2-25-107454/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107454

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi G. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

589 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (B2 Impact

osaühing, e-post XXX);

kostja G. K. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt G. K.-lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 252.64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

13.71 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi G. K.

(isikukood XXX) vastu põhivõla 119.72 eurot, intressi 32.38 eurot, viivise 28.91

eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 43% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kanda ja 57% ulatuses G. K. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt G. K.-lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 57% ulatuses s.o summas 111.15 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal G. K. ’il (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-107454

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact OÜ esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

03.04.2025 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

03.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

B2 Impact osaühing esitas 23.04.2025 hagiavalduse G. K. vastu, millega hageja palub välja

mõista põhivõla 372.38 eurot, intress 32.38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42.62

eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivised põhinõudelt (372.38 eurot) alates hagiavalduse

kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivise määras, so 32,66%

aastas, riigilõivu 175 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja OÜ O vahel sõlmitud laenuleping nr.

XXX. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles OÜ O

lepingu 04.12.2024 üles. OÜ O loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

21.08.2025 kohtumäärus on G. K.-le kätte toimetatud posti teel TsMS § 3141 ja § 326

alusel 04.12.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

28.08.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

2-25-107454

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja

hinnangul ei loeta muuks tasuks viivist ega sissenõudmiskulusid.

Ümberarvestuse palub hageja välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 276.14

eurot (krediidisumma 600 eurot - kostja tagasimaksed 323.86 eurot), sissenõudmiskulud 30

eurot ja viivis põhivõlalt 276.14 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras,

s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates

27.02.2025 kuni käesoleva dokumendi koostamise seisuga kokku summas 14.99 eurot.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-107454

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud

aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud

Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute

suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste

kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

2-25-107454

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 28.08.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt palub hageja välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus

276.14 eurot (krediidisumma 600 eurot - kostja tagasimaksed 323.86 eurot),

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis põhivõlalt 276.14 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas alates 27.02.2025 kuni 28.08.2025 dokumendi koostamise seisuga

kokku summas 14.99 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Hagiavalduse lisas 6 oleva

maksekorralduse kohaselt on kostjale tehtud väljamakse summas 576.50 eurot, seega tuleb

kostjal tagastada (576.50-323.86) 252.64 eurot.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud. Võttes arvesse, et leping sõlmiti 26.10.2023 ja laenu

periood oli 1 aasta, siis on lepingu tähtaeg saabunud ning kogu hageja nõue muutunud

sissenõutavaks.

8. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 276.14 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas alates 27.02.2025 kuni 28.08.2025 seisuga kokku summas 14.99 eurot.

Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et tagastamata laenusummaks on 252.64 eurot, siis

on

hageja viivis põhjendatud summas 13.71 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:

-

summa 252.64 eurot, periood 27.02.2025 -30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 9.56 eurot;

-

summa 252.64 eurot, periood 01.07.2025-28.08.2025, viivisemäär 10.15% aastas,

summa 4.15 eurot.

9. Hageja nõuab hagiavalduses sissenõudekulusid summas 20 eurot ja ümberarvestuse

kohaselt 30 eurot.

VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus

kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud

sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS §

115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 20-

30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.

10. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 252.64 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 13.71 eurot

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 119.72 eurot, intressi 32.38 eurot, viivise 63.88

eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.

2-25-107454

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Hageja nõude suurus kokku oli 467.38 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 266.35

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 57%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 175 eurot ja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses

tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 110 eurot, kokku 175 eurot. Nimetatud summas

tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud

kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20) 195 eurot, millest kostja kanda

jääb 57% ehk 111.15 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-107454

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik