2-18-18634/47 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-18-18634 (menetlus nr 3)

Tsiviilasi

Võlgnik V.X (pankrotis) kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: V.X (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Võlausaldajad:

1. Bigbank AS

2. Creditreform Eesti OÜ (Creditmarket OÜ nõue)

3. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ (end. ERA

Liisingu Inkassoteenused AS)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V.X (isikukood: XXX) kohustusest vabastamise menetlus ja vabastada V.X

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada V.X usaldusisiku kohustustest.

3. Menetluskulud jätta V.X kanda.

4. Avaldada V.X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määrus toimetada kätte V.X-ile ja võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 14.01.2019 määrusega kuulutati välja V.X (pankrotis) pankrot.

2. Pärnu Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärusega lõpetati V.X pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning

kohustati võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.

03.06.2024 täitus viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. Võlgnik on esitanud kohtule 04.06.2020, 14.07.2021, 09.12.2025 ja 13.12.2025 aruanded. Esitatud

aruannetes on antud ülevaade võlgniku olukorrast ja sissetulekutest. Võlgnik esitas kohtule ka

taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

4. Kohus andis 11.12.2025 kirjaga võlausaldajatele võimaluse avaldada seisukohta V.X taotluse osas.

5. Võlausaldaja Creditmarket OÜ ja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ ei nõustu kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisega, kuna võlgnik ei ole väljamakseid teinud ning leiavad, et V.X

tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Bigbank AS kohtunõudele ei vastanud.

Kohtunõudele vastanud võlausaldajad kinnitasid, et nad ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et võlgnik V.X kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ning V.X tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 järgi enne 01.07.2022 esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 30.06.2022.

Kuna V.X kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.06.2019, kuulub praegusel juhul

kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon. Seega on praeguseks

möödunud üle 5 aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse otsustada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine.

Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 on kohus ära kuulanud 11.11.2025 võlgniku, kes on andnud selgitusi

kohustuste täitmise kohta. Samuti on kohus andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud.

8. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

9. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lõikes 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p

14; 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2

järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta.

10. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud

süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui

võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota

võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku

kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks.

Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.

11. Võlausaldajate nõuded on II järgu tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise

menetluse algatamisel kokku 3510,33 eurot. Menetluse kestel ja aruannetest nähtuvalt võlgnik ei ole

võlausaldajatele väljamakseid teinud.

V.X-i esitatud aruannetest nähtuvalt:

-

perioodil 03.06.2019-01.06.2020 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Aruande kohaselt oli

võlgniku sissetulekuks töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära;

-

perioodil 02.06.2020-31.05.2021 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Võlgniku sissetulekukus

oli töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära.

-

perioodil 2021-2022 võlgnik väljamakseid ei teinud.

-

perioodidel 2022-2023 ja 2023-2024 võlgnik väljamakseid ei teinud. Kohtu nõudmisel on

võlgnik esitanud puuduolevad konto väljavõtted ja dokumendid töövõimetoetuse määramise

kohta. Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, mis ei ületanud palga alammäära suurust.

Võlgnik ei ole menetlus käigus teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kõrvalekaldeid võlgniku

sissetulekute osas kohus ei tuvastanud. Samuti ei oma võlgnik muud vara, mille arvelt nõudeid

võlausaldajatele tasuda. Võlgnik on kohtule esitanud järgnevad Eesti Töötukassa otsused: 31.10.2017

otsus nr 117040144, 04.11.2022 otsus nr TVT/22/056252, 26.06.2024 otsus nr TVT/24/031518 ja

31.05.2025 otsus nr TVT/25/026774. Nimetatud otsustest nähtub, et V.X-ile on määratud osaline

töövõime ning talle on perioodidel 27.10.2022–16.10.2023, 06.06.2024–05.06.2025 ja 06.06.2025

kuni vanaduspensini eani on määratud töövõimetoetus (dtl 385-396). 11.11.2025 toimunud

ärakuulamisel võlgnik selgitas oma äärmiselt rasket olukorda, et käis küll tööl, kuid palk oli väga

väike. Võlgnik tunnistas, et ei ole korrektselt aruande esitamise kohtustust täitnud. Perekondlike

probleemide tõttu (õe surm, ema haigestumine) on unustanud aruandeid esitada. Lisaks tunnistas

võlgnik, et ei ole sisuliselt arusaanud, mis kohustusi tuleb tal täita ja mida tuleb kohtule esitada.

12. Kohus leiab, et võlgnik on vastavalt oma teadmistele ja võimalustele täitnud PankrS § 173

tulenevaid kohustusi. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele

üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. Kohus hinnanud võlgniku

poolt esitatud aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, nähtub et võlgnik on saanud töötasu, mis on

jäänud oluliselt alla töötasu alammäära. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsustest nähtub, et alates

2022 on võlgnikule määratud osaline töövõimetus ning lisaks töötasule oli võlgniku sissetulekuks ka

töövõimetoetus. Käesolevalt on V.X oma ema hooldajaks (see nähtub ka Eesti Töötukassa

31.05.2025 otsusest nr TVT/25/026774, dtl 391) ning seetõttu ei saa V.X tööle minna. Töötamise

registri andmete kohaselt töötas V.X perioodil 20.09.2019–08.03.2020 X AS-is toitlustuse

saaliteenindajana, perioodil 08.06.2020–11.08.2020 töötas XXX Korteriühistu majahoidjana,

perioodil 12.08.2020–18.02.2024 töötas XXX OÜ-s puhastusteenindajana, perioodil 01.07.2022–

25.08.2022 töötas XXX OÜ-s puhastusteenindajana (dtl 560-562).

Käesoleval juhul leiab kohus, et võlgnik ei ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldajate

huve ja vastavalt oma teadmistele ning võimalustele täitnud oma kohustusi. Võlgnik on teeninud

sissetulekut, millest ei pidanud väljamakseid tegema. Võlgniku sissetulek on jäänud oluliselt alla

töötasu alammäära ning saanud töövõimetoetust. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131

lg 1 p 61 alusel töövõimetoetusele ei saa pöörata sissenõuet. Olgugi, et võlgnik on jätnud aruandeid

tähtajaks esitamata, ei ole V.X oma sissetulekuid varjanud. Kohus arvestades, et võlgniku

maksejõuetus on tekkinud kiirlaenude võtmise tagajärjel, pankrotimenetluse algatamise ajal oli

võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning võlgnik on menetluse jooksul olnud

töötamisega hõivatud. Võlgnik on esitanud osalise töövõime otsused, mistõttu ei ole kohtul alust

võlgniku sõnades kahelda. Kohtu hinnangul on ustavad võlgniku selgitused, et tal on probleeme

tervisega ning seetõttu on talle määratud ka osaline töövõime. Kahe aasta pärast on V.X

vanaduspensionär. Hetkel on V.X oma ema hooldaja, mistõttu ei saa oodata, et võlgnik asuks tööle.

Sellest tulenevalt on käesolevaks ajaks lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid

edaspidiselt täita.

Kohus on arvamusel, et võlgnikele ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks.

Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on töötanud, kuid töötasu on olnud väga väike. Praegusel juhul on

võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ning hooldab oma haiget ema, kes vajab pidevat järelevalvet

ja hooldamist. Seega ei saa ka V.X-ilt oodata tööle asumist ja suurema tasuga töökoha leidmist ning

suurema tulu teenimist või töötamist mitmel töökohal. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on välja

võtnud 2022 veebruar pensionifondist tulu (s.o 4240,84 eurot). Nimetatud summa on kulunud

võlgniku igapäevasteks kuludeks. Kohtu hinnangul on võlgnik pensionifondist saadud tulu osas

olnud hooletu. Kohus, arvestades võlgniku äärmiselt keerulist majanduslikku olukorda ja ka tervisega

seotud probleeme, ei ole käsitle kohus antud juhul pensionifondist saadud tulust väljamaksete

tegemata jätmist süülise rikkumisena. Reeglina tavainimene ei pruugi aru saada, et ka pensionifondist

saadud tulust tuleks võlausaldajatele väljamakseid teha. Samuti ei ole ka kohus seda võlgnikule

selgitanud. Seega kohus leiab, et võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid

võlausaldajaid teistele. Kohtu hinnangul puuduvad alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Lisaks võtab kohus arvesse, et kõik V.X pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on

tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu

määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas automaatset nõude tunnustamist. See

tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute puhul sisuliselt kontrollinud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust ega teinud kindlaks, kas

võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning kui suur võis nõude

esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada põhivõla katteks).

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada

ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).

13. Kohus, arvestades, et kohustusest vabastamise tähtaeg on saabunud (03.06.2024), leiab, et

konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja

vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad

menetluse lõpetamise osas.

14. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu

hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg

1 teise lause alusel.

15. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik