4-25-3261/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

19. detsember 2025

Kohtuasja number

4-25-3261

Kohtunik

Mario Truu

Kohtuasi

R.P. e väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2025. a otsus

Apellant

Menetlusaluse isiku R.P. e kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas

Metsma

Apellatsioonimenetluse pooled

Menetlusalune isik

-

R.P. , isikukood xxxxxxxxx; elukoht: XXX; õpilane

Kaitsja

-

Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (määratud kaitsja)

Kohtuväline menetleja

-

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tarmo Tammesoo

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2025. a otsus osas, millega

1) kohustati R.P. t ilmuma vanglasse aresti kandma kohtust saadetavas teatises märgitud

ajal;

2) määrati, et juhul kui R.P. ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma,

kohaldatakse tema suhtes sundtoomist;

3) loeti aresti kandmise alguseks aeg, mil R.P. saabub vanglasse aresti kandma.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

1) asendada 7-päevane arest KarS § 69 lg-le 1 tuginedes üldkasuliku tööga 7 (seitse)

tundi;

2) määrata KarS § 69 lg 3 järgi üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest.

3. VTMS § 2071 lg 1 kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele

pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada.

6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sealhulgas

käibemaks 51 eurot 84 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja või menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(6)

MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur koostas 2. augustil 2025 väärteoprotokolli nr

AB1628744, sest R.P. juhtis 2. augustil 2025 kella 00.55 ajal Võrus alkoholijoobes olles

mootorsõidukit Mercedes-Benz. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,35 mg/l. Lisaks polnud R.P. el mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta on varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. R.P. rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 3 ning LS § 90 lg 1 p-

des 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Ta pani toime väärteod LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus tunnistas 9. oktoobri 2025. a otsusega R.P. e süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2

järgi ning karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 ja § 48 alusel 7-päevase arestiga.

3. Kohus osutas, et R.P. tunnistas süüd. Väärteod on tõendatud isikuliste ja kirjalike tõenditega.

4. Kohus leidis karistust mõistes, et R.P. e süü on keskmisest suurem. Ta täitis sama teoga kaks

erinevat väärteokoosseisu. Tal pole juhtimisõigust ja ta on varem mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud, ent otsustas uuesti autot juhtida. Peale selle oli R.P. alkoholijoobes. Ta seadis ohtu

nii ennast kui ka teised liiklejad. R.P. sõitis autoga pikemat aega. Ta pani toime kaks rasket

liiklusrikkumist, mis ei toonud õnneks kaasa raskeid tagajärgi. Viimasel aastal on suurenenud

kohtusse jõudvate alaealiste rikkujate arv, kellest märkimisväärne osa on toime pannud

mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. R.P. el oli maakohtu istungi toimumise ajal kaks

kehtivat väärteokaristust. R.P. juhtis 16. juulil 2025 autot ilma juhtimisõiguseta ja sõitis kiirusel

140 km/h ning 5-kohalises autos oli 7 inimest. Selle eest määrati talle rahatrahv 400 eurot, mida

ta istungi ajaks polnud veel tasunud. Lisaks karistati R.P. t 11. septembril 2025 16-eurose

rahatrahviga alkoholi tarvitamise eest. Karistust kergendab R.P. e puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavaid asjaolusid pole.

5. R.P. ele tuleb mõista arest. Kuna ta on õpilane, kellel sissetulek puudub, tasuksid rahatrahvi

ilmselt tema vanemad. R.P. e aresti asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks karistuse eesmärke.

Varasemad karistused pole talle mõju avaldanud ja tema vanemad ei suuda teda suunata

õiguskuulekale teele. Lühiajaline arest on R.P. e enda huvides ja aitab paremini selgusele jõuda

enda käitumise ohtlikkuses. Juhtimisõiguseta alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete

tagajärgedeni, eriti veel siis, kui ta on tarvitanud ka alkoholi.

Apellatsioon

6. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja KarS § 87 lg 2

p 6 järgi 7 tunni üldkasuliku töö kohaldamist või KarS § 69 lg-le 1 tuginedes aresti asendamist

üldkasuliku tööga või KarS § 66 lg 1 alusel aresti kandmist ositi. Kaitsja väited on lühidalt

järgmised.

3(6)

7. Maakohus mõistis liiga karmi karistuse ega järginud KarS § 56 lg-s 1 sätestatut. Alaealise

toimepanija karistamisel on eriti oluline võtta arvesse võimalust mõjutada teda edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. R.P. t on varem karistatud rahatrahviga, mis ei tingi

vajadust karistada teda nüüd lausa arestiga. See ei arvesta muu hulgas R.P. e õppimise

kohustusega. Alaealist R.P. t on lihtsam mõjutada kui täiskasvanud rikkujat. 7-päevane arest

tähendaks R.P. e jaoks õppetöös teistest maha jäämist ja õpimotivatsiooni langust. Kui

kaasõpilased saavad teada, et ta kannab aresti, võib see mõjutada R.P. e suhtlust nendega ja

tekitada talle ebamugavusi. Need asjaolud võivad tingida õppetöö katkemise, soodustades

retsidiivset käitumist. Kaitsja taotleb R.P. e suhtes 18 tunni üldkasuliku töö kohaldamist või

aresti asendamist sellega. Kui kohus seda võimalikuks ei pea, siis palub kaitsja võimaldada R.P.

el kanda arest KarS § 66 lg 1 alusel ositi nädalavahetustel, et see ei takistaks hariduse

omandamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes R.P. ele mõistetud karistust. Ringkonnakohus ei

tuvastanud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg-s 2 sätestatud alust apellatsiooni

piirest väljumiseks. Kohus leiab aga kaitsjaga nõustudes, et vaidlustatud otsuses on aresti

üldkasuliku tööga asendamata jätmisel tuginetud sobimatutele kaalutlustele, mida saab käsitada

materiaalõiguse vale kohaldamisena ja mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise VTMS §

148 p 2 järgi.

9. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul

süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi väärtegudest hoiduma

(eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). KarS § 56 lg 3 sätestab, et

alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava

mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele pöörata erilist tähelepanu teoga

lahutamatult seotud isikulistele asjaoludele. Alaealise karistamisel vabaduskaotusliku

karistusega on iseäranis oluline hinnata võimalusi mõjutada teda edaspidi õiguskuulekusele. (Vt

ka RKKK 14.06.2006, 3-1-1-76-07, p-d 11.1 ja 11.3.)

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.P. e süü on keskmisest suurem, kuna ta sõitis autoga

pikema aja jooksul ilma juhtimisõiguseta ja oli ka alkoholijoobes. Tema karistust kergendab

KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Nõustuda saab maakohtuga selleski, et rahatrahv pole ilmselt otstarbekas,

sest varasemad rahatrahvid ei avaldanud R.P. ele mõju ja tal puudub sissetulek. Tõsi on ka see,

et juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete

tagajärgedeni. (Vt maakohtu otsuse lk 5 ja 6, p-d 21–28.)

11. Maakohus ei eksinud KarS § 56 lg-s 1 sätestatu vastu, kui mõistis toodud asjaoludel R.P. ele 7-

päevase aresti. Samas aga leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et praegu saab aresti

asendada üldkasuliku tööga.

4(6)

12. Maakohus jättis üldkasuliku töö kohaldamata järgmistel põhjustel: „Kohtu hinnangul ei täida

antud juhul karistuseks mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke,

eelkõige seda, et R.P. muudaks enda suhtumist õigusrikkumiste toimepanemisse ning teeks

edaspidi õiguskuulekaid valikuid [--] Antud asjas ei kujunenud kohtul veendumust, et eelnevad

karistused teda õiges suunas oleksid mõjutanud. [--] Ka ei tajunud kohus, et R.P. e vanemad on

võimelised tema käitumist piisavalt suunama või omaksid hetkel sellist autoriteeti, mis suunaks

alaealise õigusrikkuja väärtushinnanguid õiges suunas. [--] Käesoleval juhul on kohus

veendunud, et lühiajalise aresti mõistmine on ka alaealise enda huvides ja aitab R.P. el mõne

tunni üldkasuliku töö tegemisest paremini analüüsida enda käitumise ohtlikkust endale ja

teistele. Üldteada on asjaolu, et juhtimisõiguseta alaealise juhi osalemine liikluses võib viia väga

traagiliste tagajärgedeni ning reaalsed näited selle kohta on olemas. Lisades juhtimisõiguse

puudumisele alkoholi tarvitamise, moodustub risk, mille realiseerumist ei saa alahinnata.“ (vt

maakohtu otsuse lk 5 ja 6, p-d 27 ja 28).

13. Vaidlustatud otsusest ei nähtu veenvaid argumente, millele tuginedes leidis maakohus, et

alaealine R.P. ei muudaks tõenäoliselt üldkasuliku tööga enda suhtumist süütegude

toimepanemisse. Ehkki talle on varem määratud rahatrahve ja ta on auto juhtimiselt kõrvaldatud,

ei järeldu sellest tingimata, et aresti mõistmine ja selle asendamine üldkasuliku tööga ei aitaks

teda suunata edaspidi õiguskuulekalt käituma. Üldkasulikul tööl on R.P. ele eelduslikult

märgatavalt tuntavam mõju kui rahatrahvil, mida ta ilmselt ise ei tasuks. Lisaks peab R.P.

arvestama muu hulgas sellega, et kui ta jätab üldkasuliku töö tegemata, võidakse arest pöörata

KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele. Juhul kui R.P. jätkab liiklusväärtegude toimepanemist, võib

järgmine väärteokaristus olla juba karmim. Ringkonnakohus peab asjakohatuks maakohtu

seisukohta, et arest aitab üldkasuliku tööga võrreldes „paremini analüüsida enda käitumise

ohtlikkust endale ja teistele“. Seda ei saa pidada kaalukaks argumendiks, et jätta üldkasulik töö

varem rahatrahvidega karistatud alaealise R.P. e suhtes kohaldamata. Asjaolu, et

juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete

tagajärgedeni, ei räägi samuti R.P. ele aresti üldkasuliku tööga asendamise vastu.

14. Ringkonnakohus leiab, et alaealise R.P. e suhtes saab praegu asendada KarS § 69 lg-le 1

tuginedes aresti üldkasuliku tööga 7 tundi, võttes arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid,

aga ka võimalust mõjutada teda, et ta ei paneks enam väärtegusid toime. Kohus määrab

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks KarS § 69 lg 3 ls 1 järgi 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kui R.P. hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg-st 6 juhindudes muu hulgas

pöörata aresti täitmisele.

15. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4 ning § 148 p-st 2, tühistab

Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2025. a otsuse osas, millega: 1) kohustati

R.P. t ilmuma vanglasse aresti kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal; 2) määrati, et

juhul kui R.P. ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma, kohaldada tema suhtes

sundtoomist; 3) loeti aresti kandmise alguseks aeg, mil R.P. saabub vanglasse aresti kandma.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega: 1) asendab 7-päevase aresti KarS § 69

lg-le 1 tuginedes üldkasuliku tööga 7 tundi; 2) määrab KarS § 69 lg 3 järgi üldkasuliku töö

tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioon tuleb rahuldada.

5(6)

16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

267,84 euro (sh käibemaks 51,84 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal 30 minutit

selle kindlaks tegemiseks, kas R.P. soovib maakohtu otsust vaidlustada, ja apellatsiooni

koostamiseks 150 minutit. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna

ringkonnakohus teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)