohta, kus, millises

saatkonnas ja mis põhjusel ta käinud on. Samuti ei ole usutav, et isik peab andma sõrmejälgi

Eestis Soome saatkonnas, eriti, kui ta juba käis Soomes konsulteerimas – kui isik soovib

Soomes tööviisat, siis selleks hõivatakse sõrmejäljed ka Soomes vastavas asutuses, kui isik

esitab taotluse tööviisa saamiseks. On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga Schengenisse,

kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei saanud viisat Xxxxxxs viibides.

7.3 PPA on seisukohal, et X. X siiski ei oma tänasel päeval alust Eestis ega Schengenis

viibimiseks. Integreerunud ta ei ole, elukohta ega töökohta ei ole ning tööle ei saagi asuda, kui

puudub seaduslik alus viibimiseks. On ka usutav, et isik ei ole tulnud Eestisse ja Soome vaid

sõrmejälgedeks hõivamiseks. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga. Ei

ole usutav, et X. X tuli ajutiselt ja et ta plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et

isik on saabunud nö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja

saadavatest võimalustest. On tõenäoline seegi, et isik on kodutu. Seegi kinnitab, et isik ei ole

seaduslikult Schengenis, kuna saades seadusliku aluse või taotleja staatuse, pakub Saksamaa

isikutele elukohta ja sotsiaaltoetusi toimetulekuks.

7.4 X. Xl oli esitada pilet Soome naasmiseks, kuid esitatud fotost nähtub kuupäev 09.01.2025,

mitte 20.01.2025 nagu ta väitis. Isik ei ole esitanud piletit Saksamaale naasmiseks või et ta

tuli Saksamaalt lennuga Soome. Schengeni-siseselt on võimalik kasutada lennutransporti

selliselt, et isiku identiteet jääb tuvastamata. X. X ei ole esitanud oma liikumisteekonda

tõendavat lennupiletit ning on võimalik, et ta reisis teiste andmetega. Alles pärast küsitlust ja

ettekirjutuse tutvustamist hakkas isik selgitama, et tema lennupiletitega tegeleb keegi sõber –

seega on usutav, et ka broneeringutel ning soetamistel ei saagi tuvastada isiku reisiteekonda

Schengeni-siseselt, kuna antud toiminguid ei ole teinud isik ise.

7.5 Veel on oluline, et ei ole isik pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki

lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengenisse edasi jääda, mida kirjeldab kõik eelnevalt

kirjeldatu. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt

lahkuda.

7.6 PPA hinnangul viitab isiku ebaseaduslik viibimine Eestis, samuti tema koostöö vältimine

ametiasutustega põgenemise ohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda

teistesse Schengeni riikidesse, leida vajalikud kontaktid ja asutused ning on põhjust arvata, et

tema Schengenis olevad tuttavad võivad aidata teda varjata või liikuda järgnevasse sobivasse

riiki. Isik on seni otsinud ressursse Schengeni alale jäämiseks, et mitte lahkuda. Saksamaa ei

ole väljastanud isikule seaduslikku staatust, seda kinnitab ka ESTODAC sõrmejälje

hõivebaasi negatiivne tulemus. Nimetatud põhjustel ei ole alust isiku usaldamiseks - tema

senine käitumine viitab pigem koostöö vältimisele ja ükskõiksusele Eesti ning teiste Euroopa

Liidu liikmesriikides kehtestatud normide suhtes. Põgenemisohtu tuleb VSS § 6'8 p 6 kohaselt

hinnata prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist. PPA hinnangul viitab isiku

käitumine selgelt sellele, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning

püüaks varjata oma asukohta või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära Schengeni vaba

liikumise võimalust. Isik on juba varasemalt sarnast käitumismustrit kasutanud. Tema senine

käitumine on olnud teadlik ning kinnitab PPA hinnangut isikut mitte usaldada. PPA on seega

seisukohal, et X. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema

väljasaatmiseni on proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning

väljasaatmise edukas lõpuleviimine. X. X ebaseaduslik viibimine Eestis ja Schengeni alal,

vastuoluliste selgituste andmine ning koostöö vältimine viitavad selgelt tema soovile jääda

edasi ebaseaduslikult Eestisse või liikuda võimalusel edasi Schengenisse.

8. Isik avaldas 21.12.2025 toimunud kohtuistungil algselt, et soovib minna Sakasamaale, kus

on tema sugulased. Hiljem selgitas, et võib ka jääda Eestisse, kuid soovib minna hostelisse,

kus elamise eest kannavad kulud tema sugulased. Isik soovib võtta ühendust Saksamaal

elavate sugulastega, kes leiaksid talle advokaadi.

9. PTA kinnitas istungil kohtule, et isikule anti enne istungit võimalus helistada sugulastele.

Samuti kinnitas PPA kohtule, et isikule selgitatakse võimalust saada Eestis advokaat.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et PPA taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 alusel on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus

Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita

juhul, kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas 20.12.2025 puudutatud

isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052293106 Eestist lahkumiseks ja koos sellega

sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks.

12. VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni

48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke

aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel.

VSS § 15 lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

13. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende saamine vastuvõtvast transiitriigist viibib (p 3). Isiku paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv

välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

14. Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lähtudes

VSS § 68 p-st 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Isikul puudub seaduslik viibimise alus Schengenis, sh peab ta end Ukraina sõjapõgenikuks, ta

on oma eelmise passi ära kaotanud ja otsib Schengenis võimalusi enda ära elatamiseks ja

seadustamiseks. Isiku eelnev pass on oluline faktor tema Schengenisse saabumise ja staatuse

väljaselgitamisel – antud dokumenti aga ei ole isik esitanud. Samuti ei teinud isik küsitluse

ajal koostööd, ühtegi dokumenti ei allkirjastanud. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele

mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna

viibida Saksamaal ja Schengenis aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini

seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda

Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi

koduriiki, läks ta endast emotsionaalselt väga välja ning ei teinud enam koostööd ja

dokumente ei allkirjastanud. Isikule pidi PPA korduvalt andma korraldusi, et ta kuulaks

ametnike korraldusi või annaks tõeseid selgitusi. Isiku emotsionaalne reageering

väljasaatmisele viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida

sellist tagajärge. Seega võib järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik.

On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga Schengenisse, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et

ta ei saanud viisat Xxxxxxs viibides. Sh on usutav, et X. X on Schengenis viibides elatunud

sõprade, tuttavate ja väidetavate sugulaste poolt antud rahast ning muudest abipakkumistest.

Samas ei ole isikul alust Eestis ega Schengenis viibimiseks. Ta pole ka integreerunud, tal ei

ole elukohta ega töökohta ning tööle ta ei saagi asuda, kui puudub seaduslik alus viibimiseks.

On ka usutav, et isik ei ole tulnud Eestisse ja Soome vaid sõrmejälgedeks hõivamiseks. Isik

on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga – 2 seljakotti, mitu kohvrit, kõik

nutiseadmed, kohvikeetmiseks vajalikud seadmed jms, mis isiku asjades on. Ei ole usutav, et

X. X tuli ajutiselt ja et ta plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on

saabunud nö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest

võimalustest. Veel on oluline, et isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole

koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengenisse edasi jääda, mida kirjeldab kõik

eelnevalt kirjeldatu. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni

alalt lahkuda. Seda eriti, kuna ta on küsitluses viidanud korduvalt, et Schengenisse on raske

saada viisat ja samuti kinnitas, et sõda avas talle lõpuks võimaluse Euroopasse tulla.

15. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõhus, sest isiku hoiakute ja käitumise põhjal võib arvata, et ta ei täidaks

järelevalvemeetmeid, vaid lahkuks Eestist väljasaatmise vältimiseks koduriiki.

16. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada

informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta.

17.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1). Isikut ei ole küll

võimalik välja saata 48 jooksul, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja

logistilist ettevalmistust, kuid kohtu jaoks on usutav, et transiitlendude korraldamine on

võimalik hiljemalt kahe kuu jooksul.

18. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks kuuks (21.02.2026).

19. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh

juhul, kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

20. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb

toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste

tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.

21. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik