2-25-8164/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-8164

Tsiviilasi

O.Q ja R.J hagi Z.V vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O.Q (isikukood XXX)

Hageja R.J (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Martin Simmermann

Kostja Z.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar

Korsten

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde O.Q ja R.J 29.09.2025 esitatud tõend (menetlusdokumendi

lisa 1).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 26.08.2025 määrus muutmata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. O.Q (hageja I) ja R.J (hageja II) esitasid 26.05.2025 Pärnu Maakohtule hagi Z.V (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei anna kostja hagejatele ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Kostja maksab elatist ebaregulaarselt ja juhuslikel kuupäevadel ning on

esinenud kuid, mil elatist ei ole üldse laekunud. Kuigi kostja osaleb hagejate elus ja lapsed viibivad

regulaarselt tema juures, on kostja makstav elatis (200–250 eurot kuus) laste vajaduste katmiseks

selgelt ebapiisav. Õigusrahu saavutamise eesmärgil ei nõua hagejad elatist tagasiulatuvalt, vaid

paluvad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, makstes laste emale elatist.

Lapsed on iga kuu peaaegu poole ajast viibinud isa juures, kes on sel ajal lapsi vahetult ülal

pidanud. Laste ema esitas hagis ebaõigeid andmeid laste isa juures viibitud aja kohta. Hagis ei ole

elatise suuruse määramisel arvestatud asjaoluga, et laste ema saab lasterikka pere toetust.

3. Hagejad esitasid 25.08.2025 avalduse hagi tagasivõtmiseks ja palusid jätta hagi läbi vaatamata

ja menetluskulud poolte endi kanda.

3.1.

Hagejad selgitasid, et pärast hagi esitamist on hagi esitamise aluseks olnud asjaolud oluliselt

muutunud: hageja I kolis elama kostja juurde ning viibis seal kogu suveperioodi. Muutunud

asjaolusid arvestades ei ole hagejate hinnangul kohtumenetluse jätkamine otstarbekas.

3.2.

Kohtumenetlus on kahjustanud laste heaolu. Lapsed on kohtumenetlusest teadlikud, elavad

seda läbi ning on pinge all. Hagejate ema on pöördunud abi saamiseks vallavalitsuse poole ja

kaasanud lastekaitsetöötaja ning lastega tegeleva terapeudi. Menetluse jätkamine suurendaks laste

emotsionaalset koormust, raskendaks toimetulekut igapäevaelus ning mõjutaks und ja

keskendumisvõimet. Kostja avaldas soovi kuulata lapsed kohtuistungil ära. Laste ärakuulamine

asetaks nad konflikti keskele, võimendaks ärevust ja halvendaks veelgi nende vaimset tervist.

3.3.

Algava õppeaasta kontekstis on laste jaoks esmatähtis rahulik ja stabiilne elukorraldus.

Menetluse jätkumine häiriks koolirütmi ja koormaks lapsi ebavajalikult. Hagi tagasivõtmine aitab

vältida lisapingeid, toetab keskendumist õppetööle ning soodustab sujuvat kohanemist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 26.08.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt

kindlaksmääramata.

4.1.

Kohus jättis TsMS § 164 lg 1, § 162 lg 4 ja § 168 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi

kanda. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt:

–

hagilises perekonnasjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka juhul, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata;

–

kostja on kohtuväliselt vähemalt osaliselt elatisnõude täitnud, sest ta on asunud vahetult elatist

andma ühele hagejatest;

–

menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine oleks kõiki asjaolusid arvestades äärmisel

ebaõiglane.

Määruskaebus

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda.

5.1.

Hagejad esitasid hagis ebaõigeid andmeid laste isa juures viibimise aja, elatise maksmise ja

ema saadava toetuse suuruse kohta. Kostja esitas kohtule tõendid, et lapsed viibisid tema juures 13

päeva kuus, isa maksis täiendavat elatist ja ema sai lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Kostja ei

rahuldanud hagejate nõudeid pärast hagi esitamist. Kostja on järjepidevalt täitnud

ülalpidamiskohustust ja maksnud elatist suuremas summas, kui seadus ette näeb. Hagejad võtsid

hagi tagasi, kuna said aru, et hagis esitatud andmed ei vastanud tõele. Vältimaks vaidluse

kaotamist, võtsid hagejad hagi tagasi.

5.2.

Hagejad põhjendasid hagi tagasivõtmist ebaõigete asjaoludega. Juba enne hagi esitamist

viibisid lapsed regulaarselt isa juures, olles tema ülalpidamisel. Lapsed ei ole isa juures elanud

mitte ainult suvel, vaid on terve aasta vältel elanud isa juures poole ajast. Seega ei ole vaidluse

aluseks olnud asjaolud pärast hagi esitamist muutunud.

5.3.

Laste heaolu ei ole kahjustatud. Vastupidi, isa juurde kolinud hageja I heaolu on paranenud,

kuna isa juures on rahulik ja stabiilne elukorraldus. Laps ei pea enam elama koos emaga ja

kannatama vaimse vägivalla all.

5.4.

Kohus kasutas kaalutlusõigust vääralt, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda

põhjendusega, et laste huvides ei ole õiglane jätta kulusid nende kanda. Kulud ei lange laste, vaid

nende seadusliku esindaja kanda, kes esitas hagiavalduses valeandmeid.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

6.1.

Ebaõige on kostja väide, nagu oleksid lapsed viimase aasta jooksul viibinud tema juures 13

päeva kuus. Väide tugineb kostja andmetele ega vasta tegelikkusele. Asjaolu, et lapsed viibivad

suveperioodil isa juures pikemalt, ei mõjuta märkimisväärselt aasta keskmist. Kostja kohtule

esitatud andmed laste tema juures viibimise aja kohta sisaldavad mitmeid ebatäpsusi. Näiteks on

seal laste isaga viibimise päevadeks märgitud ka päevad, millal nad tegelikult viibisid koos emaga.

Ema andmetel viibisid lapsed isa juures oluliselt vähem kui 13 päeva kuus.

6.2.

Hagejad möönavad, et hagiavalduses esitatud elatise arvutuskäik ei olnud korrektne. Hagi

esitamisel ei võetud ekslikult arvesse, et elatise arvutamisel peab lisaks kahele hagejale arvestama

ka kolmandat last ja lasterikka pere toetust. Tegemist oli inimliku veaga, kuid mitte andmete

tahtliku varjamisega

6.3.

Ebaõige on kostja väide, et ta on andnud lastele ülalpidamist piisavas ulatuses. Hagejad on

hagis selgitanud, et hagejate vältimatud vajadused on ca 780 eurot kuus, mistõttu on kostja

makstav elatis ebapiisav. Laste ema on enne kohtusse pöördumist korduvalt juhtinud kostja

tähelepanu asjaolule, et tema makstav elatis ei kata laste vajadusi. Vaatamata sellele on kostja

keeldunud elatist suurendamast ning vastavad vestlused on lõppenud kostja avaldusega, et suurema

elatise saamiseks peab laste ema pöörduma elatisenõudega kohtusse.

6.4.

Hagejad pöördusid kohtusse eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti kõiki osapooli

rahuldav kohtulik kompromiss. Kohtumenetluse käigus küsis kostja laste emalt nõusolekut, et

hageja I hakkaks edaspidi isa juures elama. Vaatamata sellele, et ema nõusolekut ei andnud, asus

laps isa mõjutustegevuse ja manipuleerimise tulemusel elama kostja juurde. Tegemist oli

olukorraga, mis mutis oluliselt vaidluse eset. Hageja I viibis 2025. a juulis ja augustis kostja juures.

Pärast lapse isa juurde elama asumist esitas kostja Sotsiaalkindlustusametile avalduse hageja I

lapsetoetuse saamiseks. Seetõttu jäi laste ema ilma õiguseta saada lasterikka pere toetust, mis

mõjutas negatiivselt laste heaolu. Kostja käitumine kahjustas märkimisväärselt vanemate

omavahelist usaldust.

6.5.

Kohtumenetluse käigus ilmnes, et vaidlus avaldab lastele negatiivset mõju. Lapsed sattusid

olukorda, kus õde ja vend lahutati, ning tekkinud pinge põhjustas neile tugevat emotsionaalset

läbielamist. Laste ema ei saanud ette nähta, et kohtumenetlus mõjutab laste psüühilist heaolu

sedavõrd tõsiselt, et kõik kolm alaealist last hakkavad vajama terapeudi abi. Hagi tagasivõtmise

peamiseks põhjuseks oligi laste heaolu tagamine. Arvestades, et algamas oli uus õppeaasta, võtsid

hagejad hagi tagasi. Laste jaoks on õppeaasta alguses esmatähtis rahulik ja stabiilne elukorraldus.

Menetluse jätkumine oleks häirinud koolirütmi ja koormanud lapsi.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde hagejate 29.09.2025

esitatud tõendi (menetlusdokumendi lisa 1).

9. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jaotas menetluskulud, jättes neid poolte endi

kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

vaidlustatud (st menetluskulude jaotuse) osas.

10. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus

jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Asjakohatu on kostja viide TsMS § 164 lg-le 12, mis sätestab, et alaealise lapse elatisnõude

rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi

esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või

menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab, et TsMS § 164 reguleerib

menetluskulude jaotust kohtuotsuse tegemisel. Siinses asjas ei ole maakohus hagiavalduse kohta

otsust teinud, mistõttu puudub alus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS §-i 164.

13. Hagejad võtsid 25.08.2025 avaldusega hagi tagasi. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Asja materjalidest nähtuvalt ei võtnud hagejad hagi tagasi seetõttu, et kostja oleks nende nõuded

rahuldanud. Seega peaksid menetluskulud jääma TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kandma. Samas

on Riigikohus selgitanud, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes

4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4

(RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007/36, p 15). TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte

kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud

standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega

(RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul menetluskulude poolte endi kanda

jätmisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vaidluse

asjaolusid arvestades oli praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Asjas ei ole tehtud lahendit hagejate kasuks ega kahjuks, vaid hagejad võtsid hagi tagasi seetõttu, et

hageja I asus pärast hagi esitamist kostja juurde elama; lisaks mõjutas kohtuvaidlus laste vaimset

heaolu, mistõttu pöördus laste ema abi saamiseks vallavalitsuse, lastekaitsetöötaja ja lastega

tegeleva terapeudi poole.

Pooled on maakohtus vaielnud selle üle, kas kostja on andnud lastele ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Vaidlus selles küsimuses jätkub ka määruskaebemenetluses ja hagejad on koos

vastusega määruskaebusele esitanud tõendi (dtl 91–185) kinnitamaks oma väidet, et lapsed ei

viibinud isa juures tema väidetud ajal. See asjaolu näitab, et hagejate pöördumine kohtusse ei olnud

ilmselgelt põhjendamatu, vaid pooled on eri meelt, kas kostja annab lastele ülalpidamist (sh

vahetult) seaduses sätestatud määras või kas esineb alus mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis.

Oluline on, et hagejad on alaealised lapsed. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kulud ei lange

laste, vaid nende ema kanda. Menetlusosalisteks on praegu lapsed, mistõttu peaksid nemad TsMS §

168 lg 4 kohaldamisel kulusid kandma. Kulude jätmine laste kanda olukorras, kus kohtusse

pöördumine ei olnud selgelt põhjendamatu, ei oleks õiglane. Arvestades eeltoodud asjaolusid

kogumis, tuleb kulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest kostja kulude

väljamõistmine hagejatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane.

15. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta

vaidlustatud osas muutmata.

16. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt maakohtu

menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 172 lg 1). Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)