3-25-4548/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4548

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Rae vald

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-4548.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025.

a määrus haldusasjas nr 3-25-4548 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus algatas 10.10.2022 korraldusega nr 1579 Pajupea külas Sillaotsa

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamise ning kinnitas DP lähteseisukohad. DP

eesmärk on jagada Sillaotsa kinnistu (registriosa nr 16606850; katastritunnus

65301:001:5357; pindala 11,97 ha; 100% maatulundusmaa) ning määrata ala ehitus- ja

hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus.

2. Rae Vallavalitsus otsustas 18.11.2025 korraldusega nr 1798 võtta Sillaotsa kinnistu ja

lähiala DP vastu ning korraldada DP avalik väljapanek. DP-ga kavandatakse jagada Sillaotsa

kinnistu kolmeks elamumaa krundiks (kuhu on kavandatud ühepereelamud) ning moodustada

lisaks viis maatulundusmaa, üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega

krunti.

3. X esitas 09.12.2025 vaide Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korralduse nr 1798 kehtetuks

tunnistamiseks ning palus ühtlasi lõpetada DP menetlus. DP vastuvõtmise otsust on võimalik

3-25-4548

vaidlustada (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02). Kavandatav DP rikub vaide esitaja

õigusi, sest tal on pooleli vaidlus DP alaga piirneva kinnistu (registriosa nr 15887450)

omandiõiguse üle (tsiviilasi nr 2-23-1235), millega seoses on kinnistusraamatusse kantud ka

märkus. DP on vastuolus Rae valla üldplaneeringuga, sest DP alal on elamukrundid

planeeritud Aruküla kalmistu sanitaarkaitsevööndisse. DP kehtestamine piiraks Jõesilma

katastriüksusele (katastritunnus 65301:001:6649) elamute rajamise võimalusi.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.12.2025 esialgse õiguskaitse taotluse peatada

Sillaotsa kinnistu ja lähiala DP menetlus ja keelata DP kehtestamine või alternatiivselt keelata

DP alal ehitustegevus. Taotleja esitas DP vastuvõtmise korralduse tühistamiseks vaide, sest

kavandatav DP ei oleks üldse õiguspäraselt elluviidav. Kui DP menetlus jätkub, esineb oht, et

DP kehtestatakse enne, kui kohus on jõudnud sisuliselt hinnata vaides välja toodud rikkumisi.

Sellisel juhul kaotaks taotleja eelmärkega kaitstud õigus tulevasele omandile suure osa oma

väärtusest, sest kinnistu kasutus- ja hoonestusvõimalused on DP-ga ära jagatud. Taotlejal on

esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi.

5. Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2025 määrusega X taotluse rahuldamata. Rae

Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldus nr 179 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming

(Riigikohtu 14.12.2015 määrus nr 3-3-1-71-15). Kuigi taotleja ei ole veel kaebust esitanud,

tuleb arvestada, et menetlustoimingu vaidlustamise võimalus on piiratud (HKMS § 45 lg 3) ja

enamasti tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-

73-13, p 15). DP menetlusse sekkumise ja selle seiskamise vajadus ei ole ka äratuntav. DP

vastuvõtmise otsusega (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 134) ei otsustata lõplikult ära, kas

üldse ja millisena tuleb DP kehtestada. Vastuvõtmisele järgneb DP avalik väljapanek (PlanS §

135) ja avalik arutelu (PlanS § 136), mille tulemuste alusel on võimalik teha DP-s muudatusi

(PlanS § 137). Taotlejat ei ole DP menetlusse kaasatud, kuid ta on saanud oma vastuväited

siiski teatavaks teha (sh 09.12.2025 vaides), mistõttu on vallal võimalik nendega arvestada (sh

Jõesilma kinnistu omandiõiguse võimalik muutumine). Pole alust arvata, et DP kehtestatakse

igal juhul 18.11.2025 korraldusega vastu võetud kujul, sõltumata avaliku arutelu tulemustest.

Seega ei ole tegu olukorraga, kus DP vastuvõtmine ja DP menetluse jätkamine

vaidemenetluse ajal saaksid taotleja õigusi oluliselt kahjustada. Kui vaidlusalune DP

kehtestatakse taotleja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on

taotlejal õigus esitada halduskohtule kaebus DP kehtestamise otsuse kui lõpliku haldusakti

peale. Ainuüksi kehtiva DP alusel ei ole võimalik ka ehitada, vaid selleks tuleb saada

ehitusluba. Ehitusloa andmise menetlusse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi või kohustusi

haldusakt võib puudutada. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et taotlejal puuduks tõhus

võimalus oma õigusi kaitsta, kui vastustaja peaks planeerimismenetluse tulemusel andma

tema õigusi riivava haldusakti. Hilisemate haldusaktide vaidlustamise vajadus ei ole sellist

laadi pöördumatu tagajärg, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna taotlejal

puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. X palub 12.12.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.12.2025 määrus ja uue

määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Määrus on üldsõnaline ja kohus ei ole

sisuliselt hinnanud HKMS § 249 lg-s 3 märgitud asjaolusid. Piirangud menetlustoimingu

vaidlustamisel ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt HKMS § 251 lg 1 p 2). Kohus

on alahinnanud riski, et DP menetluse jätkamise korral ei oleks vaide / kaebuse eesmärke

võimalik saavutada, sest kujundatav planeeringulahendus ning selle elluviimiseks tehtavad

toimingud ja kulutused tekitavad isikutele õiguspärast ootust. Lisaks tuleb kaebajal

vaidlustada järjestikuseid haldusakte (DP kehtestamine, ehitusload), mis on

ebaproportsionaalselt koormav ning hilisem tühistamine ei pruugi taastada tegelikku

olukorda. Taotleja eesmärk on säilitada hetkeolukord kuni sisulise kontrolli lõpuni. Vaide

2(3)

3-25-4548

esitamine ei asenda nõuetekohast menetlusse kaasamist ja ei vähenda taotleja esialgse

õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamisest tingitud ajutine viivitus on

proportsionaalne, võrreldes kaebajale tekkida võiva pöördumatu kahjuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Halduskohtu 11.12.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Taotlejal puudub

esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus on sama DP algatamise korraldusega seoses

taotlejale juba varem selgitanud, et tema õigusi ei riku iseseisvalt asjaolu, et tal võib oma

õiguste tõhusaks kaitsmiseks esineda vajadus DP menetluses aktiivselt osaleda (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.04.2023 määrus nr 3-23-12, p 9). Halduskohus on õigesti märkinud, et

taotlejal on võimalik vajaduse korral vaidlustada DP kehtestamise otsust (sh avalike huvide

kaitseks – PlanS § 141). Ühtlasi on kaebuses võimalik taotleda esialgse õiguskaitse

kohaldamist (nt DP kehtestamise otsuse kehtivuse või täitmise peatamist) ja vältida seeläbi

õiguste pöördumatut kahjustamist. DP menetluse jätkamine iseenesest sellist pöördumatut

kahju tekitada ei saa, vaid pöördumatu kahju võiks tekkida üksnes planeeringu elluviimisest,

mis ei saa toimuda enne DP kehtestamist. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p-st 1 tulenevalt

ei oleks DP-st huvitatud isikutel seejuures enda võimalikele lootustele ja ettevalmistavatele

tegevustele / kulutustele vaatamata võimalik tugineda oma usalduse kaitsele DP kehtestamise

otsuse vaidlustamise ajal. Õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämise suhtes saab tekkida

alles pärast vaidlustamistähtaja möödumist või haldusakti tähtaegse vaidlustamise korral

pärast vaidluse lõplikku lahendamist. Olukorras, kus taotleja on soovinud esitada vaide või

pöörduda kohtusse enne haldusmenetluse lõpptulemust ära ootamata, ei saa tuletada esialgse

õiguskaitse vajadust ka seonduvalt asjaoluga, et taotlejal tuleks vaidlustada täiendavaid

haldusakte (s.o menetluse lõpptulemust).

9. Ringkonnakohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks

põhjendatud ka vaide olematute eduväljavaadete tõttu. DP vastuvõtmise korralduse (ega ka

DP kehtestamise otsuse) peale ei saa vaiet esitada avalike huvide kaitseks. Seega saaks

taotleja vaidemenetluses kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Taotleja on tuginenud

sellele, et tsiviilasja nr 2-23-1235 tulemusena võib ta saada kinnistu nr 15887450

kaasomanikuks, kuid tsiviilasjas nr 2-23-1235 on X hagi jäetud rahuldamata ning

kohtuotsused on praeguseks jõustunud (Harju Maakohtu 24.09.2024 otsus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsus jõustusid Riigikohtu 17.12.2025 määrusega, millega jäeti

X kassatsioonkaebus menetlusse võtmata).

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

11.12.2025 määrus muutmata.

11. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)