2-24-16320/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16320

Tsiviilasi

N.R hagi H.K vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.S

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: H.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marina Kelpman

Kohtuistung

19.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N.R ja H.K vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1. H.K tasub N.R-ile alates 1. jaanuarist 2026 kuni N.R täisealiseks saamiseni

(s.o kuni 26.04.2032) perekonnaseaduse (PKS) §-st 101 tulenevat

seadusjärgset elatist, mis on praegu 301,74 eurot kuus (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-

le 3)) ning mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 hiljemalt iga kuu 12. kuupäeval L.S-i

pangakontole nr xxx. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS §

17 lg-le 3, muutub vastavalt ka makstavast elatissummast lahutatav summa.

2. Arvestades, et N.R viibib osa aega H.K juures, ei tasu H.K vastavalt poolte

kokkuleppele elatist juulikuu eest.

3. N.R-il ei ole H.K vastu ülalpidamise nõudeid varasema perioodi eest.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-16320 menetlus seoses poolte vahel sõlmitud

kompromissi kinnitamisega.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebamise õigusest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. N.R esitas Harju Maakohtule 27.10.2024 hagiavalduse H.K vastu elatise nõudes. 19.12.2025

toimunud istungil leppisid pooled kokku kompromissis ja palusid selle kohtul kinnitada.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

3. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi

vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi

on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt

kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel

ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

5. Pooled on soovinud loobuda edasikaebeõigusest. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS §

661 lg-le 4 ning poolte kokkuleppele ei saa määruse peale edasi kaevata.

6. Kompromissi kinnitamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik