2-25-111722/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111722

Tsiviilasi

Luminor Bank aktsiaseltsi hagi T. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

728.53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Luminor Bank aktsiaselts (registrikood

11315936);

hageja lepinguline esindaja Madis Meristo, e-post XXX;

kostja T. B. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt T. B. ’lt (isikukood XXX) hageja Luminor Bank aktsiaseltsi

(registrikood 11315936) kasuks välja põhivõlg 639.12 eurot, intressid 12.49 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 49.70 eurot.

3. Mõista kostjalt T. B. ’lt (isikukood XXX) hageja Luminor Bank aktsiaseltsi

(registrikood 11315936) kasuks välja viivis põhinõudelt 639.12 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

viivised kokku mitte suuremas summas kui 639.12 eurot.

4. Jätta menetluskulud T. B. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt T. B. ’lt (isikukood XXX) hageja Luminor Bank aktsiaseltsi

(registrikood 11315936) kasuks välja riigilõiv 175 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal T. B. ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-111722

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Luminor Bank AS esitas 22.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 24.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 24.04.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Võlgnik T. B. esitas 29.04.2025

nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub

digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas T. B. kohtule 30.04.2025.

06.05.2025 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

06.05.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Luminor Bank aktsiaselts esitas 26.05.2025 hagiavalduse T. B. vastu võla nõudes. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 639.12 eurot, intressid 12.49 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 5.66 eurot, viivis põhinõudelt 639.12 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas

summas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas

summas kui 639.12 eurot, riigilõiv 175 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali

(õigusjärglane Nordea Bank Abp Eesti filiaal), mille õigusjärglane on hageja Luminor Bank

AS ja T. B. vahel 04.03.2009 sõlmitud krediitkaardileping XXX, mille alusel andis hageja

kostja käsutusse rahasumma (krediit) 10 000 krooni (639.12 eurot). Kostja jättis lepingust

tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 24.03.2025 üles.

Harju Maakohus võttis 07.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte posti teel TsMS § 326 alusel 04.12.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-25-111722

17.11.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et Nordea kontrollis

kostja krediidivõimelisust iseloomustavat teavet ja otsustas taotluse aktsepteerida ning

väljastada kostjale krediidilimiidi 10 000 krooni. Nordea ja T. B. sõlmisid 04.03.2009

krediitkaardilepingu XXX, mille alusel andis hageja kostja käsutusse rahasumma (krediit)

10 000 krooni (639.12 eurot). Intressimäär oli 9 % aastas, millele lisandus TALIBOR.

22.09.2020 saadeti kostjale tema kasutatavale (hagejale teatatud) e-posti aadressile XXX

teavitus, et kõik kehtivad pangakaardid asenduvad uute VISA pangakaartidega, samuti

tehakse muudatusi mitmetes toodetes ja teenustes. Kostja XXX kaart asendus 19.10.2020

XXX kaardiga, limiidiga 639.12 eurot, s.t kostjale antud krediidilimiit ei suurenenud

võrreldes enne euro kasutuselevõttu antud krediidilimiidiga 10 000 krooni.

Kostjale edastati 18.12.2020 teavitus juhtimaks tähelepanu krediitkaartidega seotud

muudatustele. Teavitusel oli viide hageja kodulehele, kus oli alates 30.11.2020 kehtivale

erakliendi hinnakirjale, mille kohaselt XXX krediidilimiidi intressi suuruseks oli 20% aastas

ning kaardi XXX kuutasu 1.50 eurot.

30.06.2022 saadeti kostjale tema kasutatavale (hagejale teatatud) e-posti aadressile XXX

teavitus, et hageja ajakohastab oma tooteid ja seetõttu asendab kostja XXX krediitkaardi

Luminor XXX kaardiga. Kostjale saadeti ka tema lepingus teatatud telefoninumbrile XXX

teavitus kaardi vahetamise kohta.

Kostja XXX kaart asendus 02.08.2022 Luminor XXX kaardiga, limiidiga 639.12 eurot, s.t

kostjale antud krediidilimiit ei suurenenud võrreldes enne euro kasutuselevõttu antud

krediidilimiidiga 10 000 krooni. Luminor XXX kaardi intress oli 18% aastas ning

arvelduspaketi maksumus oli 5.50 eurot kuus.

Riigikohus on selgitanud, et alates 1. juulist 2011 kehtinud VÕS § 4032 lg 3 ja näeb alates

21. märtsist 2016 kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab

kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad

kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. VÕS §

4034 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et

krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär

märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa

suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul.

Käesoleval juhul sõlmiti krediidileping 04.03.2009. Krediitkaartide vahetumisel ei

suurenenud kostja käsutusse antud rahasumma.

Hageja osundab, et krediitkaardileping sõlmiti 04.03.2009. VÕS § 4034 regulatsioon jõustus

21.03.2016 (RT I, 11.03.2016, 1). Kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS §4034 lõiget 7 enne

21.03.2016 sõlmitud krediidilepingute suhtes tagasiulatuvalt kohaldada. Enne 21.03.2016 ei

toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust,

vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda

krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS §

14 ja § 115 lg 1 alusel. Käesoleval juhul ei ole hageja kostja krediidivõimelisust

kontrollimata jätnud ning kostja ei ole ka krediidilepingut tühistanud ega nõudnud kahju

hüvitamist. Niisiis ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 4034 lg 7, mistõttu hageja

alternatiivnõuet esitanud ei ole.

Kokkuvõtvalt ei olnud kostjale väljastatud krediitkaardi krediidi kulukuse määr enam kui

kolm korda kõrgem eraisikutele antud tarbimislaenude keskmisest krediidi kulukuse määrast

2-25-111722

ning kuivõrd leping sõlmiti 04.03.2009 ja krediitkaartide vahetumisel ei suurenenud kostja

käsutusse antud rahasumma, siis ei kohaldu VÕS § 4034 regulatsioon.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

2-25-111722



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

5. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

Krediitkaardileping on kostjaga sõlmitud 04.03.2009. VÕS § 4034 regulatsioon jõustus

21.03.2016 (RT I, 11.03.2016, 1). Kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS §4034 lõiget 7 enne

21.03.2016 sõlmitud krediidilepingute suhtes tagasiulatuvalt kohaldada. Enne 21.03.2016 ei

toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust,

vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda

krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS §

14 ja § 115 lg 1 alusel (RKTKo 3-2-1-136-12, p 25).

Niisiis ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 4034 lg 7. Kostja ei ole käesolevas asjas

tuginenud sellele, et tal on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu laenuandja

vastu nõue, mille ta tasaarvestab. Kuna kostja ei ole sellele tuginenud, siis puudub vajadus

ka hinnata, kas laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja nõuab viivist põhinõudelt 639.12 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 23.04.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni

põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte suuremas summas kui 639.12 eurot.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja viivise nõue on perioodil 23.04.2025-19.12.2025 kokku 44.04 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 639.12 eurot, periood 23.04.2025-30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 13.47 eurot;

2-25-111722

-

summa 639.12 eurot, periood 01.07.2025-19.12.2025, viivisemäär 10.15% aastas,

summa 30.57 eurot.

Perioodil 25.03.2025-22.04.2025 oli hageja viivis muutunud sissenõutavaks summas 5.66

eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivis (5.66 + 44.04) 49.70 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 639.12 eurot,

intressid 12.49 eurot, sissenõutavaks muutunud 49.70 viivis eurot, viivis põhinõudelt 639.12

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 639.12 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 175 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

2-25-111722

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik