2-25-4852/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4852

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. I. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1053,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: S. S. I. (isikukood XXX)

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 12.03.2019

sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3388259 tulenev põhivõlg 561,93 eurot, intressid

perioodi 01.12.2023 -29.02.2024 eest 98 eurot, viivis perioodi 29.08.2024 - 19.12.2025

eest 293,93 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,97%

aastas.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 26.03.2025 hagiavalduse kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks

välja PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 12.03.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr

KK3388259 tulenev põhivõlgnevus 561,93 eurot, intress 98 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 129,01 eurot ja viivis alates 27.03.2025 kuni põhinõude

(561,93 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,97% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr KK3388259,

mille kohaselt võimaldati kostjale laenulimiiti 1400 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks

on 49,00%. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 39,97% aastas ja

0,11% päevas.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Teostati päringud 18.12.2018 Creditinfo.ee ja 12.03.2019 Taust.ee, et kontrollida isiku

varasemat maksekäitumist. Päringute tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad

kehtivad ega varasemad maksehäired. Teostati 12.03.2019 päring Ametlike Teadaannete

registrisse, mille tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis

andmed puuduvad. SEB Pank konto väljavõtte EEXXX analüüsimisel oli tuvastatud isiku

sissetulek, töötasu ettevõttelt X OÜ: juuni 2019 - 2755,20 eurot, juuli 2019 - 2 857,54 eurot,

august 2019 - 2 857,54 eurot, september 2019 – 4 440,63 eurot, oktoober 2019 – 2 857,54

eurot, november 2019 – 2 857,54 eurot. Kokku laekus isiku SEB Pank pangakontole EEXXX

juunist novembrini (kaasa arvatud) 18 625,98 eurot ehk keskmiselt 6 kuu vältel 3104,33 eurot.

S. S. I. märkis taotluses, et tema sissetulek on 2 700 eurot (töötasu), finantskohustuste hulka

isik märkis smsmovey.ee kodulehel võetud tarbimislaenu tagasimaksega 78,73 eurot.

Majapidamiskuludeks isik märkis 1000 eurot. Krediidikonto taotluse lahendamise käigus

tuvastas krediidiandja, et isikul on krediidiandjaga kehtiv leping nr 31003356002

tagasimaksega 78,73 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena arvestas krediidiandja isikule

finantskohustuste määraks kokku 319,53 eurot. Igakuiste majapidamiskuludena arvestati isiku

poolt esitatud määra, st 1000 eurot.

Krediidikonto lepingu KK3388259 muutmisel 16.05.2019 teostati päringud 19.03.2019

Creditinfo.ee ja 16.05.2019 Taust.ee, et kontrollida isiku varasemat maksekäitumist. Päringute

tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad kehtivad ega varasemad maksehäired.

Lisaks teostati 16.05.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas

krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Sissetuleku allikas

tuvastatud pangakonto alusel perioodi 01.06.2018-18.12.2018 kohta. S. S. I. märkis taotluses,

et tema sissetulek on 2 800 eurot (töötasu), finantskohustuste hulka isik märkis smsmovey.ee

kodulehel võetud tarbimislaenu tagasimaksega 78,73 eurot. Majapidamiskuludeks isik märkis

1200 eurot. Igakuiste majapidamiskuludena arvestati isiku poolt esitatud määra, st 1 200

eurot.

2.3. Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 3920 eurot.

Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 5284,50 eurot, laekumiste jaotus nõuete vahel on

esitatud 02.12.2025 menetlusdokumendi lisas.

2.4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis

kostjale 07.03.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust

ei likvideerinud, luges krediidiandja lepingu üles öelduks 22.03.2024. Ülesütlemise hoiatus

edastati e-kirjana kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX.

Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 22.03.2024 summas 1043,93 eurot.

Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi kokku 482 eurot, mille hageja arvestab põhiosa

katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 561,93 eurot (1043,93-482).

Kostjal on intressi võlgnevus alates 06.01.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 06.03.2024

makseni kokku 98 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt 561,93 eurot viimasele laekumisele järgnevast päevast alates

s.o 29.08.2024 kuni hagi esitamiseni 26.03.2025 aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras s.o 39,97% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast so 27.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 39,97%

aastas.

2.5. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja selgitab sissenõudmiskulude 40 eurot

kujunemist: 27.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 19.04.2024 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 20.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10

eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude

avaldamisega tehtud kulud.

2.6. Krediidiandja loovutas 26.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja vastanud ei ole.

Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl alates 159)

ja veel ka eraldi kirjaga (dtl 171) ning andis pooltele lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki §

404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3388259 (dtl 14),

millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva

12.03.2019.

Kohus juhtus 11.11.2025 hageja tähelepanu, et vaatamata sellele, et kohus on menetlusse

võtmise määruses üksikasjalikult selgitanud, mida ja kuidas tuleb nõude eeldustena esile tuua,

ei ole hageja esile toonud ega tõendanud,

millisel viisil, millal ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi lepingu sõlmimiseks, kas,

millisel viisil ja millal kostja nõustus lepingutingimustega ning konkreetselt milliste

tingimustega, kas ja millisel viisil olid kostjale üldtingimused kättesaadavaks tehtud,

kas, millisel viisil ja millal esitati lepingutingimused püsival andmekandjal kostjale.

kas, millal ja millises summas anti krediit kostja kasutusse,

millal ja millises summas kostja tagasimakseid tegi.

Hageja vastas: kostjale on kuupäeval 12.03.2019, st enne lepingu nr. KK3388259 sõlmimist

saadetud e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks (Lisa

1). Kostja on tingimustega nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud (Lisa 2).

Hageja ei ole seega vaatamata kohtu korduvatele tähelepanujuhtimistele esile toonud, millal,

millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi lepingu sõlmimiseks. Hageja viidatud lisa

2, mis peaks hageja arvates tõendama tingimustega nõustumist, on info@smsmoney.ee

aadressilt 12.03.2019 kostjale saadetu e-kiri. Krediidiandja toimingut ei saa kuidagi käsitleda

kostja tahteavaldusena.

Hageja on kohtule esitanud faili „Krediidikonto analüüs“ (dtl 30), milles on pealkiri „Taotluse

andmed“ ning selle all taotluse kuupäev 12.03.2019 13:40, laenulimiit 700, KKM 49%.

Hageja on esitanud ka 12.03.2019 kell 13:40 kostjale saadetud e-kirja (dtl 182), millele on

lisatud lepingueelse teabe leht ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on märgitud,

et taotlus krediidikonto avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele. Hageja on

tõendina esitanud 12.03.2019 kell 13:51 kostjale saadetud e-kirja (dtl 183), pealkirjaga

„Krediidikonto lepingu KK3388259 dokumendid“. Kirjale olid lisatud Placet Group OÜ

üldtingimused, laenuleping, hinnakiri ja fail nimega „Kampaania“.

Hageja on seega tõendanud, et kostjale saadeti lepingudokumendid, kuid seda, millised

lepingutingimused kostjale laenutaotluse täitmise ajal esitati ning et kostja kinnitas lepingu

tingimustega tutvumist ja nõustumist, tõenditest ei nähtu.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja poolt

kostjale saadetud tingimused olid pakkumus (VÕS § 19). Seega pidi kostja selleks, et lepingut

sõlmituks lugeda, tegema nõustumuse (VÕS § 20). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud,

et kostja oleks pärast hageja poolt kostjale lepingutingimuste saatmist teinud otsese

tahteavalduse.

VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Ilmselgelt teoga väljendatud

tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS §

408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks,

kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

4.3. Hageja väitel muudeti lepingut nr KK3388259 16.05.2019. Hageja ise ei ole esile toonud,

millal ning millisel viisil kostja limiidi tõstmist taotles. Hageja esitatud failis „Krediidikonto

analüüs“ on pealkiri Krediidikonto lepingu muutmine 16.05.2019 (dtl 36) ja selle alla on

märgitud taotluse andmed: kuupäev 16.05.2019 16:03, laenulimiit 1400, KKM 45,85%.

Hageja on esitanud ka 16.05.2019 kell 16:03 kostjale saadetud e-kirja (dtl 186), millele on

lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on märgitud, et taotlus krediidikonto

avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele.

Hageja on esitanud tõendina ka 16.05.2019 kell 16:12 kostjale saadetud e-kirja (dtl 187),

pealkirjaga „Krediidikonto KK3388259 lepingu muutmise taotlus on rahuldatud“.

Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3388259

põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 20), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping

sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 16.05.2019. See dokument oli lisatud kostjale

16.05.2019 saadetud e-kirjale.

Nii nagu ka algse lepingu sõlmimise osas, ei ole hageja ka limiidi tõstmise, s.o

lepingutingimuste muutmise osas esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks teinud otsese

tahteavalduse muudetud lepingu tingimustega nõustumiseks.

4.4. Kohus tegi hagejal ettepaneku esitada pangast alla laetud maksekorraldused kostjale raha

välja maksmise kohta, kohtule on teada varasematest menetlustest, et hageja enda loodud,

„Maksekorraldus“ pealkirja kandvad failid ei pruugi ühtida tegelikult välja makstud

summadega ning ei ole seega usaldusväärsed tõendid.

Hageja esitas uued tõendid (dtl alates 188), milles osad väljamaksed on siiski kajastatud

hageja enda loodud pdf failis teadmata allikast kopeeritud ridadena. Faili esimene kopeeritud

blokk näib pärinevat mingist krediidiandja enda infosüsteemist, mitte pangakonto väljavõttest.

Hageja on ka ise selgitanud, et kahjuks on võlausaldajal tänaseks päevaks mõned kontod

suletud ja ei ole enam ligipääsu väljavõttele. Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja

kostjale väljamakseid kokku 3920 eurot.

Eelkirjeldatud faili järgi oleks krediidiandja kostjale välja maksnud 3920 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostja poolt raha kastutusse võtmist, sh korduvalt ja ka peale limiidi

toitmist, saab käsitleda kui teoga avaldatud tahteavaldust lepingutingimustega nõustumiseks.

4.6. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 49%. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi

kulukuse määra arvestamise aluseks võetud maksete kuupäevi ja summasid, sai kohus krediidi

kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle järgi jäi krediidi

kulukuse määr lepingus märgitu piiresse ega ületanud seega 2019. a I poolaastal kehtinud

maksimaalset määra (mis oli 60,03%).

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis

2.2. toodud väited.

Hageja esitatud failis „Krediidikonto analüüs“ (dtl 31) on pealkirja „Taotluse andmed“ all

hageja poolt väidetud andmed sissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste kohta.

Samas failis pealkirja „otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ all on välja toodud

sissetulek 6 kuu keskmine 3104,33 eurot, „Konto väljavõtte kontroll 19.12.2018 13:51“.

Päringute all on 12.03.2019 kuupäevaga taust.ee päring, dokumendi kehtivuse kontroll,

maksuamet, Ametlikud Teadaanded. Päringu vastuseks on, et maksehäired puuduvad.

Hageja on tõendina esitanud kostja konto lõpuga nr 6223 väljavõtte (dtl alates 39), mis

sisaldab kirjeid perioodi 01.06.2018-18.12.2018 kohta. Kohus palus hagejal selgitada, miks

on konto väljavõte kogutud väidetavat laenutaotlust. Hageja sellele sisulist selgitust ei

andnud, leides, et ükski õigusakt ei reguleeri, millal konto väljavõte koguda tuleb. Kohus saab

hageja esitatust aru siiski nii, et konto väljavõte koguti eelnevalt sama krediidiandja poolt

kostjale antud laenu väljastamise protsessis. Hageja selgitas, et lepingu sõlmimise hetkel oli

kostjal kehtiv leping sama krediidiandjaga nr 31003356002, mille kuumakse oli 78,73 eurot,

kuid see ei ole tuvastatav pangakonto väljavõttest. Kohus saab aru nii, et see leping sõlmiti

2018. a detsembris ning selleks kogutigi käesolevas asjas esitatud konto väljavõte. Hageja

selgitustest ilmneb, et 3 kuud hiljem krediidikonto lepingu sõlmimisel ning omakorda 2 kuud

sellest hiljem limiidi tõstmisel, uut konto väljavõtet ei kogutud.

Konto väljavõte tõendab hageja väiteid kostja sissetuleku kohta, samuti nähtub konto

väljavõttelt hageja poolt väidetud kostja finantskohustuse tasumine (SEB panga laenuleping

nr 2018021218/L180013348 240,80 eurot kuus; konto väljavõttelt nähtub ka selle laenu,

summas 5000 eurot võtmine, 10.09.2018). Konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks teinud

ülekandeid teistele kontodele, samuti pidi nõude aluseks oleva lepingu kohaselt krediidi

väljamaksmine toimuma samale kontole, mille väljavõte koguti. Konto väljavõttelt nähtub, et

kostja tasus üüri 650 eurot Vibu tn korteri eest (mis oli ka märgitud lepingusse kostja

elukohana) ning korteriühistule ca 100-200 eurot kuus. Sellega haakub, et kostja avaldas enda

igakuisteks majandamiskuludeks 1000 eurot, hiljem 1200 eurot. Kohus saab aru, et

krediidiandja oli 2018. a lõpus kontrollinud kostja poolt esitatud andmete õigusust, selles

veendunud, ning laenu andmisel märtsis ja limiidi tõstmisel mais tugines seega kostja esitatud

andmetele (olles kostjalt andmed uuesti kogunud) ilma neid kostja konto väljavõttelt üle

kontrollimata.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega kuigi vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita enne iga laenu andmist, sh

limiidi tõstmist, ei tähenda see, et ka iga kord tuleks vältimatult koguda kostja konto

väljavõte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud krediidiandjal põhjust kahelda kostja

poolt esitatud andmete õigsuses.

Kuigi kostja kulutas väga palju, ei saa siiski öelda, et krediidiandjal oleks pidanud tekkima

kahtlus, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita.

Eeltoodu põhjal ei saa kohus järeldada, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku

laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Hageja väitel jäi kostja maksete tasumisega viivitusse alates 06.01.2024 nii

põhiosamaksete kui intressi tasumisega. Hageja on esitanud makseteatised (dtl 101-103).

01.01.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 01.12.2023 oli

1151,93 eurot, tagastatud kuu jooksul 108 eurot, kasutatud limiit seisuga 31.12.2023 on

1043,93, perioodi 01.12.2023 - 31.12.2023 eest arvestatud intress on 34,13 eurot ning arve

summa on 62,13 eurot, tasumise tähtajaga 06.01.2024.

01.02.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 31.01.2024

oli jätkuvalt 1043,93, perioodi 01.01.2024 - 31.01.2024 eest arvestatud intress 33 eurot ja arve

kokku 128,87 eurot, millest detsembri ja jaanuari eest põhisummad on 28 eurot kuus, intressid

24,13+33 eurot, viivis 0,74 eurot ja tasulised meeldetuletused 5 eurot.

01.03.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 29.02.2024 oli

jätkuvalt 1043,93, perioodi 01.02.2024 - 29.02.2024 eest arvestatud intress oli 30,87 eurot.

Arve kogusumma on 194,26 eurot, mis sisaldas eelmise arve komponente ning lisaks

veebruari põhiosamakset 28 eurot, intressi, veel 5 eurot meeldetuletuskirja tasu, ning viivist.

Hageja väitel on leping üles öeldud 22.03.2024, selle kuupäeva seisuga oli kostja põhivõlg

1043,93 eurot, kuid kuna kostja on hagejale tasunud 482 eurot, siis nõuab hageja põhivõlana

561,93 euro tasumist.

Hageja on esitanud ka faili „Laenu tagasimaksed (KK3388259)“ (dtl 193), milles on toodud

kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud maksed. Selle järgi tasus kostja viimase makse

krediidiandjale 2023. a detsembris. Kostja ei ole kohtule vastanud ega seega eeltoodut ka

ümber lükanud.

6.2. Hageja on kohtule esitanud 07.03.2024 kell 4:05 kostjale saadetud e-kirja (dtl 195)

pealkirjaga „Lepingu KK3388259 ülesütlemise hoiatus“, e-kirjale oli lisatud sama fail, mille

hageja esitas koos hagiga (dtl 28). Failis on kirjas, et võlg tuleb tasuda hiljemalt 21.03.2024

ning et kui kostja võlga selleks kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks

alates 22.03.2024.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et 22.03.2024 seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust

makset, mille tasumise tähtaeg oli möödunud, krediidiandja oli kostjale andnud täiendava

tähtaja võla tasumiseks ning hageja on tõendanud, et üles ütlemise teade saadeti kostjale e-

postiga, tuvastab kohus, et leping on üles öeldud ning tagastamata laenu tasumise nõue on

muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1

alusel välja põhivõla 561,93 eurot.

6.3. Hageja nõuab tasumata intresse 34,13+33+30,87 eurot, kokku 98 eurot. Eelpoolviidatud

hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, milliselt laenujäägilt, millise perioodi eest need on

arvestatud. Intressimäär lepingu järgi oli peale limiidi tõstmist 39.97 % aastas. Kohus mõistab

tasumata intressid kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja.

6.4. Hageja nõuab hagis viivist 561,93 eurolt alates viimase laekumise järgnevast päevast s.o

29.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni intressimääraga võrdses määras s.o 39,97%. Kohus

märgib, et kostjale saadetud tarbijakrediidi teabelehes oli märgitud, et maksetega hilinemisel

on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga. Teabelehes oli välja

toodud intressimäär päeva- ja aastamäärana.

Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) on leidnud, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo

14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille

kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise

korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad

võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende

võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei

oleks seaduse mõttega kooskõlas. Küll aga ei ole välistatud kostja taotlusel VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgses määras

561,93 eurolt alates 29.08.2024. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on viivisearvestus

293,93 eurot.

6.5. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu

üldtingimuste punkti 5.3. alusel. Hageja esitatud üldtingimuste punktis 5.3. on sätestatud, et

Laenusaajal on Laenu täielikul ennetähtaegsel tagastamisel õigus Leping lõpetada, teatades

sellest Laenuandjale kirjalikult koos Laenu ennetähtaegse tagastamise teatega. See punkt ei

puuduta seega kuidagi võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole esile toonud, et kostjaga oleks olnud sõlmitud kokkulepe võla

sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises

ulatuses. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi

osaliselt.

Hageja on sama lepingu alusel nõude esitanud eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses (2-24-

144140) ning on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et krediidi kulukuse määr on

45,85%, samas kui hagis on hageja ise esile toonud, et krediidi kulukuse määr lepingus oli

49%. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja põhivõlana nõudnud 973,37 eurot, hagis

561,93 eurot. Hagis väidab hageja, et viimane laekumine hagejale toimus 29.08.2024,

maksekäsuavalduse esitas hageja 04.12.2024. Seega ei saanud põhivõla summa erineda ka sel

põhjusel, et kostja oleks vahepeal teinud täiendavaid makseid. Isegi kui arvestada võla

sissenõudmiskulud 40 eurot põhivõla alla (sest neid maksekäsu kiirmenetluses hageja eraldi ei

nõudnud kõrvalnõuete all), ei tuleks põhivõlana kokku ikkagi sellist summat, nagu hageja

märkis maksekäsu kiirmenetluse avaldusse.

Kohus on seisukohal, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduses valeandmeid

põhivõla suuruse ning krediidi kulukuse määra kohta.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla

teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.

Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist

eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi

sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud

andmed on õiged.

Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole hagis ega ka hiljem vastuseks kohtu küsimustele toonud

välja nõude aluseks olevaid vajalikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on hageja suhtunud hagi

esitamisse lohakalt ja sisutult. Sellise kvaliteediga õigusabi kulusid ei ole põhjendatud teiselt

poolelt välja mõista.

Kohus jätab eeltoodust tulenevalt kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei

anna lahendi edasikaebamiseks luba.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik