3-23-1800/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1800

Haldusasi

T.N kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

maksta saamata jäänud pension välja

Menetlusosalised

Kaebaja T.N, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.N apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.N apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses T.N ja Y-i nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1800

1. T.N esitas 31. jaanuaril 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata isa (Y-

i) pensioni osa väljamaksmine T.N arvelduskontole alates 1. aprillist 2019.

2. T.N esitas 15. mail 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) täiendava avalduse määrata

isa pensioni osa väljamaksmine alates 1. aprillist 2019.

3. SKA märkis 14. juuni 2023. a kirjas nr 6-1/24102-1, et Y-il on kaks ülalpeetavat ja

neile makstakse 50 protsenti tema pensionist. T.N-ile maksti ettenähtud pensioni osa

perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest välja märtsikuus. Järgnevatel kuudel toimus

maksmine jooksva kuu eest ja rakendati tulumaksuvabastust. T.N-ile on nüüdseks välja

makstud Y-i ülalpeetava pensioni osa perioodi 1. jaanuar 2023 – 30. juuni 2023 eest. Pensioni

osa makstakse taotlemise päevast ehk avalduse esitamisest.

4. T.N esitas halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks välja maksta saamata jäänud

pension alates 1. aprillist 2019. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajal on õigus saada pensioni alates 1. aprillist 2019, mil isa kinnipidamisasutusse

paigutati (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lg 1 ja lg 4 p 1);

2) kaebaja esitas avalduse pensioni saamiseks 31. jaanuaril 2023. Seadus ei takista kaebajal

saada pensioni alates 1. aprillist 2019;

3) riik ei või kaebaja arvelt alusetult rikastuda. Riik maksis Y-i teisele lapsele pensioni. Riik

rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, jättes teavitamata, et ka kaebajal on õigus

riiklikule pensionile alates 1. aprillist 2019;

4) RPKS § 32 lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11, 12 ja 13.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) riiklikku pensioni makstakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2; vt TrtRngKo

3-19-1768;

2) uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust pole rikutud. Kaebaja sai täisealiseks 1. novembril

2017 ehk enne isa vahi alla võtmist. Kaebaja isal oli 2019 üks alaealine laps ning täisealise

lapse kohta õppimise andmed puudusid.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12. aprilli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja on Y-i tütar. SKA peatas 1. aprillil 2019 Y-ile vanaduspensioni maksmise, sest ta

viibis vahi all. Kaebaja esitas riikliku pensioni maksmiseks avalduse 31. jaanuaril 2023.

Kaebaja vennale maksti riiklikku pensioni RPKS § 46 lg 4 punkti 1 alusel alates 1. aprillist

2019. Kaebaja sai täisealiseks enne, kui Y-ile vanaduspensioni maksmine peatati. Kaebaja

õpib välisriigis, mille kohta puudub EHIS-es info;

2) kaebajal oli õigus riiklikule pensionile (RPKS § 46 lg 4);

3) kaebajal oli õigus riiklikule pensionile alates sellest hetkest, millal ta esitas SKA-le

avalduse ehk 31. jaanuarist 2023 (RPKS § 31 lg 1 ja lg 2). Kaebajal ei olnud õigust saada

riiklikku pensioni varasema aja eest;

4) uurimispõhimõtet pole rikutud. Kohaldamisele ei kuulu RPKS § 301, sest tegemist polnud

vanaduspensioniga. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23 lg 4 ei kuulu

kohaldamisele, sest see norm kohaldub olukorras, kus avaldus on esitatud ja kontrollitakse

isiku avaldust. RPKS ja SÜS ei näe ette kohustust eelnevalt teavitada isikut RPKS § 46 lg 4

tähenduses riikliku pensioni saamise õigusest;

5) SKA-l puudus võimalus tuvastada, et kaebajal on pensioni saamise õigus. Kaebaja ei olnud

1. aprilli 2019. a seisuga alla 18-aastane ülalpeetav. EHIS ei kajastanud välisriigi kooli

andmeid ja vastustaja ei saanud tuvastada, et kaebaja vastab RPKS § 20 lg 2 p-s 1 nimetatud

ülalpeetava nõuetele;

2(4)

3-23-1800

6) RPKS § 32 lg 2 on põhiseaduspärane norm. Kaebajat ei koheldud tema vennast erinevalt.

Kaebajale tagati abi alates hetkest, millal ta seda taotles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vastustajal lasus kohustus maksta kaebajale pensioni RPKS § 46 lg 4 alusel. Kaebaja esitas

maksmiseks avalduse ja pension oleks tulnud tasuda kogu perioodi eest. RPKS § 32 lg 2 ei

näe ette, et pensioni makstakse alates avalduse esitamise hetkest (vt ka SÜS § 16 lg 1);

2) SKA rikkus uurimispõhimõtet. SKA-l lasus kohustus teavitada kaebajat hüvitise õiguse

tekkimisest (SÜS § 23 lg 4). SKA määras pensioni kaebaja vennale;

3) kaebaja esitas SKA-le välisriigis õppimise tõendi;

4) RPKS § 32 lg 2 on põhiseadusvastane;

5) halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes SKA-lt haldusmenetluse toimiku välja

nõudmata. Pensioni määramise asjaolud pole kaebajale selged;

6) vastustaja pole jaganud kaebajale selgitusi. Kaebaja esitas halduskohtule rahaliselt

arvestatava nõude, mida on võimalik käsitada ka kahju hüvitamise taotlusena. Halduskohus ei

ole aga seda teinud. Uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu tekitati

kaebajale kahju, mis vastab oma suuruse poolest saamata jäänud pensioni suurusele.

8. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb

varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli õigus saada riiklikku pensioni RPKS § 46 lg 4 p

2 alusel. Kaebaja pensionärist isa oli mõistetud süüdi ja teda karistati vangistusega ning

kaebaja oli alla 24-aastane, kes õppis Venemaa Föderatsioonis. Vaidluse all on küsimus, kas

kaebajale tuleb RPKS §-s 46 nimetatud riiklikku pensioni maksta alates 1. aprillist 2019 või

avalduse esitamise ajast ehk 31. jaanuarist 2023.

10. RPKS § 32 lg 1 kohaselt määratakse riiklik pension nõuetekohase pensioniavalduse

esitamisest arvates (RPKS § 32 lg 1). Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast

(RPKS § 32 lg 2 esimene lause). Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel:

1) vanaduspension vanaduspensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud

kolme kuu jooksul vanaduspensioniikka jõudmise päevast arvates; 11) soodustingimustel

vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, kui

pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse

tekkimise päevast arvates ning 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast

või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast,

kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist (RPKS § 32 lg 2 teine lause).

11. RPKS § 32 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb riikliku pensioni saamiseks täiendav

tingimus, milleks on nõue esitada SKA-le pensioni avaldus, ning riiklik pension määratakse

taotlemise päevast (vt ka TlnRngKo 3-18-1600, p 10). Kaebaja esitas SKA-le avalduse 31.

jaanuaril 2023 ning vastavalt sellele avaldusele on kaebajale määratud RPKS § 46 lg-s 4

nimetatud riiklik pension. Kaebaja suhtes ei kohaldu RPKS § 32 lg 2 p-des 1–2 nimetatud

3(4)

3-23-1800

olukorrad. Seega ei olnud SKA-l kehtiva õiguse kohaselt kohustust määrata kaebajale

riiklikku pensioni alates 1. aprillist 2019.

12. SKA pole rikkunud uurimis- ega selgitamiskohustust. SKA menetlus algas

pensioniavalduse esitamisega (RPKS § 32 lg 1 ja HMS § 35 lg p 1 p 1). SKA-l ei olnud

väljaspool riikliku pensioni määramise menetlust kohustust asuda enda algatusel uurima seda,

kas kaebajal on õigus saada riiklikku pensioni. Riikliku pensioni saamise vastu peab huvi

tundma eeskätt isik ise. Lisaks oli kaebaja 1. aprilliks 2019 täisealine ning SKA-l puudus

teave selle kohta, et kaebaja kvalifitseerub RPKS § 20 lg 2 p 1 mõttes alla 24-aastaseks

õppijaks. Vastupidist järeldust ei too kaasa ka SÜS § 23 lg 4, mille kohaselt kontrollib

hüvitise andja seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise saamise tingimustele ja

teavitab isikut hüvitise õiguse tekkimisest. Viidatud normi kohaselt pidi kontrollikohustus

tulenema seadusest, kuid RPKS-st sellist kohustust vastustajale väljaspool riikliku pensioni

määramise menetlust ei tulenenud.

13. Asjaolu, et halduskohus jättis toimikusse võtmata kõik haldusmenetluse materjalid,

nagu nõuab HKMS § 122 lg 2 p 5, ei anna alust tühistada halduskohtu otsust. Vaidlus taandub

üksnes õiguse kohaldamisele ning haldusmenetluse toimikust ei saa praegusel juhul ilmneda

asjaolusid, mis tooksid kaasa SKA haldusakti tühistamise.

14. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et saamata jäänud pension on temale tekitatud

kahjuks. Samas pole ta taotlenud kaebuse muutmist. Kaebuse muutmiseks puuduks ka alus,

sest kahjunõue on perspektiivitu – kaebajale tekkis kahju tema enda tegevusetuse, mitte

haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu (HKMS § 49 lg 2; vt ka käesolev otsus, p-d 12 ja

13).

15. Praegune vaidlus ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Ükski

asjaolu ei viita ka sellele, et kaebaja oleks PS § 28 mõttes puudust kannatav isik ja et talle tuli

anda riigi abi just RPKS § 46 lg 4 näol.Ebamõistliku koormusena ei saa käsitada seda, et

kaebajal kui täisealisel isikul tuli pöörduda SKA poole pensioni saamiseks.

See, et teatud haavatavate isikute grupile on seadusandja näinud RPKS § 32 lg 2 p-des 1 ja 2

ette erikorra, ei tähenda, et sarnaselt tuleks kohelda ka kaebaja gruppi. Riigi vahendite säästlik

kasutamine on erineva kohtlemise piisav õigustus (vrd RKPJKo 5-24-26, p-d 65–66). RPKS §

32 lg-d 1 ja 2 näevad riikliku pensioni määramiseks ette nõude esitada pensioniavaldus ning

pension määratakse taotlemise päevast arvates. Tegemist on pikka aega kehtinud üldreegliga.

Riiklikust pensionist huvitatud isikul on võimalus vajaduse korral viia ennast kurssi teda

puudutavate õigusnormidega ja vastavalt sellele talitada. Selles küsimuses hoolsuse üles

näitamata jätmist ei tule ette heita SKA-le ega õigusnormi andjale. Kaebaja oli 1. aprilliks

2019 täisealine ja tal oli võimalik esitada avaldus pensioni saamiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

17. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)