2-22-8816/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Aleksandr Kondrašov, Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8816

Kohtuasi

Wallter UAB hagi AS LHV Pank vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Wallter UAB apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3 541 792,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Wallter UAB, Leedu registrikood 304740691,

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni

Kostja AS LHV Pank, registrikood 10539549,

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder

ja advokaat Saara Maria Puur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus muutmata.

2. Jätta Wallter UAB apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Wallter UAB kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-141549

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 13.06.2022 esitas Wallter UAB (hageja) Harju Maakohtule hagi AS LHV Pank (kostja)

vastu 3 279 437,68 euro nõudes. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Hagi kohaselt on hageja Leedu äriühing, mis osutab elektroonilise raha makseteenuseid.

Hageja avab enda klientidele makseteenuse konto ja võimaldab klientidel teha SWIFT ja

SEPA-makseid. Kuna hagejal ei ole SWIFT-maksete teostamise pädevust, siis kasutab hageja

nende maksete tegemiseks teisi makseasutusi. Viola Money (Europe) Ltd (Viola) on

Ühendkuningriigi äriühing, mis osutas elektroonilise raha makseteenuseid. 26.05.2021 avas

hageja Viola veebikeskkonnas ärikliendikonto makseteenuste osutamiseks enda klientidele.

26.05.2021 avatakse Violaga koostöös makseteenuste pakkumiseks euromaksete konto IBAN

EE687777000055617824 kostja juures, mille kaudu toimuvad tehingud kuni 30.07.2021.

1.2. 30.07.2021 peatab Viola ühepoolselt hageja ligipääsu ärikliendikontole, konto jääk on 3

280 539,17 eurot. Ligipääsu kaotuse järel ei saa hageja enam esitada maksejuhiseid ega

autoriseerida tehinguid; hilisemad liikumised tehakse ilma kohase juhise ja autorisatsioonita.

1.3. 10.09.2021 teavitab hageja kostja juhatuse liiget, et Viola hoiab kostja juures 3,2 miljoni

euro ulatuses hageja klientide vahendeid. 27.10.2021 edastab hageja kostjale kirja, mis

kirjeldab Viola tegevust pettusena. 01.11.2021 vastab kostja, et hageja ei ole tema klient ja ta

ei saa kliendiandmeid avaldada. 02.11.2021 palub hageja kostjal peatada tehingud rahaliste

vahenditega 3,2 miljoni euro ulatuses ja osutab Violaga seotud isikute kahtlasele taustale.

1.4. 19.11.2021 esitab hageja hagi Viola vastu. 24.11.2021 keelatakse hagi tagamisega Violal

kostja juures nimetatud IBAN-il raha kasutada 3 298 989,17 euro ulatuses. 30.11.2021

arestitakse Violale kuuluvad kontod, kuid rahalisi vahendeid leitakse üksnes 1 101,49 euro

ulatuses.

1.5. 29.10.2021 teavitab kostja Violat kliendisuhte lõpetamise kavatsusest ja 25.11.2021

lõpetab lepingu koheselt. Hageja hinnangul sellega antakse selge signaal kontode

tühjendamiseks. Hageja palub välja mõista kostja tegevuse ja tegevusetuse põhjustatud kahju

3 279 437,68 eurot ning nõuab ka viivist alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnista hagi. Kostja kirjeldab, et kahtlased tehingud võeti järjepidevalt

uurimisele, rakendati hoolsusmeetmeid ja järgiti järelevalveasutuste juhiseid. Kolmandate

isikute eest kostja ei vastuta ning kliendiandmeid ega monitooringu korda ei tohi avaldada

konfidentsiaalsus- ja turvanõuete tõttu.

2-23-141549

2.1. VIBAN-teenus toimib selliselt, et virtuaalne konto on osa kliendi peakontost ja korraldusi

annab üksnes Viola. Hagejal puudub õigus kostja suhtes tehinguid autoriseerida, peatada või

infot saada. Kostja kliendiks on Viola, mitte hageja, sh enne 30.07.2021 ning ka pärast seda

kuupäeva.

2.2. Hagejale ei ole tekkinud kahju, kuna VIBAN-il hoiti hageja klientide vahendeid. Hageja

ei ole tõendanud, et ta oleks klientidele kahju omavahenditest hüvitanud. Hageja nõuab sama

rahasummat Violalt eraldi menetluses.

2.3. 24.11.2021 määras maakohus arestida VIBAN-i virtuaalne konto, mida ei ole võimalik

arestida, sest rahaliikumine toimub maksevahendaja master account’i kaudu. Kostja ei saa

omal algatusel muuta kohtumäärust ega arestida kontosid, mida määruses ei nimetata.

