2-24-128104/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128104

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi JS Invest OÜ ja J. S. vastu

solidaarselt põhivõlgnevuse 5000 euro, intressi 900 euro,

viivise 770 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), XXX,

e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna, advokaat

Priit Kirotar, Advokaadibüroo LMP; e-post: XXX, XXX

Kostja I: JS Invest OÜ (registrikood 12310131), asukoht XXX; e-

post: XXX

Kostja I seaduslik esindaja: J. S. (isikukood XXX)

Kostja II: J. S., (isikukood XXX); elukoht XXX; e-post: XXX

Kohtuistngi toimumise aeg

07.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 18.11.2025 taotlus 07.10.2025 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Parandada 07.10.2025 protokolli alljärgnevalt:

1.1.

Protokolli lk 2, ajamärkega 00:31:22 hageja esindaja laused: „Viitame

18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr

3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et viivisemäära

0,2% päevas on mõistlik isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.“ asendada

lausetega „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja

lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus

viidanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu

sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada

ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte

kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“

2. Rahuldada hageja Krediidikaitse Grupp OÜ hagi.

3. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 5000 eurot, intress 900 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga 16.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot.

4. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt alates

17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 3330

eurot.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks menetluskuludena välja 2061,68 eurot, millest 1291,68 eurot on kulud

õigusabile ja 770 eurot on riigilõiv.

7. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 2061,68 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

1) Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasi kaevatav.

2) Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse

võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi

pidamist.

3) Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja

mõista võlgnevus summas 6670 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 770 eurot (dtl 34-

57). Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis 0,2%

põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.10.2024 (kaasa arvatud) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3330 eurot.

2. C OÜ laenuandjana ja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid 15.09.2022 laenulepingu nr XXX.

Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja

kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja

arvelduskontole 15.09.2022.

3. Laenuleping oli vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis laenusumma

tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest

igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või

laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus

tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral

tuli laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel

täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra

soovib laenusaaja laenusummat vähendada üldtingimuste p 4.2). Eeltoodust tulenevalt

kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus

intressimakseid tegema iga kuu 15. kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja

ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.

4. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates

31.07.2024, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 6670 eurot, millest põhinõue

on 5000 eurot, intress on 900 eurot (19.-23. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 770 eurot (viivis alates 31.07.2024 kuni 16.10.2024).

5. Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on tasutud 3600 eurot. Laenulepingust

tulenevalt tuli laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks

tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks

muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse

p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 3600

eurot.

6. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja J. S. sõlmisid 16.09.2022 laenusaaja

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja tagastamata laenusumma, tasumata

intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja

kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni

10 000 euroni.

7. 01.08.2024 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.

Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Eeltoodust tulenevalt nõudis

hageja kostjatelt laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste tasumist.

8. Laenulepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu

5000 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 15.09.2022. Seega

on laenuandja täitnud viimasel lasuva laenulepingust tuleneva kohustuse. Laenulepingu

kohaseks täitmiseks kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid, kuid

laenusaaja ei ole seda teinud. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja

laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024. Seega on kogu laenulepingust tulenev

kohustus muutunud sissenõutavaks. Olenemata sellest, et kogu laenulepingust tulenev

laenusumma on muutunud sissenõutavaks, ei ole laenusaaja seda tagastanud.

9. Hagejal on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal

laenusaaja vastu laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 5000 eurot. Hageja

viitas VÕS § 94 lõikele 1. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku seaduses sätestatust

erineva intressimäära 4% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et laenusaaja on

kohustatud tasuma intressi iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves ulatuses.

Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata.

Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 900 eurot.

10. Hageja selgitab, et on intressi nõude puhul arvestanud tasumata osamakseid (19.-22.), mis

muutusid enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks. Samuti on hageja

arvestanud intressi 23. osamakse pealt ulatuses, mis eelnes laenulepingu erakorralisele

ülesütlemisele, s.o. perioodi 16.08.2024 kuni 31.07.2024 eest. Seega on laenulepingus kokku

lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt täitmata ning hagejal on õigus nõuda

laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja

vastu intressinõue summas 900 eurot.

11. Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on

hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud

kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi

nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt

päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja

viivisevõlgnevus summas 770 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 31.07.2024 kuni

16.10.2025. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu laenulepingust tulenev nõue

kogusummas 6770 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 770 eurot.

12. Hagejal on õigus nõuda kostjalt II käenduslepingu alusel laenusaaja kohustuste täitmist.

Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja

kostja II käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja II vastutama

laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest

tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p-le

1.2 vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10

000 eurot.

13. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal

äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja II on kohustatud

täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul

arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest.

Kuigi kostjale II on edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja II laenulepingust tulenevat

võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda

kostjalt II käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist.

14. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees

solidaarselt kuni 10 000 euro ulatuses, mis on kostja II kui käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma ulatuses (VÕS § 145 lg 1). Käenduslepingust ei tulene, et kostja II

vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Eeltoodut

arvestades palus hageja kostjatelt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 6770

eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900 eurot ja viivised 770 eurot. Lisaks

palus hageja kostjatelt välja mõista viivised protsendina põhinõudest hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures

käenduslepingus sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (10 000 eurot).

Hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud

viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades

vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 3330

euro ulatuses (dtl 34-57).

KOSTJATE VASTUVÄITED

15. Kostjad vaidlevad nõudele vastu (dtl 91-102). Asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid

arvestati üksnes ja ainult intresside katteks, oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine

tüüptingimus. Kostjad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed

arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe

on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused kohustused olid tasakaalust väljas.

16. Kostjad leivad, et intressi protsent 48% aastas on ebamõistlikult suur. Kuna kostja I tehtud

makseid arvestati ebamõistliku määraga üksnes intressi katteks, viis see kostjad

makseraskustesse ning intressi määra tuleb vähendada seaduses sätestatud intressi määrani.

Kostjad peavad ka viivise määra 0,2% päevas laenuvõtjat ja käendajat kahjustavaks ning

ebamõistlikult suureks. Kostjad taotlevad viivise vähendamist seadusest tuleneva määrani.

17. Kuna lepingu pealkiri ja kogu mõistete kasutus viitas laenulepingule, tuleb tehtud maksed

ümber arvestada. Tasutud summasid tuleb arvestada nii intressi- kui ka põhiosamaksete

katteks. Kostja I on teinud 18 makset kokku summas 3600 eurot. Kuna laenuleping oli

sõlmitud summale 5 000 eurot, on hageja saanud tagasi põhiosana välja makstud summast

enam kui 70%.

18. Kostjad leivad, et kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole

arvesse võetud kostja II kõiki kohustusi ega sissetulekuid, ega ka nende suhtes piisava

hoolsusega edastatud infot analüüsitud. Seega vähemalt kostja II suhtes tuleks käendusleping

lugeda tühiseks (dtl 91-102).

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE

19. 12.02.2025 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et laenuleping on

ebamõistlikult kahjustav (dtl 103-108). Vaidlusalune laen on antud juriidilisele isikule, mida

lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige. Laenulepingu sõlmimisel on laenusaaja ehk kostja

I kinnitanud, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud

(laenulepingu punkt 11.9). Ka kostja II on käenduslepingu allakirjutamisega kinnitanud, et ta

on piisava tähelepanelikkusega tutvunud laenulepingu tingimustega ja mõistab võetavate

kohustuste olemust.

20. Praegusel juhul ei ole kostja I juhatuse liige (kelleks on käendaja) käitunud laenulepingu

sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsusega, sest tuleb välja, et ta jättis laenulepingu sisuga

selle sõlmimisel tutvumata. Kui kostja I juhatuse liige oleks kohe laenulepinguga põhjalikult

tutvunud, s.o. läbi lugenud vähemalt laenulepingu esimese punkti, nagu ta kinnitas ka

laenuandjale, siis ta oleks saanud aru võetud kohustustest ja praegust vaidlust kohtus ei oleks.

21. Laenulepingu põhitingimus p 3.8 sätestab, et tegemist on vaba tagasimaksega laenuga.

Põhitingimuste punktiga 3.5 on kokku lepitud, et intress tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks.

Laenulepingu p 4.1 selgitab, kuidas käib intressi tasumine sõlmitud. Laenulepingu punkt 4.2

selgitab, kuidas käib laenusumma tagastamine. Laenusaajal oli võimalik igal hetkel teha

makseid põhiosa tasumiseks, laenusaaja seda ei teinud. Põhiosa tasumine või mitte tasumine

ei muuda laenuandja nõuet küsida laenu kasutamise eest intressi ehk tasu pahatahtlikuks või

laenusaajat kahjustavaks. Kostjad ei ole selgitanud, milles seisneb laenulepingu tingimuste

ebamõistlikkus ja kuidas need kahjustavad laenusaajat. Samuti, milles seisneb asjaolu, et

vastastikused kohustused on tasakaalust väljas.

22. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et intressimäär 48% ja viivisemäär 0,2% päevas on

ebamõistlikult kõrged. Hageja selgitab, et intressi ja viivise määrad vastavad kehtivale

kohtupraktikale ja seadusele. Riigikohtu seiskoha järgi on mõistlikuks viivisemääraks 0,2%

päevas isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega.

23. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad leppima kokku

lepingutingimustes, sh laenuintressi suuruses või selles, kuidas ja millest lähtudes intresse

arvestatakse. Seadus ega kohtupraktika ei sea majandustegevuse raames sõlmitavate

lepingute puhul piiranguid intressimäärade suhtes. Kuivõrd käesoleval juhul on

laenulepingus kokku lepitud intressimäär 4% kuus ehk 0,13% päevas väiksem kui

kohtupraktikas aktsepteeritud viivismäär, siis tuleb pidada seda mõistlikuks. Eeltoodust

tulenevalt puudub käesoleval juhul alus hageja viivise- ja intressinõude vähendamiseks ning

vastavate määrade muutmiseks.

24. Kostjad ei ole tõendanud kostja I puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude

vähendamisel. Käendaja saab kasutada temalt täitmist nõudva võlausaldaja vastu vaid neid

vastuväiteid, mida saab esitada põhivõlgnik ise (VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1). Seega

tuleb laenulepingust tuleneva nõude vähendamise taotluse lahendamisel tuvastada, kas ja

millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla õigus taotleda vastava nõude vähendamist.

Kostjad ei ole tõendanud kostja I puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude

vähendamisel. Kostjad ei ole tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgnikust kostja I suhtes

ebaproportsionaalne. Viivisenõue on oluliselt väiksem kui hageja põhinõue. Kuna hageja

viivisenõue ei ületa põhinõuet, tuleb kostjatel tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust

kostja I suhtes. Kostjad ei ole seda käesoleval juhul tõendanud. Kuna hageja viivisenõue ei

ületa põhivõlga, ei saa hageja viivisenõuet pidada ebaproportsionaalseks.

25. Hageja nõue ja selle suurus ei saa olla kostjale II üllatav. Kostja II pidi käenduslepingu

sõlmimisel ja kostja I kohustuste tagamisel endale teadvustama oma vastutuse ulatust.

Sealhulgas seda, et juhul kui kostja I rikub laenulepingut ja viivitab rahalise kohustuse

tasumisega, siis tuleb kostjal II tekkiv võlgnevus hüvitada.

26. Hageja ei nõustu, et laenuandja on kostja II suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja seega on käendusleping tühine. Kuivõrd laenuandja puhul on tegemist

finantseerimisasutusega, mitte krediidiasutuse või krediidiandjaga, siis ei kohaldu

laenuandjale vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõte.

27. Laenuandja siiski kontrollinud nii laenusaaja kui käendaja maksevõimet. Laenuandja on

palunud nii laenusaajal kui käendajal esitada andmed oma finantskohustuste kui sissetulekute

kohta. Samuti on laenuandja kohustanud kostjaid esitama oma kontode väljavõtted.

Kostjatele on vastavad asjaolud teada, st kostjad on teadlikult kohtule valetanud (dtl 103-

108).

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus

tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul,

alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise

ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui

menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4

kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega

nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu,

kantakse protokolli või lisatakse protokollile. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab

kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses

sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.

29. Kohus, tutvunud hageja poolt 18.11.2025 esitatud taotlusega 07.10.2025 toimunud

kohtuistungi protokolli parandamiseks, on seisukohal, et kostja taotlus protokolli

parandamiseks tuleb rahuldada (dtl 139-141).

30. Käesolevas tsiviilasjas toimus 07.10.2025 kohtuistung (dtl 130-133). Hageja on taotlenud

07.10.2025 toimunud kohtuistungi protokolli parandamist selliselt, et protokollis 00:31:22

hageja esindaja sõnade „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11

ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud,

et viivisemäära 0,2% päevas on mõistlik isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.“

asemel protokollida hageja esindaja sõnad järgmiselt: „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15.

Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata

jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega

kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise

põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga

käenduslepingule“ (dtl 139-141).

31. Kohus, kuulates ära pooled ja hinnates tsiviilasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

kuulub täielikult rahuldamisele.

32. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) C OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 15.09.2022 laenulepingu, mille

alusel sai kostja I laenu 5000 eurot;

2) laenuandja ja kostja II sõlmisid 15.09.2022 käenduslepingu laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa

oli 10 000 eurot;

3) kostjale I kanti 15.09.2022 üle laenusumma 5000 eurot;

4) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus;

5) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused

täitmata ja laenuandja ütles laenulepingu üles alates 31.07.2024;

6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjatele

on nõude loovutamisest teatatud.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingute alusel solidaarselt

6770 euro välja mõistmist, millest põhinõue on 5000 eurot, intress on 900 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot. Pooled

vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt edaspidi sissenõutavaks muutuva

viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud määras.

34. Hageja selgitas, et laenulepingu näol oli tegu vaba tagasimaksega lepinguga, mille alusel anti

laenu summa tähtajatult laenusaaja kasutusse ja viimane pidi igakuiselt tasuma intressi.

Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses.

Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Lepingust

tulenevate kohustuste katteks on kokku tasutud 3600 eurot, mis on loetud intressi katteks.

Ebaõige on kostja II väide, et käenduslepingu sõlmimisel tema varalist olukorda ja kohustusi

ei kontrollitud. Laenusaaja kontrollis kostja II maksevõimet ja kohustusi. Intressi- ja

viivisemäärad ei ole ebamõistlikult kõrged ning tegu oli majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingutega.

35. Kostjad leidsid, et tasutud maksete arvestamine ainult intresside katteks oli eksitav ja tegu oli

tühise tüüptingimusega. Kostjad ei saanud lepingu sõlmimisel aru, et maksed arvestatakse

vaid intresside katteks. Intressi- ja viivisemäärad on ebamõistlikult suured ja neid tuleb

vähendada seadusest tulenevate määradeni. Kostja tehtud maksed tuleb ümber arvutada.

Kostja II suhtes rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole arvesse võetud kostja

II kõiki kohustusi ega sissetulekuid, ega ka nende suhtes piisava hoolsusega edastatud infot

analüüsitud.

36. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. Kuna

laenuleping oli sõlmitud juriidilise isikuga viimase majandus- ja kutsetegevuses, ei saa

laenulepingu suhtes eeldada, et sellele peaksid kohalduma tarbijaid kaitsvad sätted. Kohus

on kostjatele selgitanud, et hagimenetluses on mõlemal poolel kohustus oma seisukohti

tõendada TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Kostjate vastuväited selle kohta, et nad on tasunud

põhiosa makseid, on põhistamata ja tõendamata.

37. Hageja väitel on laenuandja puhul tegemist finantseerimisasutusega, mitte krediidiasutuse

või krediidiandjaga ning antud juhul ei kohaldu laenuandjale vastutustundliku laenamise

(VTL) põhimõte. Kohus on seisukohal, et kuna laenuleping sõlmiti finantseerimisasutusega,

siis iseenesest kohaldusid krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-de 2 ja 3 alusel

tarbijate osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sätted. Küll aga nõustub kohus

sellega, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingule need sätted ei kohaldunud ning

kostja II tarbijana ei olnud seaduse mõttes laenu saajaks.

38. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §

397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401

lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

39. Kostjad ei ole põhistanud, millest tuleneb nende õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi-

ja viivise määra muutmist kohtumenetluses sellisel viisil, et need vastaksid vaid seaduses

toodud määrale. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt on neil õigus nõuda lepingu

kehtivuse ajal tehtud maksete ümber arvestamist. Seadus ei näe ette majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingutele maksimaalselt lubatavat intressi- ja viivisemäära piiri.

Samuti ei sätesta seadus majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule muid piiranguid.

Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul lubatud kokku leppida

tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha kasutamiselt

ehk intressi lepingus märgitud määras. Ainuüksi sellisel viisil sõlmitud lepingu tingimused ei

ole tühised. Ka ei tulene seadusest, et intressi- või viivisemäära saaks lugeda tühiseks vaid

selle suuruse tõttu. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult

kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või

kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale

kalduda. Intressi suurus kujutab endast kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk

nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte kohta.

40. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et C OÜ laenuandjana ja kostja JS Invest OÜ laenusaajana

sõlmisid laenulepingu nr XXX (dtl 43-49). Laenu summaks oli 5000 eurot. Laenulepingu

põhitingimuste punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 15. kuupäeval tasuda saadud laenult intressi 4%

kuus. Lepingu punkti 3.7. järgi oli viivisemäär 0,2% päevas. Laenu liigiks oli lepingu punkti

3.8 kohaselt vaba tagasimaksega laen. Lepingu punkt 3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks

on kostja II kui kostja I juhatuse liikme käendus.

41. Lepingu punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on laenuleping, mille puhul

laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub

tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma täieliku

tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud tingimustel ja

korras õigus tagastada laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt

oli lepingus selgitatud, millise kohustuse oli sellega kostja I endale võtnud. Lepingu punktis

11.9 kinnitas kostja I laenu saajana, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud

kohustustest aru saanud (dtl 43-49).

42. Lepingu punktis 4.1 on selgitatud, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi. Lepingu punkt 4.2

näeb ette, et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal laenusumma tagastada nii osaliselt

kui ka täies ulatuses. Laenusumma korral tuli laenusaajal esmalt tasuda sissenõutavaks

muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi

ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Lepingu punkt

6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete arvelt arvestatakse esimeses järjekorras

makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis,

seejärel intress ja seejärel laenusumma (drl 43-49).

43. Hageja esitatud 15.09.2022 maksekorraldus tõendab (dtl 50), et kostjale I kanti laenuna üle

5000 eurot.

44. Hageja esitas kohtule ka kostja I tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl

52-53). Kostjad ei ole vaidlustanud viidatud tõenditest nähtuvat ega hageja arvestust kostja I

võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes

muid makseid peale intressi maksete. Kuna kostja I on pärast lepingu sõlmimist mitme aasta

jooksul nõuetekohaselt tasunud intressi makseid, pidi kostja I olema teadlik võetud kohustuse

sisust.

45. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja II sõlmisid 15.09.2022

käenduslepingu nr XXX (dtl 55-56). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja II

võlausaldaja ees vastutama kostja I laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste

nõuetekohase täitmise eest. Kostja II vastutas lepingu punktki 1.2 alusel käendajana nii

tagastamata laenu suma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju eest. Kostja II vastutuse

maksimaalseks summaks oli 10 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 näeb ette, et kui

laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib

võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt

või mõlemalt ühiselt.

46. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib

käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping,

kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine,

kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul

olid pooled kokku leppinud kostja II vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole

käendusleping tühine.

47. VÕS § 144 lg 2 näeb ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta

kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

Riigikohus on 30.09.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14 selgitanud, et kehtiva

tarbijakäenduslepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud VÕS § 143 lg-s 2 ja § 144 lg-s 2

sätestatud nõuded ehk käendaja peab olema võtnud käenduskohustuse kirjaliku

tahteavaldusega ja lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas.

48. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on käendusleping sõlmitud kirjalikult ja lepingus oli

kokku lepitud ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 144 lg 2 ja § 143

lg 2), ning pooled selle üle ka ei vaidle. Seega on kostja II käenduskohustus on kehtiv ja

temaga sõlmitud tarbijakäendusleping seadusega kooskõlas. Puudub alus arvestada ümber

lepingu järgi tehtud intressimakseid.

49. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu

alusel vastutas kostja II solidaarselt koos kostjaga I.

50. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse

vähendada viivist seaduses toodud määrani, kuid ei ole esitatud taotlust põhistanud selliste

asjaoludega, millistega VÕS § 162 lg 1 leppetrahvi või viivise vähendamist seob. Kostjate

viivise vähendamise taotluse aluseks olevad asjaolud on ka tõendamata. Seetõttu puudub alus

viivise vähendamiseks.

51. Eeltoodule tuginedes kuulub hageja nõue täielikule rahuldamisele. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5000 eurot, intress on 900 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja

sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (5 000 eurot) tasumata osalt

alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 3330

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 2441,56 eurot, millest 770 eurot on

riigilõiv ja 1671,56 eurot kulud õigusabile koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja

tunnihinnaks oli 140 eurot ja õigusabi osutati 9 h 45 minutit. Hageja palus kostjatelt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt.

53. Kohtule esitatud Advokaadibüroo LMP tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale

käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 9 tundi ja 45 minutit (1365,01 eurot), sellest

40 minutit (93,33 eurot) maksekäsu kiirmenetluses (tegevused on toodud ilma

käibemaksuta).

54. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et

kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot

(p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad

arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu

kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3).

55. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud

suuremas summas kui 20 eurot. Ülejäänud hageja õigusabikulud loeb kohus põhjendatuks

ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

56. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg

10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohuslane ning ei

ole selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Hageja

vaid kinnitab, et ei saa käibemaksu maha arvestada.

57. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021 määruses nr 2-18-16519/61 juhise,

mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu

tagasi arvestada. Kui kohtul tekib kahtlus, kas avaldaja kinnitus selle kohta, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, on õige, saab kohus seda kontrollida käibemaksukohustuslaste

registrist.

58. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 1271,68

(1365,01-93,33) eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu

1271,68 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku

1291,68 eurot.

59. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 1291,68 eurot. Lisaks peab

kostja hüvitama hagejale riigilõivu 77 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja

mõista menetluskuludena 1291,68 eurot. Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

viivis menetluskuludelt 2061,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik