3-25-702/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-702

Haldusasi

X. Xa kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025

mootorsõidukimaksu teatega nr 20250107350 tekitatud 45

euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. Xa kaebus.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X. Xa kasuks välja kahjuhüvitis summas 45 eurot.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X. Xa kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.

4. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-25-702

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 03.01.2025 maksuteatega (2025. a mootorsõidukimaksu

kohta) nr 20250107350 kohustati X. Xa tasuma 2025. a mootorsõidukimaksu summas 270,31

eurot, sh 16.06.2025 135,16 eurot ja 15.12.2025 135,16 eurot. Mootorsõidukimaks arvutati

sõiduki(te)le, mis on esitatud maksuteate lisas 2.

Maksuteate lisa 1 kohaselt arvutas MTA maksu Transpordiameti (TA) liiklusregistri andmete

põhjal. Maksuteate väljastamise alused on maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ning

mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) §-d 1-3, 5-9 ja 11-15.

Maksuteate lisa 2 kohaselt on mootorsõidukimaksu objektiks mh sõiduk X X X, reg.nr X ,

kategooria L3e. Sõiduki esmase registreerimise kuupäev on 30.04.2004 ja Eestis esmase

registreerimise kuupäev on 26.06.2009; vanus 20 aastat; mootori töömaht 600 cm3. Mootor-

sõidukimaks kokku 45 eurot.

Maksuteatele on lisatud ka infoleht „Mootorsõidukimaksu maksukomponentide ja -määra

arvutamise põhimõtted“.

2. X. X esitas 31.01.2025 maksuteatele vaide, mille MTA vastas 03.02.2025 e-kirjaga

selgitades järgmist: mootorsõidukimaksu teate saab ja mootorsõidukimaksu maksab see isik,

kes on 1. jaanuari seisuga liiklusregistris sõiduki omanik. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

113 kohaselt sätestab riiklikud maksud seadus. Iga riiklik maks kehtestatakse eraldi

seadusega. Maksumaksjal on kohustus maksta seadusega ettenähtud riiklikke makse maksu-

seadustes ette nähtud määrades ja korras. Vastavalt MSMS §-le 11 kehtestatakse mootor-

sõidukimaks mootori töömahu suuruse järgi diferentseeritult kõigile sisepõlemismootoriga

L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise

kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa

arvatud). Mootorsõiduki vanus on aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks

(01.01.2025) alates esmase registreerimise kuupäevast. Seega, maks määratakse 20 aastasele

(kaasa arvatud) mootorrattale. MTA on siin olukorras vaid maksu koguja ja haldaja ning

hoolitseb selle eest, et seadust täidetakse. Ettepanekud või ideed, kuidas maksusüsteemi

muuta, on soovitav esitada otse Rahandusministeeriumile (RM). Vaiet ei rahuldata ning maks

kuulub tasumisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X. X esitas 21.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 09.04.2025) MTA

03.01.2025 mootorsõidukimaksu teatega tekitatud 45 euro suuruse kahju hüvitamiseks.

1)

MSMS § 11 lõiked 1 ja 2 ei räägi sõiduki vanusest, vaid sõiduki esmasest

registreerimisest möödunud ajast. Küsitud sai õiguskantsleri arvamust. Saadud arvamusega

pöördus kaebaja MTA poole. Selgitati, et (mitte rohkem kui) 20 aastat on nende mõistes

„kaasa arvatud“ ja üle 20 aastaseid (täisaastates) sõidukeid ei maksustata ning mootorsõiduki

vanus on aastapõhine. Vaide esitamise peale soovitati pöörduda RM-i poole. Ka sealt laekus

selgitus, kus nenditi järgnevat: „Antud juhul meie siiski ei tugine TSÜS § 136 lg-le 2, vaid lg-

le 6. Nende vahe seisneb selles, et lg 2 sätestab tähtpäeva määramist aastates, aga lg 6

päevades arvutatava ajavahemikuga.” MSMS-is viidatud tuginemispõhimõte samas aga

2(8)

3-25-702

puudub. Samuti ei leia, et sõiduki vanus oleks tähtpäev. MTA ja ministeeriumi tõlgendus

seadusest on ebaõiglane.

2)

MSMS §-s 11 on maksumäärade arvutamisel tuginetud kahe kuupäeva vahelisele

ajavahemikule (esmase registreerimise kuupäevast maksustamisperioodi alguse kuupäevani).

Seda ajavahemikku ei saa tõlgendada kui tähtpäeva, mida võiks mõõta ainult täisaastates.

Seega esmaregistreerimise kuupäevast 30.04.2004 on 2025. a maksustamisperioodi

alguskuupäevaks (01.01.2025) möödunud 20 täisaastat, 8 kuud ja 2 päeva. Kui seadus ütleb:

„mitte rohkem kui 20“, siis MTA tõlgendus „vähemalt 21“ on vastuolus seaduses sätestatuga.

2. Maksu- ja Tolliamet palub 08.04.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

Avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju

hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS-i alusel ei hüvitata

isikutele mistahes kahju, vaid üksnes selline kahju, mis vastab seaduses sätestatud kahju

hüvitamise koosseisu tingimustele, mis on järgnevad: avaliku võimu kandja ülesannete

täitmine avalik-õiguslikus vormis; kahju tekkimine; toimingu õigusvastasus (isiku

subjektiivsete õiguste rikkumine) ning põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu

vahel. Mõne eelpool loetletud kahju hüvitamise elemendi puudumise korral ei ole kahju

hüvitamine põhjendatud.

2)

MTA on küll avaliku võimu kandja, kuid teiste eelpool viidatud kahju hüvitamise

koosseisu obligatoorsete tingimuste täidetuse osas jääb vastustaja eriarvamusele. Esiteks ei ole

kaebaja teadaolevalt käesolevaks hetkeks 2025. a mootorsõidukimaksu tasunud, seega on

küsitav, kas kaebuse esitamise hetke seisuga on õigustatud rääkida kahju tekkimisest. Mis

puutub kahju hüvitamise teise eeltingimusse ehk isiku subjektiivsete õigustesse rikkumisse,

siis selles osas põhineb kaebaja etteheide argumendil, et MTA on maksuteate vaidlustatud

osas valesti tõlgendanud MSMS § 11 lg 2 p 2, st maksukohustuse tekkimise aega valesti

arvutanud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu, olles seisukohal, et kaebaja sisustab ekslikult

MSMS § 11 lg 2 p 2 sõnastust „kuid mitte rohkem kui 20 aastat“ koostoimes tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-ga 2. Kaebaja ei arvesta MSMS § 11 lg 2 p 2 terviksõnastust

ja MSMS seletuskirja 3. peatükis selgitatud sätte mõtet koostoimes TsÜS § 136 lg-s 7

sätestatuga. Kaebaja jätab MSMS § 11 lg 2 p 2 tõlgendamisel põhjendamatult kõrvale MSMS

§ 11 lg 2 p 2 esimese poole („…mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud…“), mille eesmärgiks on lähtuda esmase

registreerimise kuupäevast, mis on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud.

3)

MSMS seletuskirja 3. peatükis on MSMS §-ga 11 seonduvalt otseselt välja toodud, et 20

aastat on „kaasa arvatud“. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates

ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise

päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Oluline on siinkohal sündmuse saabumise

hetk, millal esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks

möödunud maksukohustust välistav, st 20 aastat ületav, olukord esmase registreerimise

kuupäevast lähtuvalt. Käesoleva asja kontekstis on selliseks sündmuseks kuupäeva

vahetumine pärast seda, kui sõiduk on olnud 20 aastane 365 päeva, st selle kohta ei saa enam

öelda 20-aastane sõiduk, vaid öeldakse 21-aastane sõiduk.

4)

Eeltoodust ja MSMS § 11 lg 2 p 2 terviksõnastust ning seadusandja tahet arvestades

tuleneb, et kaebaja mootorsõiduk oli 01.01.2025 seisuga, arvestades esmast registreerimise

kuupäeva (30.04.2004), maksustamisperioodi alguse kuupäevani (01.01.2025) veel 20 aastat

vana. Kaebaja mootorsõiduki maksukohustust välistav sündmus, kus esmase registreerimise

kuupäevast oli maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud rohkem kui 20 aastat,

3(8)

3-25-702

saabus 30.04.2025 s.o pärast MSMS § 6 lg 1 p-s 1 ettenähtud mootorsõidukimaksu kohustuse

tekkimist 2025. a eest. Seega MSMS § 11 lg 2 p 2 ja TsÜS § 136 lg-t 7 koos tõlgendades alles

alates 01.01.2026 seisuga ei teki kaebajal seonduvalt vaidlusaluse mootorsõidukiga

maksukohustust, sest kõnealune sõiduk on siis esmase registreerimise kuupäeva (30.04.2004)

võrdluses maksustamisperioodi alguse kuupäevaga (01.01.2026) rohkem, kui 20 aastat vana.

5)

Asjaolu, et seletuskirja näol ei ole tegu õigusaktiga, ei ole vaidlusaluse sätte

tõlgendamisel selle kõrvale jätmise põhjuseks. Olukorras, kus seletuskiri on abiks vaidlusaluse

sätte (MSMS § 11 lg 2 p 2) tõlgendamisele ning väärtõlgendamiste välistamiseks, on igati

asjakohane seda seadusandja tahte sisustamisel arvesse võtta.

6)

Kõik eeltoodu tähendab, et vastustaja hinnangul puudub käesolevas asjas põhjus rääkida

avaliku võimu kandja toimingu õigusvastasusest ja sellest lähtuvast isiku subjektiivsete

õiguste rikkumisest, mis on eeltingimuseks kahju hüvitamisele. Arvestades, et antud juhul ei

ole täidetud ei kahju tekkimise ega ka toimingu õigusvastasuse eeltingimused, ei saa täidetud

olla ka kahju hüvitamise kolmas obligatoorne eeldus – põhjuslik seos tekitatud kahju ja

õigusvastase toimingu vahel.

3. Rahandusministeerium esitas 19.05.2025 seisukoha kaebuse kohta.

1)

RM-i hinnangul ei ole MTA MSMS § 11 lg-s 2 sätestatud maksukohustuse tekkimise

aega valesti arvutanud. Seaduse teksti välja töötades sedastas RM põhimõtte, et sõiduk viibib

oma „20-aasta vanuse sõiduki staatuses 365 päeva“. TsÜS § 136 lg-s 7 nimetatud sündmuseks

on kuupäeva vahetumine pärast seda, kui sõiduk on olnud 20 aastane 365 päeva. Teisisõnu,

selle kohta ei saa enam öelda 20-aastane sõiduk, vaid öeldakse 21-aastane sõiduk.

2)

Ka MSMS seletuskirjas avatud sätte selgituses on seletatud, et 20 aastat on kaasa arvatud.

Seletuskiri ei ole küll õigusakt aga aitab välja selgitada seadusandja tahte. Seega on

maksukohustus isikul seni, kuni kõnealune mootorsõiduk on veel 20 aastane. Esmase

registreerimise kuupäevast maksustamisperioodi alguse kuupäevaks peab seega olema

möödunud maksukohustust välistav, st 20 aastat ületav aeg esmase registreerimise kuupäevast

lähtuvalt.

3)

RM-i hinnangul oli kaebaja mootorsõiduk 01.01.2025 seisuga, arvestades esmast

registreerimise kuupäeva (30.04.2004), maksustamisperioodi alguse kuupäevani (01.01.2025)

veel 20 aastat vana. Seisuga 01.01.2025 ei olnud kaebaja mootorsõiduki esmasest regis-

treerimisest möödunud rohkem kui 20 aastat ja MSMS § 11 lg 2 p 1 tähenduses ei olnud seega

01.01.2025 seisuga (MSMS § 6 lg 1 p 1) veel möödunud maksukohustust välistav sündmus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus analüüsib esmalt vaidlusaluse maksuteate õiguspärasust (I) ning seejärel kahju

hüvitamise koosseisu (II).

I

5. Kaebus puudutab MTA 03.01.2025 maksuteadet osas, millega kohustati kaebajat tasuma

mootorsõidumaksu summas 45 eurot seoses L3e-kategooria sõidukiga X X X, reg.nr X .

Vaidlus puudub selles, et kõnealuse mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäev on

30.04.2004 ning mootori töömaht 600 cm3.

4(8)

3-25-702

6. Viidatud maksuteatega on kohustatud kaebajat tasuma kõnealuse sõidukiga seoses

mootorsõidukimaksu MSMS § 11 lg 2 p 2 alusel.

MSMS § 11 lg 2 p 2 sätestab, et sellise L3e-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne

aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on 45 eurot, kui mootorsõiduki

mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit.

Viidatud sättest ja MSMS-ist laiemalt järeldub, et sellise L3e-kategooria mootorsõiduki, mille

esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud

rohkem kui 20 aastat, ei kuulu sõidukilt tasumisele mootorsõidukimaks.

7. MSMS § 7 lg 1 kohaselt on mootorsõidukimaksuga maksustamise periood üks kalendri-

aasta. Sellest järeldub, et maksustamisperioodi alguse kuupäevaks on konkreetse kalendriaasta

1. jaanuar. Maksustamisperioodi 2025. a alguskuupäevaks on seega 01.01.2025.

8. MKS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse MKS-is sätestatut kõikidele riiklikele maksudele, kui

maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Mootorsõidukimaks on MKS § 3 lg 2 p 10 kohaselt riiklik maks, seega kohaldub

mootorsõidukimaksuga seoses MKS.

MKS § 50 lg 1 kohaselt tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜS-i vastavaid sätteid.

TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades, möödub tähtaeg

tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Lähtudes TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1 regulatsioonist, möödus vaidlusaluse

mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast (30.04.2004) 20 aastat 30.04.2024 kell

24,00, st alates 01.05.2024 on tähtaja algusest möödunud rohkem kui 20 aastat.

Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas TsÜS § 136 lg 2 laieneb MSMS § 11 lg 2 p-le 2 või

sisaldub MSMS-is tähtaja arvestamise eriregulatsioon.

4. Kohtule ei nähtu, et MSMS-is oleks sätestatud tähtaegade arvestamise regulatsioon, mis

erineks MKS § 1 lg 2 kaudu kohalduvast TsÜS § 136 lg-st 2.

MTA ja RM-i tõlgendus, et sõiduk viibib 20-aasta vanuse sõiduki staatuses 365 päeva, ei

tugine MSMS-i tekstil. Kui seadusandja sooviks oli kehtestada regulatsioon, mille järgi tuleb

mootorsõidukimaksu tasuda sõidukitelt, mis on alla 21-aasta vanused, oleks tulnud seadus

selliselt sõnastada. Lauseosa „mitte rohkem kui 20 aastat“ ei ole sisustatav regulatsioonina

„vähem kui 21 aastat“.

5. Kohtu hinnangul ei saa MTA ja RM-i tõlgendust, mille kohaselt aastates arvutatava

tähtaja lõpp-tähtpäev (TsÜS § 135 lg 2) kestab 365 päeva, tuletada ka MSMS-i eelnõu

seletuskirjast.

Eelnõu seletuskirja kohaselt1: „Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse /-/…/-/

mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud).“ Nimetatud lausest ega ka mujalt

eelnõu seletuskirjast ei tulene selgesõnaliselt eelviidatud MTA ja RM-i tõlgendus. Pelgalt

1 MSMS eelnõu 364 UA seletuskiri on leitav Riigikogu veebilehelt.

5(8)

3-25-702

lauseosast „kaasa arvatud“ ei saa üheselt järeldada, nagu oleks seadusandja sooviks olnud

maksustada sõidukid, mille esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui 21-

aastat. Seda lauseosa saab tõlgendada ka rõhutusena, et sõiduk on mitte rohkem kui 20 aasta

vanune muu hulgas tähtaega lõpetava tähtpäeva (antud juhul 30.04.2024) kestel. Isegi kui

eeldada, et viidatud lausest nähtub eelnõu koostaja soov maksustada alla 21-aasta vanuseid

sõidukeid (sõidukeid, mille esmasest registreerimisest on möödunud vähem kui 20 + 1 aastat),

siis ei väljendu see soov seaduse sõnastuses. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist

olukorraga, et seaduse sõnastus oleks mitmeti tõlgendatav ning seaduse eelnõu seletuskiri

aitaks leida seadusandja tahtele vastavat tõlgendust. MSMS § 11 lg 2 reguleerib selgelt

tähtaega aastates ning MSMS ei sisalda regulatsiooni, mis oleks sisustatav erandi

kehtestamisena TsÜS-i tähtaja ja tähtpäeva regulatsioonist. Seaduse eelnõu seletuskiri ei saa

muuta või asendada seaduse sõnastust.

6. MTA ja RM on viidanud ka sellele, et tähtaja arvestus MSMS-is tugineb mitte TsÜS §

136 lg-l 2, vaid TsÜS § 136 lg-tel 6 ja 7.

TsÜS § 136 lg 6 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava

ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.

TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või

sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel.

Kohtu hinnangul ei sisalda MSMS regulatsiooni, mis viitaks sõiduki vanuse arvestamisele

päevades arvestatava tähtaja kaudu (TsÜS § 136 lg 6).2 Samuti ei sisalda MSMS

regulatsiooni, mis viitaks sõiduki vanuse arvestamisele teatud kuupäeva või sündmuse

toimumise kaudu (TsÜS § 136 lg 7).3,4 Aastates määratud tähtaja arvestamist reguleerib TsÜS

§ 136 lg 2 ning selle kõrvale jätmiseks ei ole piisav seisukoht, et TsÜS § 136 lg-d 6 ja 7

võimaldavad reguleerida tähtaega lg-st 2 erinevalt.

7. MTA ja RM-i tõlgendus tugineb n-ö argikeelel, s.o kui kellegi sünnipäevast möödub

konkreetsel kuupäeval nt 20 aastat, siis loetakse ta kuni järgmise sünnipäevani „20-aastaseks“.

Selline argikeel ei ole aga ülekantav õigusloomesse, arvestamata juriidilise keele osaks

olevaid termineid nagu tähtaeg ja tähtpäev (vt ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lg 2, § 9 lg 2, § 15 lg 2, § 16, § 18 lg-d 1 ja 6).

8. Eeltoodust tulenevalt on MTA 03.01.2025 maksuteade nr 20250107350 õigusvastane

osas, millega kohustati X. Xa tasuma seonduvalt sõidukiga X X X, reg.nr X , mootor-

sõidukimaks summas 45 eurot.

9. Kohtuga analoogsele seisukohale MSMS § 11 lg 2 p 2 tõlgendamise osas on asunud ka

Õiguskantsleri Kantselei, leides 30.01.2025 vastuses kaebaja pöördumisele: „Teie küsimus

selle tõlgenduse õigsuse kohta on põhjendatud, sest eelnõu seletuskiri ei loo õigust. Kui Teie

mootorratas oli esmaselt registreeritud 30.04.2004, on esmase registreerimise kuupäevast

maksustamisperioodi alguseks möödunud rohkem kui 20 aastat (tsiviilseadustiku üldosa

2 Päevades arvestatava tähtaja näiteks on HKMS § 181 lg 1, mille kohaselt apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

3 Teatud kuupäevast lähtuva tähtaja näiteks on MSMS § 7 lg 4, mille kohaselt mootorsõidukimaksust tasutakse

50 protsenti 15. juuniks ja 50 protsenti 15. detsembriks.

4 Teatud sündmusest lähtuva tähtaja näiteks on HKMS § 90 lg 2, mis sätestab, et kui menetlusosaline ei esita

vastuväidet hiljemalt selle kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi

viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

6(8)

3-25-702

seaduse § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval)“5.

II

10. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus

suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

Lisaks ei tohi esineda vastutuse piiramise aluseid (RVastS § 13).

Kahjunõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eelviidatud tingimused.

11. Kohus leiab, et viidatud eeldused 1-4 on praegusel juhul täidetud. Vaidlusalune

maksuteade on antud avalik-õiguslikus suhtes ning kohus tuvastas eelnevalt selle

õigusvastasuse seonduvalt sõidukiga X X X, reg.nr X . Rikutud on kaebaja subjektiivset

õigust sellele, et maksusumma tasumise nõudmiseks oleks seaduslik alus (PS § 113). MTA

veebilehe võlapäringust6 nähtub, et kaebajal puudub maksuvõlg, millest saab järeldada, et

vaidlusalune mootorsõidukimaks summas 45 eurot on kaebaja poolt tasutud. Kaebajal on

seega tekkinud varaline kahju. Maksusumma tasumise aluseks on olnud täitmiseks

kohustuslik maksuteade, mis on kohtu hinnangul õigusvastane, st esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.

12. Mis puudutab viiendat tingimust, s.o esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust, siis

Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt7 võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu

kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära

hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või

vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu

vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid. Samuti on Riigikohus selgitanud, et

põhjused, mis ei ole küllalt kaalukad põhjendamaks tähtaja ennistamist, võivad sõltuvalt

asjaoludest siiski vabandada kahju kõrvaldamata jätmist RVastS § 7 lg 1 tähenduses8.

Praeguses asjas jättis kohus 27.03.2025 määrusega kaebaja tühistamisnõude (21.03.2025

kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate tühistamiseks) kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas

selles osas kaebuse menetluse (kohtuasi jätkus hüvitamisnõude lahendamisega). Kohus leidis,

et kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud sellistele objektiivsetele

takistustele, mis õigustaksid kaebetähtaja ületamist ja tähtaja ennistamist.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kaebajaga seonduvad asjaolud vabandavad

kahjunõude kontekstis esmaste õiguskaitsevahendite ammendavat kasutamata jätmist. Kaebaja

on pidanud kõnealust maksuteadet alates selle saamisest õigusvastaseks, seejuures esitanud

vaide MTA-le, samuti esitanud vastuväited RM-ile9 pärast vaidele MTA 03.02.2025

vaideotsuse/vastuskirja10 saamist. Seejuures ei ole MTA vastus vaidele vormistatud korrektse

5 dtl 7-8

6 Eraklient | Maksu- ja Tolliamet (https://www.emta.ee/)

7 vt nt Riigikohtu 12.09.2023 otsus asjas nr 3-21-884, p 15

8 Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02 p 22

9 dtl 15

10 dtl 12

7(8)

3-25-702

haldusaktina (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 55 ja 86), vaid e-kirjana, milles sisaldub

lause „Vaiet ei rahuldata ning maks kuulub tasumisele“. Sellest nähtub, et MTA sisustas e-

kirja vaideotsusena. Samas ei ole nimetatud e-kirja lisatud vaidlustamisviidet (HMS § 86 lg

2), mis selgitaks, millise tähtaja jooksul on võimalik peale vaide lahendamist pöörduda

halduskohtusse. Olgugi, et kaebaja ei olnud ka ise piisavalt hoolas vastava asjaolu

väljaselgitamisel (mis tingis kaebetähtaja ennistamata jätmise kohtu poolt), õigustavad

eeltoodud asjaolud kohtu hinnangul siiski kahjunõude koosseisu täidetuks lugemist.

Vastustaja vastutuse piiramise aluseid (RVastS § 13) kohtu hinnangul ei esine.

13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning mõistab MTA-lt kaebaja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 45 eurot.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv (HKMS § 101) summas 20 eurot11, mis kuulub

vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Muude võimalike menetluskulude hüvitamist ei

ole kaebaja taotlenud.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaasatud haldusorgani

menetluskulude hüvitamist ei ole ette nähtud (HKMS § 24 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

11 dtl 21

8(8)