2-25-110734/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-110734

Tsiviilasi

XXX Tori Vallavalitsuse hagi D.V vastu 96,4 EUR

nõudes

Tsiviilasja hind

96,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tori Vallavalitsus, registrikood 77000341, asukoht

XXX, 86705, XXX,

Kostja D.V,

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tori Vallavalituse hagi D.V vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D.V hageja Tori Vallavalitsuse kasuks 9,80 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-25-110734

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XXX Tori Vallavalitsuse hagi D.V vastu 96,4 euro nõudes.

Tori Vallavalitsus esitas 08.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 96,40 euro saamiseks. Kohus tegi 11.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik

D.V esitas 15.04.2025 nõudele vastuväite, mistõttu 30.04.2025 määrusega lõpetati Tori

Vallavalitsus maksekäsu kiirmenetlus D.V vastu 96,40 euro nõudes ja edastati asi üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.

2. 13.05.2025 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt kostja alaealine laps E. L. alustas X

Lasteaia X rühmas käimist alates 01.09.2022 ning lõpetas lasteaia kohakasutuse 31.05.2024.

Laps kasutas kohta igapäevaselt, kuid erinevatel lapsest tulenevatel põhjustel mitte alati terve

päeva. Kostjale on esitatud igakuiselt arveid kohatasu ning toitlustuse eest. Viimane arve esitati

kostjale maikuu eest summas 96,40 eurot. Kostja on jätnud aga arve tasumata, tuginedes

erinevatele põhjendustele, mis ei ole andnud alust aga arve tasumata jätmiseks. Hageja on

edastanud kostjale tasumata arve osas mitmeid meeldetuletusi, sh nt 26.06.2024, 26.07.2024

ning 23.08.2024. Kostja meeldetuletustele pole reageerinud. Hageja märgib, et hageja ja kostja

vahel on lepinguline suhe, mille järgi hageja võimaldas kostja alaealisel lapsel käia lasteaias

ning kostja kohustus tasuma kohatasu ja toiduraha vastavalt õigusaktidele. Hageja palub välja

mõista D.V-lt Tori valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks võlgnevus summas 96,40 eurot ning jätta

Tori Vallavalitsuse menetluskulud täies ulatuses D.V’i kanda.

3. Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et lapsel on

xxxxxxx ja xxxxxxxxxx tulemusel saatis Lasteaia direktor kirja mille järgselt oli laps iga

päev lasteaias endiselt tavarühma kooseisus vaid lõunani. lasteaia direktorile ja rühma

õpetajatele oli teada, et laps viibib 8 veebruaril 2024 direktori saadetud kirja järgselt

igapäevaselt lasteaias vaid pool päeva. Kostja väitel saatis ta Eliis keskkonna vahendusel

lasteaia direktorile 2024 aprillis teate kasutamata oodete eest tasu tagasiarvestuse sooviga, mida

saab käsitleda kirjaliku avaldusena toidukorrast loobumiseks vähemalt järgneval perioodil.

Tasumata jäänud arve esitati peale kirjalikku avaldust kuid maha polnud arvestatud kasutamata

ooteid - toiduraha oli tervete päevade toitlustamise eest. Kostja märgib, et Tori vallavalitsuse

meeldetuletusele ta vastas, et soovib arve korrigeerimist kasutamata toidukordade

tagasiarvestusega. Kostja sai vastuse, et eriolusid arvestades saaks toiduraha tagasi arvestada

viimase 14 päeva ulatuses, sest ei tea tagantjärgi, millal laps viibis lasteaias pool päeva. Kostja

vastas hagejale, et lasteaias oodete mitte kasutamine on tõendatav direktori saadetud kirjaga 8

veebruaril 2024 ja soovis tagasiarvestus sellest alates, kuid ettepanekule ei vastatud, samuti ei

korrigeeritud eelnevalt saadetud arvet juba pakutud 14 päeva ulatuses. 02.06.2025 teatas

kostja, et ta on ekslikult märkinud vastuses hagiavaldusele, et ta saatis Eliis keskkonna

vahendusel lasteaia direktorile 2024 aprillis teate.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

2-25-110734

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 24.09.2025 määruses käsunduslepingu laadse

suhtena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt välja

mõista 96,40 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud teenuste osutamise

lepingust, millega osutati kostjale Lasteaia kohakasutuse võimalust ja esitati arveid kohatasu

ning toitlustuse eest. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et laps viibis lasteaias poole

päevani, mistõttu kõigi söögikordade eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud.

7. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahelise suhte ajal kehtinud koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 27 lg 2 alusel kattis lasteasutuses lapse toidukulu vanem.

Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirja nr 1 – 2/ 1 Toiduraha maksmise kord § 3 lg-st 1 nähtub,

et toiduraha määr oli 2024 aastal 2,20 eurot/päevas (dtl 30-31). KELS § 27 lg 3 kohaselt toimus

muude kulude (lasteaia kohatasu) katmine valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla-või

linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei

võinud ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Toidukulu ja

lasteaia kohatasu maksmises on pooled ka lepingus kokku leppinud. KELS § 27 lg 4 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab

valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt

lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Tori Vallavolikogu

15.08.2019 määruse nr 80 „Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel lapsevanema osalustasu

määra kehtestamine”1 § 2 lg 1 kohaselt vanema poolt kaetava osalustasu määr ühes kuus oli

8% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jooksva kalendriaasta palga alammäärast, mis 2024.

aastal oli 65,60 eurot. Sama määruse § 3 lg-st 1 nähtub, et osalustasu makstakse alates lapse

lasteasutuse nimekirja arvamisest kuni lapse lasteasutuse nimekirjast väljaarvamiseni

vallavalitsuse poolt koostatud ja väljastatud arve alusel sellel näidatud kuupäevaks.

8. Pole vaidlust selles, et kostja on lasteaia teenust saanud perioodil 01.09.2022 - 31.05.2024

ning hageja on ka sellekohased arved kostjale esitanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poolt

jäi tasumata arve mai kuu eest summas 96,40 eurot (dtl 26). Kohtule esitatud arvest nähtub, et

see koosneb kohatasust ning toidukulust. Vaidlus puudub ka selles, et kostja suhtes ei olnud

rakendatud kohatasu vabastamist ega muid soodustusi.

9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma arvel näidatud toidukulu täies mahus,

kuivõrd kostja väidetel laps viibis lasteaias pool päeva. Kohtule esitatud arvest nähtub, et mais

arvestati toiduraha 14 kalendripäeva eest. Hageja on selgitanud ja esitanud tõendid sellest, et

kostja esitas avalduse 06.09.2023 hommikusöögi maha arvamiseks kuni 31.05.2024, kuid

2-25-110734

loobus nimetatud soovist ning esitas 06.12.2023 uue avalduse, mille kohaselt soovis kostja

arvata lapse uuesti hommikusöögi saajate hulka (dtl 51, 86). Samasisulise avalduse on kostja

esitanud ka 30.11.2023 lasteaia majandusjuhatajale (dtl 87-88). Eeltooduga on vastuolus kostja

väited sellest, et toiduraha osas tuleks teha tagasiarvestus, kuna kostja on ise avaldanud soovi

arvata laps uuesti kõigi söögikordade saajate hulka. Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et ta

oleks kasutanud võimalusi toiduraha mahaarvamiseks mais 2024.

10. Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirja nr 1 – 2/ 1 toiduraha maksmise kord § 4 lg 2 p 2

kohaselt peab lapsevanem toiduraha maksma esimese puudutud päeva eest juhul, kui eelneval

päeval (kell 23:59) pole puudumisest teavitatud. Hageja selgitustest nähtuvalt kostja laps käis

maikuus 2024 kohal 12 päeva. 03.05 puudumisest teavitas kostja alles puudumise päeva

hommikul kell 07.32 ning 21.05 puudumisest puudumise päeva kell 08.02. Hageja selgitas, et

seetõttu 03.05 ning 21.05 päevad läksid kirja ette teatamata puudumisena, kuna kostja teavitus

lapse puudumise kohta edastati lasteaiale liiga hilja. Kostja enda seisukohta hageja täiendavate

tõendite ja seletuse osas esitanud ei ole. Seega on kohtu hinnangul hageja arvestanud toiduraha

kooskõlas Lasteaia direktori 23.01.2024 käskkirjaga kokku summas 30,80 eurot (14 x 2,20).

11. Kõike eeltoodut arvestades on arvel kajastatud võlgnevus põhjendatud kokku summas 96,40

eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ehk

arve tasumist. Arvelt nähtub, et tasumise tähtaeg on saabunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on

võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda

kostjalt kohustuse täitmist ehk võlgnevuse 96,40 euro tasumist.

12. Samas on kostja kohtule esitanud 13.10.2025 nõusoleku kohtu poolt 24.09.2025 määruses

pakutud kompromissi sõlmimiseks ja nõusolekule lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostja

tasunud hagejale 13.10.2025 86,60 eurot (dtl 91-92). Hagejale on vastava maksekorraldus kätte

toimetatud 14.10.2025 kell 08:39 AET-i kaudu. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud

summas 86,60 eurot. Hageja ei ole esitatud hagist loobunud osaliselt ega seda osaliselt tagasi

võtnud.

13. Kõike eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt ja kohus mõistab

kostjalt välja võlgnevuse hageja kasuks summas 9,80 eurot.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul

tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Siinkohal tugineb kohus ka TsMS § 163 lg-le 2,

mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas

poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Riigikohus on lahendis nr 2-19-2709/12

selgitanud, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei eelda seda, et kompromissiettepaneku on teinud

kohtumenetluse pool, vaid selle ettepaneku võib olla teinud TsMS § 4 lg-t 4 järgides ka kohus

ning üks pooltest on ettepanekuga nõustunud. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kostja

on nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, kuid hageja on sellest keeldunud, jäävad

menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus selgitas hagejale 24.09.2025 määruses, et

kompromissi sõlmimisel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, keeldus hageja kompromissi

sõlmimisest ka peale seda, kui talle sai teatavaks, et kostja on peale kohtu ettepanekut suurema

osa nõudest tasunud. Kostja on menetluses näidanud üles initsiatiivi kohtuasja lahendamiseks

kompromissiga, kuid hageja seda teinud ei ole, mis omakorda põhjustas menetluse venimist kahe

kuu võrra. Kohtu hinnangul on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda olukorras, kus

lõpptulemusena on hagi rahuldamise proportsioon niivõrd väike.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

2-25-110734

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik