2-25-15119/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15119

Tsiviilasi

Chousen OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Chousen OÜ (registrikood 16715735;

asukoht XXX-i, 66101, XXX), seaduslik esindaja E.J ;

ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood

xxxxxxxxxx; OÜ INC Partner; telefon 509 7167, 664 5135;

e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Chousen OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Chousen OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada Indrek Lepsoo Chousen OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

Chousen OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Chousen OÜ dokumentide hoidjaks E.J (XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks 2883 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja OÜ-le INC Partner

(registrikood 11008111, a/a nr.

EE662200221024695063), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

6.1. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 1660,13 eurot (sh käibemaks) mõista välja

võlgnikult.

6.2. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 1222,87 eurot (sh käibemaks) mõista välja

võlgniku osanikult E.J-ilt (XXX).

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Chousen OÜ (avaldaja) esitas kohtule 12.09.2025 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt tekkisid ettevõttel 2025. aasta alguses raskused seoses kaduma läinud pakkide ja

madala müügituluga, mille tõttu otsustati veebipood Artcharya.com müüki panna. Müügitehing jäi

aga pooleli ning kavandatud müügitulu ei laekunud, mis viis ettevõtte maksejõuetuseni. Ettevõtte

pangakontol on 452,86 eurot. Varaks on ka veebipood Artcharya.com koos sellega kaasnevate

õiguste ja lisadega vastavalt veebipoe müügilepingule. Müügitehing Flippa.com platvormil jäi

pooleli, omand kuulub endiselt ettevõttele. Potentsiaalne nõue ostja vastu summas 30 000 USD

(tasumata müügihind), hagi esitamine ostja ja Flippa.com vastu on kaalumisel. Kohustusi on

ettevõttel 47 467,22 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik

püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus võttis 24.09.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaks varaks rahalised vahendid arvelduskontodel 1557,64

eurot ning nõuded Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 102,49 eurot. Ajutise halduri

andmete kohaselt moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 64 401,16 eurot.

Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara kordades, võlgniku tegevus on

lõppenud, e-pood on suletud. Võlgnikul puudub võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita.

Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et

võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses

oluliselt paraneda. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt

võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid ja teadaolevad võimalused täiendavate

investeeringute saamiseks.

Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitanud, et maksejõuetus tuleneb

katkestatud veebipoe Artcharya.com müügitehingust platvormil Flippa.com. Võlgnikul tekkisid

2025.a alguses raskused seoses kaduma läinud pakkide ja madala müügituluga, mille tõttu otsustas

juhatus veebipoe Artcharya.com veebiplatvormil müüki panna. Müügitehing jäi aga pooleli ning

kavandatud müügitulu ei laekunud, mis viis püsiva maksejõuetuse tekkimiseni.

Ajutise halduri hinnangul oli Chousen OÜ makseraskustes juba enne 2025.a suvel toimunud

müügitehingut. Võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik nii 2024.a kui ka 2025.a aastal.

Seega võib üheks maksejõuetuseni viivaks asjaoluks pidada kahjumlikku äritegevust ning vähest

müügikäivet. Kaupade juurdehindlus on ulatunud raamatupidamise andmetel isegi 300%, kuid see

ei ole olnud kokkuvõttes piisav kõikide jooksvate kohustuste katmiseks. Ajutise halduri hinnangul

on selleni viinud eelkõige suured kulud. Kaasatud võõrkapitali on võlgnik kasutanud oma e-poe

reklaamimiseks Google ja Meta (Facebook) platvormidel.

Ajutine haldur on võlgniku arvelduskonto väljavõtet analüüsides tuvastanud, et võlgniku rahaliste

vahendite arvelt on käidud lähetuses Vietnamis, Kambodžas, Tais, Malaisias, Araabia

Ühendemiraatides. Haldur on palunud võlgnikul selgitada lähetuste eesmärke ja seost võlgniku

2

majandustegevusega. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile selgitanud, et lähetuste eesmärk

oli ettevõtte tegevuse laiendamine ja uute ärisuhete loomine e-kaubanduse valdkonnas Aasia

piirkonnas, kus tegutseb märkimisväärselt palju digiettevõtjaid. Lähetused olid suunatud uute

tutvuste loomisele ning ligipääsu saavutamisele kaasaaegsele ettevõtlusalasele infole,

äristrateegiatele ja praktikatele, et toetada Chousen OÜ edasist arengut ja konkurentsivõimet. Osad

riikidevahelised liikumised olid seotud kohalike viisareeglitega, viibimistähtaja lõppemisel tuli

riigist ajutiselt lahkuda ja viisa uuendada. Ajutine haldur on tuvastanud, et lähetustega seotud kulud

on moodustanud kokku suurusjärgus 65 000,00 eurot. Võlgniku juhatuse liikmele E.J on makstud

lähetustega seotud päevarahasid kokku 16 458,00 eurot, sh 2024.a jooksul 9008,00 eurot ja 2025.a

jooksul 7450,00 eurot. Lähetustega seotud majutuskulud (Airbnb, Booking, hotellid) on olnud

kokku vähemalt 35 760,89 eurot, sõidukulud (Mytrip, Crabtaxi) 2304,92 eurot, toidukulud

(restoranid, kohvikud) 662,20 eurot, ilu- ja SPA teenused kokku 1736,63 eurot. Lisaks on võlgnik

välislähetustes viibides võtnud arvelduskontolt sularahas välja 8407,64 eurot (summa kajastub koos

sularaha väljavõtmise tasudega). Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole lähetused toonud võlgniku

äritegevusse oodatud kasu. Halduri käsutuses ei ole dokumente, mis õigustaksid sellises ulatuses

lähetuskulude kandmist või muid andmeid, et nende kulude tegemine oleks toonud kaasa Chousen

OÜ käibe kasvu või kasumi suurenemise. Pole alust arvata, et ilma lähetuskulusid tegemata oleks

võlgnikul kuidagi halvemini läinud, vara (e-poe) väärtus poleks kasvanud või poleks sellises

ulatuses müügitulu teenitud. Võlgnik on seejuures ise kinnitanud, et turg oli suunatud USA-sse ning

toodete reklaam toimus e-kanalite teel. Ajutise halduri hinnangul on sellises ulatuses lähetuskulude

kandmine ilma reaalset kasvu ja kasumit saavutamata, viinud vastupidiselt makseraskuste

tekkimiseni ja suutmatuseni teenindada võetud laenukohustusi. Selliste põhjendamatute

lähetuskulude hüvitamine võib olla käsitletav võlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumisena.

Samuti jääb ajutisele haldurile arusaamatuks, kuidas pidi võlgnik müügitehingu õnnestumise korral

olema võimeline müügitehingust saadavate rahaliste vahendite arvelt (võlgnikule pidi laekuma 27

000,00 USA dollarit, mis on võrdne ca 23 305,59 euroga) täitma ära kõik oma kohustused. Ajutine

haldur on tuvastanud võlgniku kohustuste suurusena vähemalt 64 401,16 eurot. Seega on selge, et

müügitehingust saadavatest rahalistest vahenditest ei oleks piisanud kõikide kohustuste täitmiseks,

samas oleks võlgnikul puudunud võimalused edaspidi teeninda müügitulu ja katta jooksvaid

kohustusi. Ajutine haldur ei nõustu seega võlgnikuga selles osas, et maksejõuetuks muutus võlgnik

müügitehingu tühistamise tõttu. Müügitehingust saadavad vahendid oleksid võlgnikule ilmselt

hetkelist leevendust pakkunud, kuid nendest ei oleks piisanud kõikide kohustuste täitmiseks.

Olemasolevale informatsioonile tuginedes hindab ajutine pankrotihaldur Chousen OÜ

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul viisid

maksejõuetuse tekkimiseni juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine ja riskide hindamine

ning suured tegevuskulud eelkõige lähetuskulude näol, mis on viinud kahjumiga tegutsemiseni ja

lõppkokkuvõttes püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Ajutise halduri hinnangul on muuhulgas alust

arvata, et juhatuse liige ei ole oma tegevuses järginud TsÜS § 35 kohast vajalikku hoolsus- ja

lojaalsuskohustust. Lähetustega seotud asjaolusid tuleb seega täpsustada edasises

pankrotimenetluses.

Võlgniku püsiv maksejõuetus saabus ajutise halduri hinnangul augustis 2025.a, kui võlgnik pärast

müügitehingu tühistamist otsustas oma tegevusega mitte jätkata ja kaotas sellega võimaluse tulu

teenida ning oma kohustusi täita.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on tagastanud vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, s.o

2025.a septembris juhatuse liikmele E.J laenu kokku summas 3700,00 eurot (s.o 01.09.2025.a

1000,00 eurot, 07.09.2025.a 1200,00 eurot, 11.09.2025.a 1500,00 eurot). Samuti on tehtud pärast

pankrotiavalduse esitamist kulutusi Võru Automaailmas (91,50 eurot ja 61,00 eurot) ning tasutud

Olerexi tanklas (38,43 eurot ja 41,27 eurot), mida ei saa pidada ettevõtlusega seotud kuludeks, sest

võlgniku tegevus oli selleks hetkeks lõppenud.

3

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2883 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 27.10.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 19.12.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 19.11.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

19.12.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

4

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 24.10.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2325 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 15,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 150 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole ebamõistlikult suur.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2325 eurot, koos käibemaksuga 2883 eurot (PankrS § 23 lg 3

teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 1660,13 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult ja

ülejäänud osas summas 1222,87 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgniku osanikult E.J-ilt

(XXX) vastavalt PankrS § 29 lg 91.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik

5