3-25-4520/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-4520

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetluse kinniseks kuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 6. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja

märgib kaebuses järgmist.

Kaebajal oli 28. oktoobril 2025 Viru Vanglas video vahendusel psühhiaater T. Sedmani

vastuvõtt, mille käigus ta ärritus ning lõhkus ära videotarvikud. Pärast psühhiaatri vastuvõttu on

tal olnud seoses kriminaalasjaga mitu menetlustoimingut video vahendusel ning ta on alati

ruumist põgenenud, sest ei suuda menetlustoimingutel osaleda. Seetõttu on tema suhtes tehtud

ainult negatiivseid lahendeid. Vangistusseaduse § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale

ööpäevaringne arstiabi kättesaadavus. Hoolimata eeltoodust ei ole vangla taganud talle uut

psühhiaatri vastuvõttu ja vajalikku ravi. Vangla oleks pidanud suunama teda teise psühhiaatri

vastuvõtule, kuid on tegevusetu.

3-25-4520

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 11. detsembril 2025 kohtule, et 28. oktoobril 2025

toimus kaebajal vanglas psühhiaatri kaugvastuvõtt, mille käigus ta lõhkus R2

videokonverentsiruumis tahvelarvuti. Vangla tõi välja, millised psühhiaatri vastuvõttu

puudutavad kanded vangiregistris sisalduvad ning lisas vastuse juurde kaebaja pöördumised, mis

puudutavad psühhiaatri vastuvõtule saamist. SA Ida-Viru Keskhaigla edastas kohtule 17.

detsembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja tervisekaardi väljavõtte ning selgitas, et

kaebaja on registreeritud Ida-Viru Keskhaigla vanglas töötava psühhiaatri T. Sedman

vastuvõtule, mis toimub 22. detsembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist

sellise olukorraga.

Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta soovib Viru Vangla

tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist, mis seisneb selles, et Viru Vangla ei ole suunanud

teda pärast 28. oktoobrit 2025 teise psühhiaatri vastuvõtule ning on jätnud ta seetõttu vajalikust

ravist ilma.

5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

5.1. Kaebaja ei ole välja toonud, millist õiguslikku kasu ta vangla väidetava tegevusetuse

õigusvastasuse tuvastamise korral saaks. Kohus märgib, et tuvastamisnõude esitamine ei ole

lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse

rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku seisundi paranemist.

5.2. Kaebaja ei saa tuvastamiskaebust esitada hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil

(HKMS § 45 lg 2) ning kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tuvastamiskaebus lubatav ka

preventiivsel eesmärgil. Kaebajal saaks olla kaebuse esitamisel preventiivne huvi juhul, kui on

põhjust arvata, et vangla asub tema õigusi tulevikus rikkuma ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine oleks tagantjärele võimatu või ebamõistlikult raske.

Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et kaebaja suhtes

võidakse ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-

48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

SA Ida-Viru Keskhaigla poolt kohtule edastatud kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et

kaebajale on psühhiaatriline abi tagatud ning haigla kinnitusel toimub kaebajal järgmine

psühhiaatri vastuvõtt 22. detsembril 2025. Seega ei ole äratuntav oht, et kaebaja suhtes võidakse

edaspidi õigusvastaselt käituda. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tervishoiutöötaja otsustega selle

kohta, millist ravi rakendada, ei tähenda, et talle oleks vajalik ravi jäetud tagamata. Kaebajal on

õigus saada piisava kvaliteediga ravi ja nõustamist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda või

saada kindlat ravimit, mida ta ise peab sobivaimaks.

3-25-4520

6. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning isegi kui kohus tuvastaks vangla

tegevusetuse õigusvastasuse, ei kohustaks see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil tegutsema.

Eelduslikult on kaebaja eesmärgiks, et talle võimaldataks vastuvõtt teise psühhiaatri juures, kuid

seda eesmärki ei ole võimalik saavutada vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise kaudu.

Sellises olukorras oleks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõude esitamine. Samas

tuleb siinkohal arvestada, et kaebaja ei ole traditsioonilises mõttes ravikindlustatud isik, kellel

oleks ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 alusel õigus teisesele arvamusele (vt nt Tartu

Halduskohtu 9. novembri 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2021. a määrused

asjas nr 3-19-2092). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse arsti vastuvõttu ja

samuti ei saa ta nõuda seda, et psühhiaater kirjutaks talle välja mingi kindla ravimi nagu kaebaja

28. oktoobri 2025. a vastuvõtul soovis (dtl 29). Kohus ei pea seetõttu vajalikuks suunata kaebajat

ka praeguse asja raames kohustamisnõuet esitama.

7. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Xl puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt

kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

8. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks, sest haldusasja toimik

sisaldab läbivalt kaebaja terviseandmeid. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks,

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks

kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi

asja avaliku arutelu vastu.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik