2-24-7707/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7707

Tsiviilasi

A.S., G. S. ja A. S. hagi R. S. vastu elatise nõudes

Hagihind

hageja I nõue 4 467,42 eurot

hageja II nõue 2 803,95 eurot

hageja III nõue 2 173,95 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A. S. (isikukood XXX)

Hageja II: G. S. (isikukood XXX)

Hageja III: A. S. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: O. G.

Hagejate lepingulised esindajad: S. M., V. M. (e-post

XXX)

Kostja: R. S. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta kostja 17.11.2025 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Jätta kostja 17.11.2025 taotlus tõendi kogumiseks rahuldamata.

3. Jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata A. S., G. S. ja A. S. nõuded R. S.lt elatise väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Hagejate vanemate kooselu lõppes juunis 2021 ja nad elavad lahus. Hagejad

elavad oma emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ning regulaarselt ülalpidamist. Kostja

on tasunud elatist kokku 560 eurot kuus, alates 01.04.2025.a. 580 eurot kuus. Hageja I igakuised

vajadused on 1 222,77 eurot kuus, hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III 733,10 eurot kuus.

Hagejad paluvad:

1.1. välja mõista kostjalt hageja I kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 496,38 eurot kuus;

1.2. välja mõista kostjalt hageja II kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 311,55 eurot kuus;

1.3. välja mõista kostjalt hageja III kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 241,55 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist nii elatise maksmisega kui vahetult.

Hagejad elavad korteris, mis on vanemate kaasomandis, ning saavad seonduvalt kasutuseelist.

Hagejate ema ei ole hüvitanud poolt 2024.a. detsembri laenumaksest. Lisaks sellele on kostja

tasunud hageja II eelkooli eest 208 eurot. Kostja on läbivalt osalenud ja osaleb jätkuvalt hagejate

elus. Kostja viib lapsi nii (eel)kooli, eripedagoogi konsultatsioonile, treeningutele, kui ka arsti

juurde. Kostja osaleb ka lastevanemate koosolekutel ja arenguvestlustel. Hagejate ema saab iga-

aastaselt koolitarvete toetust 100 eurot hageja kohta ning hageja II puudetoetust 139 eurot kuus.

Kostja ostis 13.11.2025 hagejale I arvuti. Kostja täidab laste vajadused ajal, mil lapsed viibivad

temaga. Lisaks viibivad lapsed osa ajast ka kostja vanematega ja on sel ajal nende ülalpidamisel.

Kostja vanemad viivad iga kolme-nelja päeva tagant hagejatele kodust toitu. Samuti suunab

hagejate ema hagejad eelnevalt kooskõlastamata suuremate ostude tegemiseks kostja vanemate

juurde, vältimaks selliselt kulude katmises osalemist. Hagejate vajadused on kunstlikult

suurendatud, mis ei vasta nende tegelikele vajadustele, harjumuspärasele eluviisile ja vanemate

võimalustele.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja 17.11.2025 vastuväide ja taotlus

3. Kostja esitas 17.11.2025 menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab vastuväite kohtu tegevusele,

mis seisneb selles, et kohus menetleb hagejate nõudeid 14.10.2025 menetlusdokumendis märgitud

kujul. Kostja leiab, et hagejad on hagi muutnud, milleks kostja ei andnud nõusolekut. Hagejad

muutsid nii hagi alust kui eset, tuginedes asjaoludele, mida ei saanud hagi esitamise ajal olla (2025

hinnatõus, toidu ja tervishoiukulude, huviringide kulu muutused, lisandunud uued kululiigid). Kui

menetlusökonoomia kaalutlustel võiks kohus elatiseasjades hagi muutmist lubada, siis antud juhul

soovivad hagejad saavutada olukorra, kus hagi loetakse muudetuks tagasiulatuvalt alates

esitamisest. Kostja taotleb vastuväite rahuldamist ja menetleda nõudeid 15.05.2024 hagiavalduses

toodud kujul.

Kostja märkis samas, et taotleb, et kohus nõuaks välja krediidiasutustelt hagejate ema

arvelduskontode väljavõtted viimase kuue kuu kohta. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejate emal

ligilähedaseltki sellist sissetulekut, mis võimaldaks anda lastele ülalpidamist vastavalt nende

väidetud vajadustele. Kuna hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist enamas kui PKS § 101-

järgses ulatuses, tuleks kindaks teha hagejate ema majanduslik seisund. Hagejad vaidlevad kostja

taotlustele vastu.

Kohus kostja etteheitega hagi muutmise kohta ei nõustu. Oma vajaduste täpsustamine endast hagi

aluse muutmist ei kujuta. Nõude suurendamist tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) §

376 lg 4 p 2 hagi muutmiseks ei peeta. Kohus jätab kostja 17.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele

rahuldamata.

TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib

ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite

kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 esimese lause järgi

tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise

asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 238 lg 1

alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab

asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Kostja on taotlenud tõendi kogumist tõendamaks, et hagejate ema ei tee kulutusi väidetud ulatuses.

Kohus leiab, et asjas omavad tähendust hagejate vajadused, mitte ema poolt tehtavad kulutused.

Kohus jätab kostja 17.11.2025 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa

(sünnitõendid dtl 9-11), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma ema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

7. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest

100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale

perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2).

9. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva

kuus või enam.

10. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hageja I ja II vanusevahe on suurem kui kolm aastat ja hagejad II ja III on

kaksikud.

11. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hagejad I ja II

-alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere

toetusest 450 eurot : 3 last);

- alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x

3%) - 40 - 37,5);

hageja III

-alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest

100 eurot) - 37,5);

- alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5).

12. Hagejate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes.

13. Hagejad on välja toonud (dtl 136), et nende igakuised vajadused on keskmiselt järgmised:

vajadus (eur/kuus)

hageja I

hageja II

hageja III

eluase

246,1

246,1

246,1

toit

telefon, internet, tv

tervishoid

hügieen

kool

riided-jalanõud

huviharidus

261,67

vaba aeg

majapidamistarbed, kodukeemia

kodutehnika

kindlustus

kütus

koduloom

kokku (eur kuus)

1222,77

853,1

733,1

14. Hagejad on välja toonud, et elavad emaga neljakesi, laste elukohaks on Lasnamäel asuv x-toaline

korter, mis on lapsevanemate kaasomandis. Kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa

(väljavõte kinnistusraamatust dtl 48-49).

15. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu

osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu

telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse

vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele

vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi

arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise)

väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise

üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning

asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).

16. Kostja tõi välja, et korteri suurus on 79,8 m2 ning sarnaste korterite üürihind on ca 8,59 eur/m2

(üürikuulutused dtl 50-52). Hagejad nõustusid nimetatud andmetega ning märkisid, et kõik ruumid

on kõigi elanike ühiskasutuses. Iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on seega 171,37

eurot (79,8 x 8,59 : 4) kuus.

17. Hagejad esitasid KÜ arved ja väljavõtte arvete tasumise kohta 9 kuul (dtl 92-98, 99, 192), millest

nähtuvalt on ühe kuu kulu keskmiselt 248,48 eurot ((1820,84+415,49) : 9), st igale hagejale langev

osa on 62,12 eurot kuus. Hagejad esitasid väljavõtte kahe kuu maksete kohta Enefit AS-ile (dtl

193), millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 36,58 eurot kuus, so 9,15 eurot hageja kohta. Hagejad

märkisid, et koduse interneti ja tv jaoks kasutatakse AS STV paketti, kuid tõendeid vastava kulu

osas esitatud ei ole.

18. Kohus asub seisukohale, et iga hageja vajadus seoses eluasemega on 242,64 eurot kuus (171,37 +

62,12 + 9,15).

19. Kohus leiab, et hagejate märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hagejad ei

ole välja toonud, et neil oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega.

2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on

hinnatud hageja I vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 133 eurot kuus ning hagejate

II ja III vanusegrupis 107 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks

käesoleva aasta III kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 49,4% võrra1. Kohus leiab, et

võttes arvesse nimetatud hinnatõusu on hageja I vajadus seoses toiduga hinnanguliselt ca 200 eurot

kuus, hagejal II ca 160 eurot kuus ning hagejal III, arvestades ka mastaabisäästu, ca 136 eurot

kuus.

20. Seoses sidekuluga esitasid hagejad kahe kuu väljavõtte maksetest Telia Eesti AS-ile (dtl 194),

millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 49,19 eurot kuus, so 12,30 eurot hageja kohta. Kohus leiab, et

hagejad II ja III ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada nende vajaduse sidele

nimetatust suuremas ulatuses.

21. Kohus leiab, et tavapärased kulud vitamiinide, käsimüügiravimite, jm apteegitarvete ostmiseks

jäävad 15 euro piiresse inimese kohta kuus. Hagejad märkisid, et hagejal I on halb nägemine ja ta

on varem kandnud prille. Kuna spordiga tegelemine on prillidega ebamugav, on ta hakanud

kandma kontaktläätsi, mille maksumus on 90 eurot iga kahe kuu kohta. Hagejad esitasid

15.09.2025 maksekorralduse Instrumentarium Optikale summas 112 eurot (dtl 180-181). Kohus

leiab, et nimetatud tõend hageja I väidetut tuvastada ei võimalda, sest sellest ei nähtu, mille eest on

makse tehtud. Et hageja I kannab prille, vaidlusalune ei ole. Seoses sellega on põhjendatud

tavapärasest mõnevõrra suurem vajadus seoses tervishoiuga, mille ulatus jääb kohtu hinnangul 25

euro piiresse kuus.

22. Harilikud vajadused hügieenitarvetele (seep, šampoon jms) ei ületa kohtu hinnangul, arvestades ka

mastaabisäästu, 7 eurot kuus. Kooliga seotud kulutuste tegemiseks (vihikud jms), võttes arvesse, et

osaliselt on vajadused kaetud toetuse 100 eurot kooliaastas arvel, kulub hinnanguliselt kuni 10

eurot hageja kohta kuus.

23. Eelviidatud uuringus on hageja I vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses riiete ja jalanõudega

hinnatud 52 eurot kuus ning hagejate II ja III vanusegrupis 63 eurot kuus. Võttes arvesse

hinnatõusu on hageja I vajadus seoses riiete ja jalanõudega hinnanguliselt ca 78 eurot kuus ning

hagejatel II ja III ca 94 eurot kuus kummalgi. Hageja I on välja toonud täiendava kulu

1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

iluuisutamise kostüümide ostmiseks, kuid ühtegi tõendit vastava maksumuse kohta esitanud ei ole,

kuigi kohus vastavale vajadusele 28.10.2025 tähelepanu juhtis.

24. Seoses huviharidusega tõid hagejad välja, et hageja I tegeleb iluuisutamisega, hageja II käib

ujumas, trennid maksavad vastavalt 170 eurot ja 85 eurot kuus. Kohus palus 28.10.2025 määruses

hagejatel täpsustada, millises huviringis ja mis perioodidel alates 15.05.2024 iga hageja käinud on,

kas kuutasu on alates hagi esitamisest muutunud ning kas trennid toimuvad ka suvekuudel.

Hagejad täpsustust ei esitanud. Hagejad on esitanud iluvõimlemise kohta 13.06.2024 makse 80

eurot (dtl 101), 2025.a. maikuu arve 150 eurot (dtl 115) ning 12.09.2025 ja 15.10.2025 maksed 170

eurot kumbki (dtl 182). Esitatust ei nähtu, et trennid toimuksid ka juulis ja augustis. Kohus

tuvastab, et hageja I trenn maksis kuni 2025.a. maini aasta kohta arvestatuna 66,67 eurot kuus (80

x 10 : 12), kuni 2025.a. septembrini 125 eurot kuus (150 x 10 : 12) ning alates septembrist 141,67

eurot kuus (170 x 10 : 12). Ujumise kohta on esitatud maksed perioodist 13.11.2023 - 13.06.2024

(dtl 103) keskmises summas 70,63 eurot kuus, 2025.a. juuni arve 85 eurot (dtl 116) ning

12.09.2025 ja 08.10.2025 maksed 85 eurot kumbki (dtl 189). Kohus tuvastab, et hageja II trenn

maksis kuni 2025.a. septembrini aasta kohta arvestatuna 58,86 eurot kuus (70,63 x 10 : 12) ning

edasiselt 70,83 eurot kuus (85 x 10 : 12).

25. Hageja I märkis, et võistlushooaja jooksul toimuvad mitmed võistlused, millel osalemiseks tuleb

tasuda stardimaks 60 eurot iga võistluse kohta. Aastas toimub keskmiselt vähemalt 10 võistlust.

Hagejad esitasid kahe iluvõimlemisturniiri juhendid (dtl 183-185, 186-188), milles on märgitud

stardimaks vastavalt 60 ja 65 eurot. Kohus leiab, et kulu seoses märgitud ulatuses võistlustel

osalemisega ei ole hinnatav lapse esmavajadusena. Spordiga tegelemiseks ei pea tingimata osalema

ka võistlustel, seda enam igal võistlusel. Kohus loeb kulu põhjendatud ulatuseks 10 eurot kuus, so

kahel võistlusel osalemine aastas.

26. Hagejate märgitud vajadused vaba aja veetmiseks (sh meelelahutus) kohtu hinnangul tavapärast

keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Harilike majapidamistarvete ostmiseks ei kulu kohtu

hinnangul üle 5 euro hageja kohta kuus. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada eraldi vajaduste

kategooriana kodutehnikat. Eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus on arvestatud

üürihindade järgi, üürikorterid sisaldavad harilikult ka esmast kodutehnikat. Kohtu hinnangul ei ole

laste esmavajadustena hinnatavad ka kulutused täiendavale kindlustusele seoses võimalike

vigastuste ja terviseprobleemidega. Kodulooma kulud endast laste vajadusi ei kujuta. Seoses

väidetud transpordikulutustega (kütusekulu) tegi kohus 28.10.2025 hagejatele ettepaneku esitada

ka oma kütusekulusid tõendavad tõendid, nt tšekid või konto väljavõte tasumiste kohta tanklates,

ning täpsustada, kas ema viib hagejaid pidevalt autoga kooli ja trennidesse ning kui kaugel need

hagejate kodust asuvad. Hagejad nõutud täpsustust ega ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus leiab, et

hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi seoses kütusekuluga.

27. Hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus (eur/kuus)

hageja I

hageja II

hageja III

eluase

242,64

242,64

242,64

toit

telefon, internet, tv

12,3

12,3

tervishoid

hügieen

kool

riided-jalanõud

huviharidus

kuni

30.04.25

66,67

al 01.05.25

al 01.09.25

kuni

01.09.25

58,86

al 01.09.25

70,83

141,67

vaba aeg

majapidamistarbed, kodukeemia

kütus

kokku (eur kuus)

kuni

30.04.25

719,31

al 01.05.25

777,64

al 01.09.25

794,31

kuni

31.08.25

649,8

al 01.09.25

661,77

566,94

28. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel kaetud osa

(PKS § 101 lg 5), on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa:

hageja I

- 15.05.2024 - 30.04.2025.a. 282,16 eurot ((719,31 - 80 - 75 (so 450 : 2 : 3)) : 2);

- 01.05.2025 - 31.08.2025.a. 311,32 eurot ((777,64 - 80 - 75) : 2);

- al 01.09.2025.a. 319,66 eurot ((794,31 - 80 - 75) : 2);

hageja II

- 15.05.2024 - 31.08.2025.a. 247,40 eurot ((649,8 - 80 - 75) : 2);

- al 01.09.2025.a. 253,39 eurot ((661,77 - 80 - 75) : 2);

hageja III

- al 15.05.2024.a. 195,97 eurot (566,94 - 100 - 75) : 2.

29. Kohus tuvastas eelnevalt, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus.

Kuna kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale

hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69

eurot kuus.

30. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta 01.05.2024 - 10.11.2025 (dtl 158). Perioodil

15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I

((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II

((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p)

+ (195,97 x 18k)).

31. Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) +

(85,69 x 18k). Kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,75-

1589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,93-1589,41),

so kokku 8 936,29. Kohus tuvastab maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil

elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)). Väljavõttelt nähtuvalt on kostja

tasunud elatisemakseid regulaarselt igakuiselt.

32. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi

rahuldamata.

33. Kohus ei nõustu kostjaga, et esineksid hagejate seadusliku esindaja ilmsele menetlusõiguste

kuritarvitamisele viitavad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude tema kanda jätmist TsMS §

164 lg 12 alusel. Puudub alus arvata, et kostja poolt etteheidetavad täpsustused menetluse kestel

oleksid tehtud menetluse venitamiseks vms pahausksel eesmärgil. Kohus jätab poolte

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik