4-25-3397/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja (kohtuistung

toimus 25.11.2025. a)

Väärteoasja number

4-25-3397

Kohtunik

Kristiina Laas

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Jaanus Lehtsalu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 25.08.2025. a otsuse peale

väärteoasjas nr 2780,25,011816

Menetlusalune isik

JAANUS LEHTSALU

isikukood: 36606192779; elukoht: XXX; e-post: XXX

Kaitsja

Vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)

Valga Advokaadibüroo; asukoht: Vabaduse 5, Valga; e-

post: ottopreem@gmail.com

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht:

Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee; esindaja

menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2025. a otsus väärteoasjas

nr 2780,25,011816 muutmata ning Jaanus Lehtsalu kaebus rahuldamata.

2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista Jaanus Lehtsalult riigituludesse menetluskuluna

kaitsjakulu 292,64 eurot.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank AS) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või

EE777700771003813400 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

4100081886. Selgitusse tuleb märkida „4-25-3397, menetluskulud, Jaanus Lehtsalu“.

5. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on kättesaadav Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 22.12.2025. a kell 16.00.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 28.07.2025. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik Urmas Lepist väärteoprotokolli selle kohta, et Jaanus Lehtsalu juhtis

28.07.2025. a kella 11.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere-Kärkna mnt 13. km-l

mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimisnumbriga XXX XXX, olles seisundis, kus

alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,44 mg.

2. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Jaanus Lehtsalu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõuet ning

pani toime LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud

alkoholi piirmäära ületades ehk isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.08.2025. a otsusega väärteoasjas nr

2780,25,011816 karistati Jaanus Lehtsalu LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4

kuuks.

4. 11.09.2025. a esitas Jaanus Lehtsalu maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist temale määratud karistuse osas. Jaanus Lehtsalu ei vaidlusta ega

õigusta oma tegu, märkides, et on ka ise endas väga pettunud. Ta selgitab, et vend tahtis ta

elukohast välja visata ja seetõttu jõi ta viina, arvestamata oma võimetega. Ometi leiab Jaanus

Lehtsalu, et juhtimisõiguse äravõtmine on karistusena liiga karm. Juhtimisõigus on talle

vajalik töö tegemiseks. Ilma selleta pole tal võimalik ära elada, korterit üürida, lapsi ülal

pidada, sest tervislikel põhjustel ei saa ta rasket tööd teha ning riigi poolt toetusena makstav

384 eurot pole piisav.

5. Kohus määras 27.10.2025. a menetlusalusele isikule kaitsja riigi õigusabi korras ning võttis

11.11.2025. a määrusega Jaanus Lehtsalu kaebuse kohtulikule arutamisele. Asja arutati

25.11.2025. a toimunud avalikul kohtuistungil.

6. Kohtuistungil jäid Jaanus Lehtsalu ja tema kaitsja kaebuse juurde. Juhtimisõiguse kaotus 4

kuuks tähendab seda, et Jaanus Lehtsalu kaotab töö. Samas tuleb Jaanus Lehtsalul üksnes oma

lastele elatisena maksta enam kui 600 eurot kuus. Kohtul palutakse mõista rahatrahv, mida

oleks võimalik tasuda 1 aasta jooksul, või arest, mida saaks kanda puhkepäevadel. Kolmanda

alternatiivina võiks lühendada ka juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

7. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata. Jaanus Lehtsalu on etteheidetud

süüteo toime pannud ja teda tuleb selle eest ka karistada. Jaanus Lehtsalu on varemgi

samalaadseid rikkumisi toime pannud. Varem kohaldatud rahatrahv ja juhtimisõiguse

äravõtmine 2 kuuks pole mõju avaldanud. Pealegi tunnistas Jaanus Lehtsalu kohtus, et selleks

hetkeks, kui ta sõiduki roolist tabati, oli ta seal olnud peaaegu 7-8 tundi. Järelikult võis Jaanus

Lehtsalu liikuma hakates olla kriminaalses joobes. Seega on määratud karistus õiglane ja

otsuse muutmiseks pole alust.

Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, sh kuulanud ära menetlusaluse isiku,

leiab, et Jaanus Lehtsalu pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo ning täitis LS § 224 lg 2

järgse väärteokoosseisu.

10. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 mg

või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab,

et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

11. Asjas puudub vaidlus selles, et Jaanus Lehtsalu juhtis 28.07.2025. a kella 11.25 ajal Tartu

maakonnas Tartu vallas Kärevere-Kärkna mnt 13. km-l mootorsõidukit Volkswagen Crafter

registreerimisnumbriga XXX XXX. Samuti pole vaidlust selles, et Jaanus Lehtsalu ühes liitris

väljahingatavas õhus oli sel ajal vähemalt 0,44 mg alkoholi. Vastavad asjaolud on

tuvastatavad tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki, 28.07.2025. a sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse ning menetlusalune isiku kohtus antud ütlustega. Nimelt selgub ütlustest,

et rikkumisele eelneval päeval solvus Jaanus Lehtsalu oma venna peale, kuna too tahtis ta

elukohast välja visata. Jaanus Lehtsalu läks naabrimehe juurde, kus nad jõid kahepeale 0,75

liitrit viina, sekka üks või kaks õlut. Nad lõpetasid kella 18 paiku. Hommikul kell 03.00 läks

Jaanus Lehtsalu tööle, pani koorma peale ja hakkas kella 03.30 ajal sõitma Tallinnasse. Kell

05.30 oli ta Tallinnas ning tagasiteel kella 11 paiku pidas politsei ta kinni.

12. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Arvestades seda, mõõtmisel kasutatud alkomeeter Dräger Alcotest 9510

EE oli taadeldud (vt taatlustunnistus TTRC-25/00076) ning et mõõtmist teostanud U.L oli

läbinud mõõtmisalase koolituse (vt 08.05.2029. a teatis), siis ei ole mõõtmistulemuse õiguses

põhjust kahelda ning järelikult on Jaanus Lehtsalu tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s

2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

13. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused.

Menetlusalune isik pole eitanudki, et oli rikkumisele eelneval päeval koos naabrimehega

tarvitanud kahepeale 0,75 liitrit kanget alkoholi (valget viina) ning lisaks veel õlut, söönud ta

selle kõrvale aga midagi ei olnud. Seega teadis Jaanus Lehtsalu, et oli vähem kui 24 tundi

tagasi joonud tühja kõhu peale suures koguses kanget alkoholi. Kuna mõõdetud 0,44 mg/l

suuruse alkoholisisalduse puhul on eluliselt võimatu mitte täheldada häireid enda psüühilistes,

füüsilistes ja tajufunktsioonides, oli Jaanus Lehtsalu teadlik ka sellest, et ta on alkoholi mõju

all ega tohi autot juhtida. Eriti kui arvestada, et mõõtmise ajaks oli Jaanus Lehtsalu

sõidukiroolis olnud juba ca 8 tundi ja järelikult oli ka alkoholisisaldus eelneva sõidu ajal

olnud oluliselt suurem ning häired organismi funktsioonides selgemini tajutavad. Jaanus

Lehtsalu väidetu, et ta ei tundnud mitte midagi, pole kohtu hinnangul usutav. Seega

kokkuvõtlikult – kui Jaanus Lehtsalu sellele vaatamata viibis sõidukiroolis, siis subjektiivsest

küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

14. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Jaanus

Lehtsalu tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

15. LS § 224 lg-s 2 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Kohtuväline

menetleja karistas Jaanus Lehtsalut juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o karistusega alla

vastava sanktsiooni keskmist määra.

16. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Jaanus Lehtsalu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s

58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust (KarS §

57 lg 1 p 3), mis nähtub nii Jaanus Lehtsalu ütlustest kui ka kohtule esitatud kaebusest. Kohtul

puudub alus kahelda selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Lisaks saab KarS § 57 lg 2 alusel

kergendava asjaoluna käsitleda Jaanus Lehtsalu tööandja XXX positiivset hinnangut tema kui

töötaja kohta. See on kohtule edastatud kaitsja vahendusel ning kokkuvõtvalt märgitakse

selles, et Jaanus Lehtsalu on kohusetundlik, usaldusväärne ja rahulik töötaja.

18. Samas tuleb süü suuruse määratlemisel arvestada eelkõige siiski sellega, et kuigi

mõõtmise ajal jäi alkoholisisaldus Jaanus Lehtsalu organismis alla LS § 224 lg-s 2 toodud

alkoholimäära keskmist, oli ta eelnevalt olnud liikluses juba 8 tundi. Vastavad asjaolud

võimaldavad järeldada, et sõitmist alustades oli alkoholisisaldus tema organismis tunduvalt

suurem kui mõõtmisel tuvastati ja suure tõenäosusega alustas Jaanus Lehtsalu sõitmist

kriminaalses joobes. Kui sellele lisada, et Jaanus Lehtsalu oli kinnipidamise hetkeks naasmas

Tallinnast, olles kokku puutunud suure liikluskoormuse ja keeruliste liiklusoludega, oli temast

lähtuv oht ja seega on ka süü suurus keskmisest suuremad.

19. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Jaanus Lehtsalu on juba

varemgi ning seda veel suhteliselt hiljuti, s.o 19.10.2022. a ja 14.03.2024. a, karistatud LS §

224 lg 2 järgi. Esimesel korral määrati talle rahatrahv 820 eurot, teisel korral aga juba

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Ehkki 14.03.2024. a määratud karistus on praeguseks

juba arhiveeritud, siis teo toimepanemise ajal 28.07.2025. a oli see kehtiv ning pealegi on

Riigikohus asunud seisukohale, et ka arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema

elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste

andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2023. a otsus nr 4-22-4139/41, p-d 9-15). Seega on Jaanus

Lehtsalu ka varasemalt alkoholi piirmäära ületanuna korduvalt autorooli istunud ning

järjekordne rikkumine näitab, et määratud karistused seni süütegude toimepanemist

ärahoidvat mõju avaldanud pole. Seda arvestades puudub kindlus, et Jaanus Lehtsalu ei asu ka

edaspidi sõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna, kusjuures teadmata on, kas ka siis päädib

olukord üksnes ülemäärase ohu tekitamisega või toob endaga kaasa juba reaalsed rasked

tagajärjed.

20. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki

juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi,

kuna juhi võimekus sõidukit juhtida on pea kõikidel tasanditel vähenenud – nt aheneb

vaateväli, pikeneb reaktsiooniaeg, vähenevad koordinatsiooni- ja keskendumisvõime,

halveneb kiiruse ning vahemaade taju ja hindamise võime – ning on sellest tulenevalt

liiklusõnnetuste tekkel ka üks põhilisemaid riskitegureid. Samuti nähtub Transpordiameti

kodulehel avaldatud 2024. a liiklusstatistikast, et kui kokku hukkus eelmisel aastal

liiklusõnnetustes 69 ja sai vigastada 2156 inimest, siis kümme neist hukkus ja 121 said viga

just alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses. Seega tuleb

mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades pidada väga taunitavaks

teguviisiks, seda isegi juhul, kui teost tulenev oht pole lõplikult realiseerunud ja keegi pole

saanud vigastada või kahjustada.

21. Arvestades Jaanus Lehtsalu süü suurust ning preventiivseid kaalutusi, pole kohtu

hinnangul võimalik praegusel juhul rahatrahvi mõista. Kohtuväline menetleja on teinud õige

otsustuse, võttes Jaanus Lehtsalult ära juhtimisõiguse. Kohus peab vajalikuks osutada sellele,

et juhtimisõiguse äravõtmisel on kahesugune iseloom – sel ei ole üksnes süüd heastav

ülesanne, vaid eeskätt ühiskonna turvalisust tagav funktsioon, tulleski kõne alla just sellises

olukorras, kus rahatrahv või arest ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime

samalaadseid rikkumisi. Praegusel juhul see nõnda ka on. Nagu eespool märgitud, on Jaanus

Lehtsalu mitte kaua aega tagasi samalaadseid rikkumisi toime pannud ning menetletav

väärtegu pole pelgalt juhu-, vaid kahjuks juba harjumussüütegu, nõudes otsustavamat

sekkumist juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtu hinnangul pole juhtimisõiguse äravõtmine 4

kuuks ülemäärane, vaid pigem võrdlemisi leebe karistus, eriti kui silmas pidada sedagi, et

eelmine 2 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine rikkumiste ärahoidmisel piisavaks ei

osutunud.

22. Jaanus Lehtsalu väidetel on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga karm, kuna ta

töötab autojuhina ja kaotab juhtimisõiguseta jäädes töökoha ja arvestatava osa sissetulekust.

Kohus leiab, et võimalik töökoha kaotuse argument karistuse mõistmisel üleliia olulist

tähendust ei oma, lähtuda tuleb eeskätt isiku ohtlikkusest ning sobivast sekkumisvahendist

selle vähendamiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et töökoha kaotamise võimalus ei saa

iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt Riigikohtu

30.04.2010. a otsus asjas nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Olukorras, kus töökoht ja sissetulek eeldab

juhtimisõiguse olemasolu, pidanuks Jaanus Lehtsalu ise juba eelnevalt sellele mõtlema ning

oma käitumise vastavaks kujundama. Ta oleks liiklusnõuete täitmisesse pidanud suhtuma

iseäranis hoolsalt ega minema alkoholi tarvitanuna sõiduki rooli. Pealegi ohustas Jaanus

Lehtsalu otseselt ka oma tööandja XXX i huve, kuna ta pani väärteo toime oma

tööülesandeid täites. Kohus möönab, et ilmselgelt tekitabki juhtimisõiguse äravõtmine isikule

ebamugavusi nii eraelus kui ka tööalaselt ning seab täiendavaid piiranguid. Kuid nii see

peabki üldjuhul olema, sest karistustundlikkus on üks viisidest, kuidas panna inimest oma

käitumist analüüsima ning selles muudatusi tegema.

23. Kaitsja palus juhtimisõiguse äravõtmise asendada arestiga. Kohus seda võimalikuks ei

pea. VTMS § 132 määratleb maakohtu volitused kaebuse lahendamisel ning selle paragrahvi

punkti 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või

osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuna arest kui

vabadusekaotuslik karistus on vaieldamatult raskeim sanktsiooniliik, siis juhtimisõiguse

äravõtmist sellega asendada ei saa.

24. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Jaanus Lehtsalu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

Menetluskulud

25. Jaanus Lehtsalu taotlusel määras kohus talle 27.10.2025. a kaitsja riigi õigusabi korras.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks

summas 292,64 eurot, mille kohus rahuldas terves ulatuses. Määratud kaitsjale makstud tasu

ja hüvitatud kulud on VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. VTMS

§ 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg-le 1 vastavalt tuleb menetluskulu välja mõista menetlusaluselt

isikult. Arvestades aga seda, et Jaanus Lehtsalu võib mõneks ajaks kaotada töötasu ning et

sellisel juhul jääb tema sissetulekuks vaid töövõimetoetus 380 eurot, võimaldab kohus tal

KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse

jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)