Hilisema määruse täitmine toimus viivituseta.

2.4. Sügisel 2021 monitooritakse hageja ja Viola seotud tehinguid ning suheldakse pädevate

asutustega. 29.10.2021 teatatakse lepingu lõpetamisest alates 29.12.2021. 25.11.2021

lõpetatakse leping koheselt, kuna kliendi riskitase püsib kõrge. Kostja käsitab tehtud samme

piisavatena riskide maandamiseks.

2.5. Kostja märgib, et seadused, millele hageja viitab, ei ole mõeldud eraõigusliku kahju

hüvitamise tagamiseks. MERAS sätted ei kohaldu krediidiasutusele ning puhtmajanduslik

kahju ei kuulu hüvitamisele, kui kaitsenormi eesmärk ei kata sellise kahju vältimist. Hagi

rahuldamise eeldused puuduvad.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

3.1.1. Viola veebisaidi ja rakenduse tingimuste kohaselt on ärikonto Viola loodud

elektrooniline konto. Viola ärikontona avati hageja kontod 26.05.2021. VIBAN-iga seotud

IBAN kuulub Violale ning hagejal puudub lepinguline suhe kostjaga. Virtuaalkonto on osa

kliendi peakontost ning hageja ei ole kostja ees õigustatud isik.

3.1.2. 24.11.2021 hagi tagamise määrusega arestitakse IBAN EE687777000055617824.

Tegemist on virtuaalse kontoga, mille tehingud toimuvad maksevahendaja master account’i

kaudu, mistõttu sellist kontot ei ole võimalik arestida. 30.11.2021 arestitakse konkreetsed

Violale kuuluvad arvelduskontod. Määruse alusel arestitakse kõik Violale kostja juures

kuuluvad kontod viivituseta ning tuvastatakse vahendite olemasolu 1101,49 euro ulatuses.

3.1.3. Hageja saatis kostjale 10.09.2021 kuni 13.09.2021 mitmeid e-kirju, milles avaldas, et

hageja klientide raha on ohus ja soovitakse eraviisiliselt AS-ga LHV Pank suhelda. Sama info

esitas hageja 27.10.2021. Kostja vastas 01.11.2021 hagejale, et hageja ei ole klient ja

kliendiandmeid ei avaldata. 02.11.2021 ja 08.11.2021 elektronkirjades avaldab hageja

esindaja soovi, et kostja ei laseks teha väljamakseid Violal summas 3,2 miljonit eurot, samuti

avaldab hageja tungivalt soovi eraviisiliseks asjaajamiseks. 29.10.2021 teatas kostja Violale

lepingu lõpetamisest, 25.11.2021 lõpetatakse see koheselt, kuna riskitase püsib väga kõrgena.

3.2. Maakohus leidis, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

16 lg 1, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6 § 23 lg 2 p 4 ei kuulu kohaldamisele.

2-23-141549

3.2.1. RahaPTS § 16 lg 1 sätestab kohustatud isikute koostöö. See norm annab võimaluse,

kuid ei pane kohustust teha teineteisega koostööd. Seadusest tuleneva kohustuse puudumisel

ei saa kostjale ette heita, et ta ei vastanud hageja koostööpalvetele ega tegutsenud hageja

antud juhiste järgi. Seetõttu ei ole § 16 lg 1 VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm.

3.2.2. RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23 lg 2 p 4 sätestavad seire ja hoolsusmeetmed. Nende

sätete eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine avalik-õiguslikus huvis.

Need ei ole mõeldud eraõigusliku kahju hüvitamise aluseks kolmandale isikule. Tulenevalt

kaitse-eesmärgi piiratusest ei ole need VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid.

3.2.3. RahaPTS § 19 lg 1 p 3 reguleerib varasemate andmete piisavuse/tõelevastavuse

kontrolli. Hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks kahtlus kostja varem kogutud andmete

piisavuses või tõelevastavuses Viola suhtes. Viited võimalikule pettusele või omastamisele ei

kuulu selle sätte kaitse-eesmärgi alla; kuriteokahtluse korral tuleb pöörduda

õiguskaitseasutuste poole. Seetõttu puudub alus hinnata, kas kostja rikkus § 19 lg 1 p 3

kohustusi.

3.3. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja

terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei

loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei

saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja

vastu.

3.4. Kostja ei ole jätnud täitmata seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7

tähenduses, kui jättis täitmata kohtumääruse. Esimese hagi tagamise määrusega 24.11.2021

arestiti IBAN EE687777000055617824, mis on VIBAN-tüüpi virtuaalne konto, mitte

iseseisev arvelduskonto. Rahaliikumine käib maksevahendaja master account’i kaudu,

mistõttu sellist virtuaalset viitenumbrit ei ole tehniliselt võimalik arestida. Kostja teatas

25.11.2021 täiturile vastava võimatuse kohta kohtumääruse täitmata jätmiseks. Kostja ei saa

omaalgatuslikult arestida kontosid, mida kohtumääruses ei ole nimetatud, ega „parandada“

hageja valesti formuleeritud taotlust.

3.5. Kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja ei saanud järgida

hageja juhiseid, sest sellisel juhul rikkunuks kostja ise regulatiivseid kohustusi. Kostja

monitooris oma klienti ning kõrge riskitasemega tegevuse jätkamisel kliendi poolt leping

temaga lõpetati. Seega on kostja käitunud kooskõlas heade kommetega.

3.6. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Konto, millelt tehti makseid

kuulus Violale. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku

kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest.

3.7. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 81 järgi. Hageja ei ole kohtule esitanud

asjaolusid ega tõendeid, millest nähtub, millised olid Viola õigused ja huvid, mida kostja

Viola ja kostja vahelise lepingu täitmise käigus ohustas samal määral kui hageja õigusi ja

huve. Hageja poolt esile toodud asjaoludel olid Viola ja hageja huvid selgelt vastassuunalised.

3.8. Hagejal ei ole tekkinud tema väidetud kahju. Kuna hageja väidetel kuulusid rahalised

vahendid kontol hageja klientidele, siis ei saanud kahju tekkida hagejale, vaid hageja

klientidele. Lisaks on hageja loobunud oma nõuetest Viola vastu, sest 17.11.2022

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18257 võttis kohus vastu hageja Wallter UAB hagist

loobumise Viola vastu 3 280 539,17 euro nõudes.

2-23-141549

3.9. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja

terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei

loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei

saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja

vastu.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, p 7 ja p 8 ning VÕS § 81 lg

1–2; samuti rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

4.2. Kostja krediidiasutusena ei järginud käibes vajalikku hoolt, kuigi teadis, et kontodel hoiti

kolmandate isikute vara ning hageja oli korduvalt teavitanud pettuse kahtlustest.

Krediidiasutusel on kohustus tegutseda heas usus ja käibes vajaliku hoolsusega nii, et

kolmandate isikute õigushüvesid (sh vara) ei kahjustataks ka siis, kui konkreetset seadusesätet

ei rikuta. Makseasutuste teenindamisel on finantskuritegevuse risk kõrgendatud ning pank

peab sellest tulenevalt kehtestama ja rakendama tõhusad menetlused.

4.3. Kostja teadis, et Viola kontol hoiti kolmandate isikute (mitte Viola enda) vahendeid.

Hageja teavitused pettuse kahtlusest ja ligipääsu sulgemisest pidid ajendama kostjat

järelevalvet tegema. Pank oli tuvastanud Viola kõrge riskitaseme. Kostja jättis astumata

olulised sammud kahju ärahoidmiseks. Kostja oleks saanud rakendada Viola suurendatud

seiret ja iseseisvalt kohaldada Viola konto ajutist aresti. Kostja üldtingimused lubavad

blokeerida konto kolmanda isiku kahju vältimiseks. Kui VIBAN arest ei olnud tehniliselt

võimalik, siis oleks pidanud kostja kasutama oma enda lepingulisi õigusi (üldtingimused)

tehingute peatamiseks.

4.4. Kostja võimaldas 25.–26.11.2021 Violal kanda põhikontolt välja ligikaudu 1,27 miljonit

eurot, kuigi kohtumäärusega oli vahendite käsutamine keelatud, ning ei avaldanud master

account’i andmeid, takistades aresti.

4.5. Ekslik on maakohtu järeldus, et RahaPTS normid ei saa olla deliktiõiguslikud

kaitsenormid. Kohtupraktikas on leitud, et teatud RahaPTS normidel võib olla eraõiguslik

kaitse-eesmärk puhtmajandusliku kahju vältimisel (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789).

4.6. Kostja ja Viola vahelise makseteenuse lepingu täitmisel kaitsti ka Viola kliente (sh

hagejat), sest kontol hoiti kolmandate isikute vara; seega ei ole hageja ja Viola huvid

vastassuunalised ning VÕS § 81 lg 1 eeldused on täidetud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

2-23-141549

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

8. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.

9. Hageja heidab maakohtule ette, et viimane jättis analüüsimata hageja väited selle kohta, et

kostja rikkus hagejale kahju tekitades käibekohustust ning vastutab tekkinud kahju eest VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 järgi. Maakohtu arutluskäik selles küsimuses on lühike, kuid

kolleegium leiab, et õige on maakohtu lõppjäreldus, et kostja ei vastuta sel alusel hageja ees

kahju tekkimise eest. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.

10. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus kannatanu nõuab tema vara kahjustamisega

tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus

võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu

omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja

rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse

rikkumisega põhjustatud kahju eest (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.1).

Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist

realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult

ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).

11. Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva

isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud

abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või

kontrollitava ohu realiseerumise eest. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude

realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel,

kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu

vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata

selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning

mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib

käibekohustus (vt selle kohta RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24 ja RKTKo 24.03.2021,

2-18-8345/41, p 12) (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).

12. Käibekohustuse rikkumisel on asjakohane hinnata, kas hageja väitel talle tekkinud kahju

on puhtmajanduslik. Kohtupraktikas on selgitatud, et kahju tekitaja ei vastuta deliktiõiguse

järgi üldjuhul nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede

kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt RKTKo 13.06.2005,

3-2-1-64-05, p 20; RKTKo 30.11.2005, 3-2-1-123-05, p 24).

2-23-141549

13. Kolleegium osundab, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole hageja kahjustatud hüveks

Viola kontol oleva raha, vaid hageja nõuded Viola vastu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

pangakontol olev raha ei ole asi. Tegemist on kontoomaniku makseteenuse lepingust (VÕS §

709 lg 1) tuleneva nõudeõigusega makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja

vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid

(RKTKo 19.04.2023, 2-18-12600/82, p 15.1).

14. Hageja ei ole väitnud, et tema nõudeõigus Viola vastu oleks õiguslikult takistatud ega ka,

et ta oleks kahju kandnud seeläbi, et ei saa pakkuda oma klientidele makseteenust Viola

vahendusel. Hageja esile toodud asjaoludel on tema kahjuks Viola vastu esitatava nõude

sissenõudmise vähene edukus, eelkõige seetõttu, et Viola suhtes on algatatud

maksejõuetusmenetlus ning Viola kandis kostja pangas olevast kontost ära vahendid, mille

arvel võis Viola pankrotivara väheneda.

15. Hageja esile toodud asjaoludel on temale tekkinud kahju puhtmajanduslik eelviidatud

kohtupraktika tähenduses. Tegemist ei ole hagejale kuuluva absoluutse õiguse kahjustamisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 5), vaid muu negatiivse tagajärjega hageja varale. Selline kahju ei ole

käibekohustuse rikkumisega seose hüvitatav ei kohtupraktika (vt eespool viidatud) ega

õiguskirjanduse järgi (Nõmm, I. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus.

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 102).

16. Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et õige on ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole

hageja suhtes rikkunud käibekohustust jättes Viola konto blokeerimata. Kostja üldist

hoolsuskohustust ei saa tuletada üksnes sellest, et kostja pakkus makseteenust Violale, kes

tegutses makseteenuse vahendajana ning asjaolust, et hageja varale võis tekkida negatiivne

tagajärg.

17. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et kostjal oli objektiivne info, et Viola on pannud

toime finantskuriteo või kavatseb seda teha. Hageja teavitas kostjat korduvalt, et Viola

blokeeris kostja vahendid vastavuskontrolli tõttu („compliance matters“, dtl 115) ja avaldas

soovi kostjaga eraviisiliselt kohtuda. Kolleegiumi hinnangul ei too selle info korduv esitamine

kostjale kaasa kohustust blokeerida ajutiselt Viola konto ja Viola tegevust täiendavalt

kontrollida.

18. Hageja viidatud kohtupraktikast (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789) ei tulene, et

käibekohustuses rikkumisel saab nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Viidatud

kohtuasjas sisustas hageja kohtu hinnangul käibekohustuse rikkumist RahaPTS-s sätestatud

hoolsusmeetmete puuduliku kohaldamise kaudu ning seetõttu järeldas asja läbivaatav kohus,

et käibekohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid ei ole esile toodud. Viidatud

kohtupraktikas korrati üksnes põhimõtet, et iga kaitsenormi puhul tuleb hinnata eraldi

konkreetse kaitsenormi kaitse-eesmärke. Praeguses asjas ongi maakohus RahaPTS norme

hinnanud eraldi ega ole leidnud, et üksnes normide päritolu tõttu on nõutava kahju hüvitamine

välistatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi hageja kanda. Et maakohus

ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi

ka ringkonnakohus.

2-23-141549

(allkirjastatud digitaalselt)