2-19-19150/75 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

B.D kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-19150

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: B.D (ik XXX; elukoht , XXX,

XXX ; e-post: XXX )

Võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

2. Kohtutäitur Marek Laanemets (e-post XXX )

3. Kohtutäitur Arvi Pink (e-post XXX )

4. AS SEB pank (rg-kood 10004252; e-post XXX )

5. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX )

6. Kohtutäitur E.U (e-post XXX)

7. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX )

8. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

9. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX )

10. Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda B.D (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

2. Lõpetada B.D kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada B.D usaldusisiku kohustustest B.D kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel B.D

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30.03.2020 määrusega kuulutas kohus välja B.D pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 04.06.2021 kohtumäärusega (jõustus

23.06.2021) lõpetati B.D pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses

määrati usaldusisikuks võlgnik ise ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal hiljemalt 10.

detsembril ja 10. juunil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25. mail.

Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused

kokku 32 438,14 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).

2. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul menetluse algusest kuni 2024. aasta

lõpuni tuvastatud osaline töövõime, edasise perioodi kohta kohtul andmed puuduvad.

Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise registri andmetel menetluse

esimesel aastal töötanud ettevõtetes O. S. E. , O. N. , A. G. ja O. H. E. ning 2025. aasta

mais ja juunis osutanud lühiajaliselt võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes O. T. .

Ajavahemikul 02.08.2022-20.05.2025 võlgnik ei töötanud ning on kohtule teadaolevalt

2022-2024 olnud registreeritud Eesti Töötukassas.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis,

töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik ei ole

menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud.

3. Seoses jooksvas menetluses väljamaksete mitte tegemisega ja mitte töötamisega alates

2022. aasta suvest korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks 26.01.2024 kohtuistungi.

Võlgnik selgitas, et 2022. aasta augustis lahkus töölt, sest tervislik seisund ei võimaldanud

töötamist jätkata ning hiljem ei ole ta töötanud. Võlgnik on registreeritud Eesti

Töötukassas ning ainsaks sissetulekuks on talle määratud osalise töövõime eest saadav

töövõimetoetus. Võlgnik selgitas, et käesolevaks ajaks on ta omandanud C kategooria

juhtimisõiguse, läbinud töötamiseks vajaliku ametikoolituse ja otsib tööd, ent kutselise

autojuhina tööle ei ole veel asunud. Kohus selgitas, et kui võlgnikul on määratud osaline

töövõime, siis ta peab menetluse ajal vähemalt osalise ajaga töötama ning kui võlgnik

tööle ei asu ning võlausaldajatele väljamakseid ei tee, ei ole võimalik teda kohustustest

vabastada.

4. Kohus küsis 03.12.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Seisukoha esitas kuus

võlausaldajat.

4.1. Bondora AS esitas seisukoha 04.12.2025, mille kohaselt jätab võlgniku vabastamise

kohtu otsustada.

4.2. Holm Bank AS esitas seisukoha 04.12.2025, mille kohaselt on nõus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.

4.3. B2 Impact OÜ esitas oma seisukoha 08.12.2025. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik

ei teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakset.

Võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist ja pooldab menetluse

pikendamist.

4.4. Julianus Inkasso OÜ volitatud esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo esitas seisukoha

08.12.2025. Seisukohas märgitakse, et võlgnik on rikkunud pankrotiseaduse

2/6

(PankrS) § 173 tulenevaid kohustusi ja pole üles näidanud tahet leida mõistlikult

tulutoov tegevus ega esitanud kohtule vajalikku teavet. Samuti ei ole võlgnik

teostanud menetluses ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik

tuleks jätta kohustustest vabastamata.

4.5. Kohtutäitur E.U esitas oma seisukoha 10.12.2025. Võlausaldaja toob välja, et

võlgnik ei ole menetluse kestel teostanud ühtegi väljamakset ning võlausaldaja jätab

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

4.6. AS SEB Pank esitas seisukoha 11.12.2025, mille kohaselt jätab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu

otsustada.

4.7. Võlausaldajad Aktsiaselts PlusPlus Capital, kohtutäitur Marek Laanemets,

kohtutäitur Arvi Pink ning Maksu- ja Tolliamet seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(23.06.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-

1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi

võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2

ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused

(RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. B.D ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

3/6

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime, mille

hindamise otsus kehtivusega 14.11.2023 on kohtule esitatud. 26.01.2024 toimunud

kohtuistungil kinnitas võlgnik, et osalise töövõime kehtivusaega pikendati, kuid

kohtule ei ole uut otsust käesoleva ajani esitatud. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt

nähtub, et töövõimetoetust maksti talle ka 2024. aastal, millest saab järeldada, et ka

sel perioodil oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime. Viimase aruande esitas

võlgnik 02.01.2025, mistõttu kohtul puudub teave võlgniku töövõime ja tegevuse

kohta 2025. aastal.

Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise registri andmetel menetluse

esimesel töötanud ettevõtetes O. S. E. , O. N. , A. G. ja O. H. E. . Kohtule

teadaolevalt on võlgnik olnud 2022-2024 registreeritud Eesti Töötukassas.

Töötukassa vahendusel osales võlgnik koolitusel, mille järel omandas C-kategooria

juhtimisõiguse ning läbis ka kutselise veoautojuhina tööle asumiseks vajaliku

ametikoolituse. Võlgniku 26.01.2024 kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole tal

tulenevalt tervislikust seisundist võimalik töötada jaotusvedude veoautojuhina, mis

vajab sagedast füüsilist liikumist kauba laialiveol ning terviseseisund võimaldaks

töötada vaid pikamaa-autojuhina. 02.01.2025 esitatud aruande kohaselt ei olnud

võlgnik ka aasta hiljem tööle asunud. Töötamise registri andmetel osutas võlgnik

lühiajaliselt 2025. aasta mais ja juunis võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes

O. T. , kuid selle töö iseloomu kohta kohtul andmed puuduvad.

Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse esimesel aastal, kuid töötamise

registri andmetel võlgnik ajavahemikul 02.08.2022-20.05.2025 ehk sellele järgneva

ligi kolme aasta kestel ei töötanud. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime,

mistõttu oleks võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel pidanud töötama

vähemalt osalise koormusega. Sellekohasele kohustusele on kohus juhtinud võlgniku

tähelepanu ka 26.01.2024 toimunud kohtuistungil.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik esitanud aruandeid sageli alles

kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Viimase aruande esitas võlgnik 02.01.2025.

Kohus edastas võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamiseks 29.07.2025, millele

võlgnik vastas 07.08.2025 taotlusega pikendada aruande esitamise tähtaega kuni

12.08.2025. Kohus rahuldas selle taotluse, kuid võlgnik määratud tähtajaks aruannet

ei esitanud. Kohus edastas võlgnikule samale e-posti aadressile uue meeldetuletuse

29.08.2025 ning 24.11.2025. Kohus helistas 01.10.2025 ning 24.11.2025 võlgniku

poolt viimati 02.01.2025 kohtule edastatud telefoninumbril XXX , kuid mõlemal

korral teavitas automaatvastus, et number ei ole kasutusel. Rahvastikuregistris on

võlgniku kehtiva telefoninumbrina märgitud sama number. Võlgnik ei ole käesoleva

ajani aruannet esitanud ning kohtul puuduvad andmed tema kohustuste täitmise kohta

2025. aastal.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida

aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid,

sh korduvalt, aruande esitamiseks.

4/6

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust esitada

kohtule vajalikke andmeid.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse

hüvitis, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis ning lähedaste rahaline abi.

Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik töötas menetluse esimesel aastal ning

arvestades võlgniku sissetulekute suurust sel perioodil ning ühte ülalpeetavat oli

võlgnikul kohustus eraldada võlausaldajatele vähemalt 1949,20 eurot. Kohus on

juhtinud võlgniku tähelepanu võlausaldajatele maksete tegemise kohustusele nii

08.07.2022 ja 16.01.2023 edastatud e-kirjades kui 26.01.2024 toimunud

kohtuistungil. Võlgnik ei ole kohtule teadaolevalt menetluse kestel võlausaldajate

nõuete katteks väljamakseid teinud. Seda on kinnitanud ka võlausaldajad enda

kohtule esitatud seisukohtades.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kuni 2024. aasta

lõpuni. 2025. aasta kohta ei ole võlgnik hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja

tähtaegade pikendamisest teavet andnud.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise

kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 1-5 ja PankrS §-st 175 lg 4 tulenevaid

kohustusi. Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele

kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on lubanud puuduva aruande esitada, kuid

aruanne on käesoleva ajani esitamata. Võlgnik ei ole kohtule teadaolevalt teostanud

kohustuste vabastamise menetluses ühtegi väljamakset hoolimata arestitava sissetuleku

olemasolust menetluse esimesel aastal. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud 2025. aasta

kohta kohtule aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll,

võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik on

oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes.

Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus

initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

Lisaks märgib kohus, et tuginedes võlgniku kontoväljavõtetele on ta kohustustest

vabastamise menetluses leidnud võimaluse maksta oma mittearestitava sissetuleku arvelt

regulaarselt järelmaksu 50,08 eurot kuus (nt dtl 372, 386), garaaži üüri 50 eurot kuus (nt

dtl 318, 325), teha regulaarseid kohtule teadmata sisuga osamakseid eraisikule 50 eurot

5/6

kuus (nt dtl 320, 340), samuti tasunud tõenäoliselt sõiduki parkimise leppetrahvi 42 eurot

(dtl 346) ja maksnud kolmanda isiku täiteasja kulusid 67,55 eurot (dtl 516), kuid ei ole

pidanud võimalikuks ei arestitava ega mittearestitava sissetuleku arvelt rahuldada samal

ajal võlausaldajate nõudeid mingilgi määral.

Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga

anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest

vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees

vähendada.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgniku

tegevuste kohta 2025. aastal kohtul andmed puuduvad ja võlgnik ei ole kohtule

kättesaadav.

9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 ja lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et B.D tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda B.D-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka B.D pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab B.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb B.D vabastada usaldusisiku

kohustustest B.D kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

6/6