4-25-3048/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-25-3048

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Väärteoasi

Margo Nääliku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 18. juuli 2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2740,25,001012

Kaebuse esitaja

Margo Näälik, isikukood 37511080017,

Kaitsja

L.B

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, esindaja Ilme Õunapuu

Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Margo Nääliku kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskonna 18. juuli 2025 otsus väärteoasjas nr 2740,25,001012, millega

Margo Näälikut karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ja § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2

järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast.

LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus,

kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa

Transpordiametile.

4. Jätta Margo Nääliku lepingulise kaitsja kulu tema enda kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, s.o 19. detsembrist 2025. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 18. juuli 2025

üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740,25,001012 karistati Margo Näälikut

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg

2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. Etteheidetavad väärteod pani M. Näälik toime sellega, et 28. mail 2025 kell 23.53 Saare

maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare-Püha-Masa tee 6. kilomeetril juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli

mitte vähem kui 0,58 mg/l ja ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 139 km/h, lubatud

sõidukiirus oli 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.

Ületades sõidukiirust 44 km/h rikkus M. Näälik LS § 15 lg 1 p 1 ja pani sellega toime LS

§ 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo. Juhtides mootorsõidukit seisundis, milles

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,58 mg/l, rikkus M.

Näälik LS § 69 lg 3 ja pani sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo.

Kaebus

3. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas M. Nääliku kaitsja. Pärnu Maakohtule 18. juulil

2025 esitatud kaebusega taotletakse otsuse tühistamist karistuse osas ning uue otsuse

tegemist, millega määrataks karistuseks rahatrahv.

4. Kaebuse põhjenduste kohaselt tunnistab M. Näälik jätkuvalt, et oli 28. mail 2025 roolis

alkoholijoobes, küllap ületas ka kiirust, ning tuvastatud promillides vaidlust ei ole. M.

Näälik kahetseb oma mõtlematut tegu siiralt.

5. Kaebuse kohaselt pole väärteootsuses põhjendatud, miks kohaldati rahatrahvi asemel

raskemat karistust ehk juhtimisõiguse äravõtmist. M. Näälikul puuduvad karistused joobes

juhtimise eest ja seda on otsuses ka kajastatud. M. Näälik peatati Püha-Masa teelõigul

vahetult enne keskööd, mil liiklus praktiliselt puudus. See ei õigusta rikkumist ega pisenda

süüd, ent kellaajast ja liikluse puudumisest tulenevalt ei saa M. Nääliku rikkumist pidada

keskmisest ohtlikumaks, pigem vastupidi. Menetleja pole arvesse võtnud, et M. Näälik

kasvatab xxxxx, laps käib koolis XXXX ja M. Näälik elab linnast ca 10 km kaugusel.

Laps elab kahe nädala kaupa vaheldumisi tema juures maal ja ema juures linnas. Laps

käib pärast koolitunde kunsti- ja muusikaringides, minimaalselt kahel ja maksimaalsel

neljal päeval nädalas. Buss käib M. Nääliku elukoha lähedalt (bussipeatus mööda

maanteed ca pool kilomeetrit) neljal päeval nädalas, kuid bussigraafik on lapse vaates

väga ebamugav. Laps peaks tõusma tunni varem ja linnas tunni jagu ootama, samuti peaks

pärast ringide lõppu ootama bussi 2 tundi. Lisaks pole tee bussipeatusesse pimeda ajal

turvaline, sest maantee kõrval pole kergliiklusteed. Kaebuses märgitakse, et M. Näälik on

mitme äriühingu juhatuse liige, mitte töötu, nagu võib otsusest mulje jääda. Seega on ta

valmis ja suuteline rahatrahvi tasuma.

2 (8)

Poolte seisukohad kohtuistungil

6. M. Näälik ja kaitsja jäid kohtuistungil kaebuse ja selles väärteomenetleja otsusele tehtud

etteheidete juurde.

7. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on põhjendatud ja õige. Juhtimisõiguse

äravõtmisega on M. Näälikut karistatud põhjusel, et ta pani toime kaks rikkumist ja seega

pole tema süü väike või väheoluline. Rahatrahv pole antud juhul mõjus karistus, mis

hoiaks teda edaspidi rikkumistest eemal. Karistuspraktika järgi võib isikult juhtimisõiguse

ära võtta ka siis kui tal pole kehtivaid karistusi. Puhtsüdamliku kahetsust, mida M. Näälik

on kohtumenetluses avaldanud, saab arvesse võtta. Kohtuvälisele menetlejale ei saa ette

heita, et ta pole otsuse koostamisel arvesse võtnud M. Nääliku vajadust last kooli ja tagasi

sõidutada, sest kohtuvälise menetlejal sellekohast infot polnud. Neid asjaolusid M. Näälik

kohtuvälisele menetlejale ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu

poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133.

9. 18. juunil 2025 koostatud väärteoprotokollis sisalduva rikkumise kirjelduse järgi juhtis M.

Näälik 28. mail 2025 kell 23.53 Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare-Püha-Masa

tee 6. kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,58 mg/l ja ta juhtis mootorsõidukit kiirusega

139 km/h, lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 44 km/h. M. Näälik rikkus lubatud sõidukiirust 44 km/h võrra ületades LS § 15

lg 1 p 1 ja pani sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo. Juhtides

mootorsõidukit seisundis, milles alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte

vähem kui 0,58 mg/l rikkus M. Näälik LS § 69 lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo.

10. Vaidlust pole, et nii nagu väärteoprotokollis ette heidetakse, rikkus M. Näälik LS § 69 lg 3

sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi väljahingatavas õhus olla

alkoholi 0,10 mg/l või rohkem, ning et tema väljahingatavas õhus mõõdetud

alkoholikogus 0,58 mg/l täitis LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu. Samuti pole vaidlust, et M.

Näälik rikkus LS § 15 lg 1 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel

teel on 90 km/h, ning sõites lubatust kiiremini 44 km/h, täitis ta LS § 227 lg 3

väärteokoosseisu.

11. Väärtegude toimepanemine on tõendatud eelkõige tõendusliku alkomeetri väljatrüki,

kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.

12. Tunnistajana andis ütlusi B.Q , kes oli 28. mai 2025 koos MK liiklusjärelevalve käigus

M. Nääliku juhitud autol kiirust mõõtnud ja M. Näälikul alkoholi tarvitamise tuvastanud

politseipatrulli koosseisus. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et mootorsõidukit

( XXXXXXXXXXXX) juhtis väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas M. Näälik.

Tunnistaja kirjeldas, et märkasid Kuressaare-Püha-Masa teel kella 23.50 paiku Kuressaare

3 (8)

poolt liikumas mootorsõidukit kiirusega 139 km/h. XXXXXXXXXX tee ristil andis ta

XXXXXXXXXXXX punase ja sinise vilkuriga kohustusliku peatumismärguande.

Mootorsõiduk liikus veel ligikaudu 1 km X küla suunas enne kui peatus X talus. Sõiduki

juhi kohalt väljus ilma kontrollija loata meesterahvas. Seejärel tuvastasid nad isiku ja

mootorsõiduki juhiks oli M. Näälik, kes tunnistas kohe kiiruse ületust ning alkoholijoobes

olekut. M. K kontrollis M. Nääliku joovet indikaatorvahendiga ja indikaatorvahendi

näiduks oli 0,68 mg/l. Peatumismärguande eiramist selgitas M. Näälik sellega, et ta oli

piisavalt kodule lähedal mootorsõiduki ohutult parkimiseks. Seejärel toimetas

politseipatrull M. Nääliku Kuressaare politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetri

lõpplugemiks oli 0,58 mg/l. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise

protokoll, mille põhjal tuvastab kohus, et indikaatorvahend andis 28. mail 2025 kell 23.53

mõõtetulemuseks alkoholisisalduse M. Nääliku väljahingatavas õhus 0,68 mg/l. M. Näälik

on selle protokolli märkusteta allkirjastanud.

13. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 710EST, seerianumbriga ARBK-0029, väljatrükk

tõendab, et M. Nääliku väljahingatavas õhus mõõdeti 29. mail 2025 kell 00.07

alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l (lõplik lugem 0,63 mg/l, laiendmääramatus 0,05

mg/l). Mõõtevahend on taadeldud, tunnistuse nr on TTRC-25-0005 ja järgmise hoolduse

ajaks oli oktoober 2025. M. Näälik on mõõtetulemuse allkirjastanud, samuti on ta andnud

allkirja, et joobe tuvastamisega kaasnevaid õigusi on talle tutvustatud.

14. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendab, et M. Nääliku juhitud sõiduki kiiruseks

mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker 2 MDR nr AS005399 28. mail 2025 kell 23.50 Saaremaa

vallas Kuressaare–Püha–Masa tee 6. kilomeetril 139 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise

laiendmääramatust +/- 5 km/h, on lõplikuks mõõtetulemuseks 134 km/h. Protokolli

märgitust nähtuvalt liikus M. Nääliku juhitud sõiduk Xküla suunas ja mõõtja asukoht oli

X ühistranspordi peatus. M. Näälik on andnud allkirja selle kohta, et kiirusmõõturi

lugemit on talle näidatud.

15. M. Näälik on oma rikkumisi tunnistanud. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas M. Näälik,

et oli joonud eelnevalt õhtul sõbra juures umbes kuue tunni jooksul kuus 0,3-liitrist purki

õlut. Tema sõnul oli viimasest õllest möödunud paar tundi ja ta mõtles, et alkomeeter äkki

ei näita enam, sest enesetunne oli hea. M. Näälik selgitas, et politsei poolt kinni pidamise

hetkel ei teadnud ta, kas alkomeeter näitab või ei, aga ta ütles politseile, et on alkoholi

tarbinud. Autoga sõitma asumist põhjendas M. Näälik vajadusega lapse jalgratas koju viia,

ent ei osanud selgitada, miks oli seda vaja teha just sel päeval. Samuti ei osanud M. Näälik

selgitada, miks ta kiirust ületas. Avaldas, et kahetseb oma tegu ja kinnitas, et rohkem

sellist asja ei tee.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Nääliku tegevus täidab LS § 224 lg 2 ja

LS § 227 lg 3 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu.

17. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks

tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vaatlusaluses

olukorras oli tegemist tahtlike rikkumistega.

18. M. Nääliku ütluste põhjal tarvitas ta enne autorooli asumist ca 6 tunni jooksul 6 väiksemat

purki õlut (s.o kokku veidi alla 2 liitri). Viimase õlle ja rooli asumise vahele olevat jäänud

4 (8)

paar tundi. Kas tema organismis oli enne auto juhtimisele asumist veel alkoholi M. Näälik

enda ütluste kohaselt ei kontrollinud. Ta vaid eeldas enesetunde põhjal, et alkomeeter ei

pruugi enam joovet näidata. Tervise Arengu Instituudi (TAI) veebilehelt

(www.alkoinfo.ee) kättesaadava teabe kohaselt kaob alkohol inimese organismist

keskmiselt kiirusega 0,1 promilli tunnis ja näiteks keskmisel 80 kg kaaluval mehel kulub

ühe 0,5-liitrise 4,5 alkoholi mahuprotsendilise õlle joomisel kainenemiseks keskmiselt 4

tundi. Kohtu hinnangul saab sellist teavet alkoholi toimest inimese organismis võtta

arvesse üldtuntud asjaoluna. Lihtne arvutus näitab, et pea 2 liitri keskmise kangusega õlle

joomisel kulub keskmisel mehel kainenemiseks enam kui 14 tundi. Alkoholisisaldus M.

Nääliku väljahingavas õhus oli südaööl vastu 29. maid kell 00.07 mitte vähem kui 0,58

mg/l kohta. Selline näit väljahingatavas õhus tähendab alkoholi sisalduseks veres

promillideks teisendatuna ca 1,2-promillist joovet (0,58 x 2,1 = 1,218). Tõendusliku

alkomeetri objektiivne näit ei toeta võimalust, et M. Näälikul võinuks olla alust pidada

end tarbitud alkoholi kogust ja aega arvestades auto juhtimiseks lubatud seisundi mõttes

küllaldaselt kaineks. Vaatamata heale enesetundele. Kainuse ülehindamine on sellistel

puhkudel paraku tavapärane. TAI veebilehel kirjeldatakse 1,0–1,2-promillise joobega

keskmise inimese enesetunnet ja käitumist üldistatult nii: „Tunned ennast eufoorilisena,

kuid sinu motoorsed võimed, koordinatsioon, reaktsiooniaeg ja tasakaal on juba tugevalt

häiritud. Samuti arutlusvõime ning mälu. Tõenäoliselt sa ei mäleta, mitu jooki oled juba

joonud. Sinu emotsioonid on võimendunud. Osad inimesed muutuvad väga valjuhäälseks

ja agressiivseks“ (https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/). M. Nääliku organismis

tuvastatud alkoholi kogus polnud miinimumilähedane. Tema näidu tingimustes pidi

enesetunne andma talle põhjust arvata (ja tegelikult tõenäoliselt ka andis), et ta auto

juhtimiseks piisavalt kaine ei ole. Mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas

seisundis (LS § 224 lg 2) pani M. Näälik kohtu hinnangul toime otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 kohasel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Praegusel juhul M.

Näälik kohtu hinnangul teadis, et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ja

vähemasti möönis seda. Kaudselt osutab sellele ka fakt, et M. Näälik avaldas

politseiametnikele kohe ka ise, et on alkoholi tarvitanud.

19. Teise, LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo, pani M. Näälik kohtu hinnangul toime

kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Sõiduki kiirust valib ja kontrollib selle juht. M. Näälik

sõitis oma tavapärasel liikumisteel ja oli sestap hästi kursis sealse piirkiirusega 90 km/h.

Sõidukiirus 134 km/h ei saa sõiduki juhile kuidagi tajumata jääda ja sellise sõidukiiruse

valik, mis ületab märkimisväärselt lubatud piirkiirust, sai olla ainult M. Nääliku

eesmärgipärane tegevus.

20. M. Nääliku tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

21. M. Näälik vaidlustas talle karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks ning

taotleb enda karistamist rahatrahviga. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb

kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

5 (8)

22. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et M. Näälik on

toime pannud LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 3 sätestatud väärteod süüliselt ja

õigusvastaselt.

23. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et M. Näälik pani LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg

3 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle

määrata üks karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. Selleks on LS § 224 lg 2,

mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohus märgib, et ka kogumi leebema karistusega

kvalifikatsioon LS § 227 lg 3 lubab süüdlast karistada rahatrahviga, arestiga või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Erisus on vaid rahatrahvi määras, mille

maksimum on LS § 227 lg 3 puhul 100 trahviühiku võrra madalam kui LS § 224 lg 2

puhul.

24. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve.

Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning

leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi arvestades.

25. Kohtuväline menetleja on KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistust

mõistes asjakohaselt arvestanud, et M. Näälik pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi

eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul

väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt

RKKKo, 27. mai 2011, nr 3-1-1-7-11, p 18).

26. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et otsusest ei selgu, miks on M.

Näälikut karistatud just sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ega ole kaalutud rahatrahvi.

Kohus ei nõustu, et kohtuväline menetleja pole juhtimisõiguse äravõtmist põhjendanud.

Kohtuväline menetleja on seda põhjendanud eelkõige just suure süüga. M. Nääliku kahe

liiklussüüteo kogum on olemuselt üks kõige ohtlikumatest viisidest, kuidas liiklusnorme

eirata. Isik juhtis autot alkoholi tarvitanuna (alkoholimääraga 0,58 mg/l kohta, mis on üle

LS § 224 lg 2 toodud vahemiku – 0,25–0,74 mg/l kohta – keskmise määra) ning ületas

vastavas kohas asulavälisel teel lubatud piirkiirust 44 km/h võrra, sõites kiirusega

vähemalt 134 km/h. On üldteada, et alkohol pärsib reaktsioonikiirust ning kohus nõustub

igati kohtuvälise menetlejaga selles, et alkoholi ja sõidukiiruse kombinatsioon toob ohu

realiseerumisel kaasa raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. M. Näälik on mõlema

rikkumise puhul lubatud piirmäärasid oluliselt ületanud. Alkoholi mõõtetulemus pole

ülemäära kaugel kriminaalkorras karistatavast joobeseisundist, mis algab väljahingatava

õhu alkoholisisalduse näidust 0,75 mg/l kohta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et

M. Nääliku teosüü on suur. Samuti on kohtuväline menetleja süü suuruse hindamisel ja

karistusliigi valikul arvesse võtnud, et mõlemad väärteod on toime pandud otsese

tahtlusega. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leidis kohus, et kiirust ületas M. Näälik

kavatsetult. Seega tuleb isiku süüd pidada suuremakski kui kohtuväline menetleja seda on

teinud. Kaitsja tõi välja, et liiklussituatsioonis tegelikku ohtu ei esinenud – oli öö ja

asulaväline tee ning teisi liiklejaid polnud. See argument kohtu hinnangul M. Nääliku

süüd ei vähenda. Realiseerunud ohu korral oleks arutusel veel täiendav väärteokoosseis

6 (8)

(nt LS § 223) või raskete tagajärgede korral sootuks KarS-i koosseisud

kriminaalmenetluses.

27. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ei välista kuidagi ka see, et M. Näälikul pole kehtivaid

karistusi. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 lisaks lg-s 2 ühe põhikaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisele ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

ajaliste määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis

sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Riigikohus on leidnud, et juhtimisõiguse

äravõtmine saab olla õigustatud ka esmakordsel rikkumisel, kui isiku tegu või isikut

ennast iseloomustavad asjaolud muudavad usutavaks, et rikkumine võib korduda.

Riigikohus on välja toonud näitena olukorra, kus isiku süü on suur: nt piirmäära oluline

ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine (nt RKKKo 13. detsember 2013, p 11).

Arutataval juhul see just nii ongi. M. Näälik tõi oma käitumise põhjusena välja vajaduse

viia koju lapse jalgratas. Selgitust miks oli seda vaja teha keskööl või miks ta kihutas, M.

Näälikul polnud. Mõnd eluliselt mõistlikku selgitust on selliseks puhuks tõtt-öelda ka

keeruline ette kujutada. Seega tõdeb kohus, et M. Näälik jõi sõbra juures õlut ja otsustas

lihtsalt pärast seda autoga koju sõita. Seejuures mitte lihtsalt ettevaatlikult sõita, vaid

otseses mõttes kihutada. Selline valik annab kohtu hinnangul alust arvata, et sarnane

olukord ühe või teise teona või halvemal juhul samamoodi üheaegselt võib kergesti

korduda. Ka see tõdemus räägib karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kasuks.

28. M. Näälik avaldas kohtuistungil kahetsust, mille puhtsüdamlikkuses pole kohtul põhjust

kahelda. Seda saab KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta.

Kohtuvälise menetleja põhjendustest saab kohus aru, et kuigi otsuses on märgitud, et

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud, on menetleja karistust

määrates M. Nääliku kasuks välja toonud ja arvestanud, et ta on oma süüd tunnistanud.

Vaatamata M. Nääliku suurele süüle on kohtuväline menetleja valinud karistusvahemiku

keskmise määra 6 kuud arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab isiku

elukorraldust rohkem kui rahatrahv. Kohus leiab, et kohtumenetluses avaldatud kahetsus

praegusel juhul karistuse muutmist kaasa ei too. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis

osaliselt on kohtuväline menetleja M. Nääliku suhtumist oma teosse (süü tunnistamist)

karistuse mõistmisel juba arvestanud ka sõnaselgelt avaldamata kahetsuseta. Teiseks leidis

kohus, et M. Näälik on ühe väärtegudest toime pannud kavatsetult, mis tähendaks, et

karistus saaks põhimõtteliselt olla rangemgi kui väärteootsuses. Kohus aga kaebust

arutades VTMS § 132 lg-st 3 tulenevalt menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa.

29. Kaebuse esitaja leidis, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise vahel valides tulnuks

arvestada sellega, et M. Näälik vajab juhtimisõigust oma lapse sõidutamiseks kooli ja

huviringide tõttu. Kohtuvälisele menetlejale M. Näälik ei avaldanud, et tal on vaja last

transportida, seega ei saanud kohtuväline menetleja otsuses ka seda asjaolu kaaluda.

Kõlanud väidete järgi elab M. Näälik xxx ca 10 kilomeetri kaugusel, poeg elab 2 võrdselt

nädala kaupa maal isaga ja xxx emaga ning käib koolis ja huviringides . Kaebuse esitaja

leidis, et ühistranspordigraafik ei ole lapse päevakavaga mõistlikult ühitatav, laps peaks

pärast koolitunde ja huviringe põhjendamatult kaua ootama ja see on lapse seisukohast

väga ebamugav. Kohtu hinnangul ei anna M. Nääliku ja lapse elukorraldus praegusel

juhul alust karistust muuta. Kuigi kaebaja argumendid lapse elukorralduse vaates on

inimlikult kõigiti mõistetavad, ei saa neile rajada otsustavalt valikut, kas karistada tema

isa praeguses asjas tuvastatud liiklussüütegude eest rahatrahvi või mõneks ajaks liikluses

autojuhina osalemise keelamisega. Kui isal ei ole poole aasta vältel õigust autot juhtida ja

last isa juures viibimise perioodil sõidutada, on see lapsele senisest ebamugavam olukord.

7 (8)

Ent mitte ületamatu ebamugavus. Kui ühistranspordi graafik seab päevakavale

väljakutseid ja soovitakse mugavuse või turvalisuse tõttu eelistada autotransporti, on

võimalik korraldada seda ka koostöös teise lapsevanemaga, mõne sõbra või tuttavaga, või

ka taksoteenuse kasutamisega. M. Nääliku elukoht ei ole xxxxxx ülemäära kaugel (ka

Saaremaa kontekstis on tegemist pigem linnalähedase piirkonnaga) ega raskesti

juurdepääsetav. Kolmandate isikute abi lapse transportimisel nõuaks ennekõike

planeerimist. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt on M. Näälik mitme äriühingu juhatuse

liige ning oleks suuteline (juhtimisõiguse äravõtmise asemel) rahatrahvi tasuma. Sellest

saab järeldada, et lapse sõidutamiseks vajadusel ka tasulise transpordi kasutamist näiteks

majanduslikud tegurid praegusel juhul ei piiraks.

30. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebuse läbivaatamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse

muutmise või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja

seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus jääb

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja muutmata.

Menetluskulud

31. M. Näälikut esindas kaebuse arutamisel valitud kaitsja L.B. Menetluskulude arvestamist ja

hüvitamist väärteomenetluses reguleerib VTMS § 38 lg 1 koostoimes kriminaalmenetluse

seadustikuga (KrMS). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jättis M.

Nääliku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega jääb M.

Nääliku kulu valitud kaitsjale tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

8 (8)