3-24-1139/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1139

Haldusasi

Renlog Wood Trade OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 13. detsembri 2023. a otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Renlog Wood Trade OÜ, esindaja vandeadvokaat

Rene Varul

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindajad Lisbet Sadam ja Valeria Smirnov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Renlog Wood Trade OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. jaanuaril 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renlog Wood Trade OÜ esitas 6. septembril 2023 Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse (viitenumber 64002300157) toetuse saamiseks

puiduhakkuri ja metsatõstuki ostmiseks.

3-24-1139

2. PRIA jättis 13. detsembri 2023. a otsusega nr 13-30.3/23/2637 Renlog Wood Trade OÜ

taotluse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 64 lg 4

p 1 alusel rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei ole Renlog Wood Trade OÜ mikroettevõtja ning seetõttu ta ei kvalifitseeru

põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“

(edaspidi: määrus nr 25) § 2 lg 1 alusel toetuse saajaks. Renlog Wood Trade OÜ-ga on tema

juhatuse liikme ja ainuosaniku kaudu Renlog Eesti OÜ-ga partnerettevõtja ning Green NRG

OÜ-ga on ta seotud ettevõte. Nende kolme ettevõtja 2022. a majandusaasta andmete liitmisel

on Renlog Wood Trade OÜ keskmine töötajate arv 22, bilansimaht 3 499 825 eurot ja

aastakäive 6 730 766 eurot.

3. Renlog Wood Trade OÜ esitas 12. jaanuaril 2024 PRIA 13. detsembri 2023. a otsuse nr

13-30.3/23/2637 peale vaide, mille PRIA jättis 17. märtsi 2024. a vaideotsusega nr

13-30.3/24/86-2 rahuldamata.

4. Renlog Wood Trade OÜ esitas 17. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb PRIA 13. detsembri 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/2637 tühistamist.

5. Tartu Halduskohus võttis 2. mai 2024. a määrusega kaebuse menetlusse.

6. PRIA esitas 30. mail 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

7. Kohus otsustas 17. novembri 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses

ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide, taotluste ja

vastuväidete esitamiseks.

8. Kaebaja esitas 2. detsembril 2025 kohtule

menetluskulude nimekirja

ja

kuludokumendid. Vastustaja esitas 5. detsembril 2025 kaebaja menetluskulude

väljamõistmise taotlusele vastuväite.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

9.1. PRIA ei oleks tohtinud äriühingute majandusnäitajaid liita, sest Renlog Eesti OÜ ei ole

kaebaja partnerettevõte ning kaebaja ja Green NRG OÜ ei ole seotud ettevõtted.

9.2. Kaebaja ei oma Renlog Eesti OÜ-s osalust ning Renlog Eesti OÜ ei oma osalust

kaebajas. Partnerettevõtlust ei saa tuvastada läbi Indrek Golbergi osalusseoste nende kahe

ettevõtte vahel. PRIA asus vaideotsuses arutlema, et kaebaja ja Renlog Eesti OÜ võiksid

ühtlasi olla seotud ettevõtted, kuid sellise põhjendusega vaidlustatud otsust ei tehtud. Vastav

põhjendus poleks ka õige, sest I. Golbergil ei ole Renlog Eesti OÜ suhtes valitsevat mõju ehk

häälteenamust.

9.3. PRIA järeldused, et kaebaja ja Green NRG OÜ tegutsevad samal tegevusalal ja mõlemad

äriühingud on I. Golbergi kontrolli all, on tehtud pelgalt kaebaja ja Green NRG OÜ 2022. a

majandusaasta aruannete põhjal. EMTAK-kood ei pruugi näidata konkreetse ettevõtte

tegelikku tegevusala. PRIA ei ole uurinud ega tuvastanud, et ettevõtted tegutseksid faktiliselt

2(6)

3-24-1139

samal tegevusalal või samal asjaomasel turul. Kaebaja esitas PRIA-le andmeid ja dokumente

ühingute faktilistest tegevusaladest. Kaebaja põhitegevusala on raamatupidamine ja

maksualane nõustamine. Muude puidutöötlemissaaduste tootmine (sh hakkepuit) on märgitud

lisategevusalaks. Green NRG OÜ põhitegevusalaks on muude puidutöötlemissaaduste

tootmine (sh hakkepuit).

Kaebaja ja Green NRG OÜ ei tegutse samal asjaomasel turul. Kaebaja tegi 2022.

majandusaastal hakkepuidu müügitehingu (võõrandas haket Narva ettevõttele), kuid see on

episoodiline tegevus. Kaebaja ei deklareerinud 2021. ja 2023. aastal hakkepuidu müüki.

Green NRG OÜ tegevusalaks on hakkepuidu tootmine ja selle transport, kuid Green NRG OÜ

ei tegele hakkepuidu müügiga. Hakkepuidu tootmine ja hakkepuidu müük ei ole samad

tegevused ning äriühingud ei tegutse sama turul. Kaebaja ja Green NRG OÜ ei konkureeri

teineteisega samal turul. Asjaomase turu määratlemisel võib oma roll olla ka pakkumisega

seotud kaalutlustel ning hindamise tulemus sõltub uuritava konkurentsi iseloomust. Seepärast

tuleb iga juhtumit uurida konkreetsete asjaolude põhiselt. Hakkepuidu tootmine on

metsaomanikele ja muudele tellijatele osutatav teenus ning hakkepuit on kaup. Need

tegevused ei ole tarbija seisukohalt omavahel vahetatavad või asendatavad. EMTAK-kood

hõlmab nii hakkepuidu tootmist kui ka hakke müüki, kuid EMTAK-koodid on liiga üldised.

PRIA peaks analüüsima tegevusalasid täpsemalt.

10. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Euroopa Komisjoni soovitusest nr 361/2003 tulenevalt tuleb taotleja kvalifitseerimisel

(tema suuruse hindamisel) võtta arvesse taotleja seoseid teiste ettevõtetega, sealhulgas

võimalikke seoseid läbi füüsiliste isikute. Soovituse kohaselt on mikroettevõtteks ettevõte,

mis annab tööd kuni kümnele inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa

2 miljonit eurot. Seejuures tuleb ettevõtte suuruse arvutamisel arvesse võtta, kas tegemist on

autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttega. Komisjoni soovituse lisa art 3

lg 3 neljanda lõigu kohaselt käsitatakse näiteks füüsilisi isikuid, kes teevad asjaomaste

ettevõtete äriotsuste mõjutamiseks koostööd, ühiselt tegutseva rühmana, ning sellest

tulenevalt ei käsitata ettevõtjaid üksteisest majanduslikult sõltumatutena. Kaebaja ei

kajastanud toetuse taotluses seotud ettevõtete andmete rubriigis ühegi endaga seotud ettevõtte

andmeid.

10.2. Vaidlust ei ole selles, et ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturgudel

ning nad on omavahel tihedalt seotud. Kõigi äriühingute tegevusvaldkonnaks on „Muude

puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms“. Asjaolu, kas tegemist on

äriühingu põhitegevusalaga või lisategevusalaga, ei oma määravat tähtsust (komisjoni

soovituse lisa art 3 lg 3 neljas lõik). Tähtsust omab tegevuse olemus ja turu iseloom, mitte

ettevõtte sisemine struktuur tegevuste osas. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja sai nimetatud

tegevusvaldkonnas 2022. aastal müügitulu.

10.3. Äriühingutel on muidki seoseid: kaebaja registrijärgne tegevuskoht ning Renlog Eesti

OÜ kodulehel märgitud tegevuskoht kattuvad; kaebaja on taotluses märkinud

investeeringuobjekti alaliseks asukohaks kinnistu, mille omanik on Renlog Eesti OÜ. Kaebaja

on selgitanud, et ta oleks osutatud kinnistul rentnik – see näitab tulevikus planeeritavat seotust

ettevõtete vahel.

10.4. Kuna I. Golberg omab 100% hääleõigust nii kaebajas kui ka OÜ-s I.G. Capital

Investments, on tegemist seotud ettevõtetega väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE)

määratluse järgi. Kuna OÜ I.G. Capital Investments omab Renlog Eesti OÜ-s 50%

3(6)

3-24-1139

hääleõigust, on nad partnerettevõtted. Võttes arvesse, et kaebaja on seotud OÜ-ga I.G. Capital

Investments, mille partnerettevõtteks on Renlog Eesti OÜ, tuleks kaebaja ja Renlog Eesti OÜ

lugeda partnerettevõteteks.

10.5. Kuna nii kaebaja kui ka Renlog Eesti OÜ, OÜ I.G. Capital Investments ja Green NRG

OÜ on omavahel seotud läbi I. Golbergi, on ilmne, et ettevõtted on läbi füüsilise isiku

omavahel seotud. Vaidlust ei ole ka selles, et kõik äriühingud tegutsevad nii EMTAK

klassifikaatori järgi kui ka sisuliselt vähemalt osaliselt samas tegevusvaldkonnas. Kaebaja

haldusmenetluses esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on kaebaja teinud Renlog

Eesti OÜ-ga ja Green NRG OÜ-ga tehinguid, mis näitab, et äriühingud on omavahel tihedalt

seotud ja kaebaja sõltub endaga seotud ettevõtetest. Võttes arvesse, et ettevõtted on tihedalt

seotud nii majanduslikult, asukohaliselt, isikuliselt kui ka tegevusvaldkonna kaudu, ei saa

kaebajat ja Renlog Eesti OÜ-d teineteisest sõltumatuks pidada.

10.6. Asjaomase turu või lähituru kindlaksmääramisel saab lähtuda äriregistris kajastatud

EMTAK klassifikaatorist, sest see on aluseks ettevõtte tegevusala määratlemisel. Isegi kui

hakkepuidu valmistamise ja müügiga tegelevad ettevõtted ei tegutse päris samal asjaomasel

turul, sest nende tegevusalad kuuluvad väärtusahela erinevatesse etappidesse, tuleb neid

pidada lähiturul tegutsevateks, sest nende tegevused täiendavad üksteist ja on suunatud

samale lõppkasutusele (hakkepuidu kasutamine). Mõlemal juhul tuleb ettevõtete

majandusnäitajad kokku liita.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebaja esitas PRIA-le taotluse toetuse saamiseks meetmest „Investeeringud

majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse

suunas“ (dtl 38). Nimetatud toetuse andmise tingimusi ja korda reguleerib määrus nr 25.

Kuigi määrus nr 25 on kehtestatud kehtetuks tunnistatud seaduse alusel, kehtis määrus

ELÜPS § 132 lg 1 alusel ka vaidlusaluse otsuse tegemise ajal.

12. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis PRIA kaebaja toetustaotluse rahuldamata põhjusel,

et kaebaja ei ole mikroettevõtja.

Otsuses on tuginetud määruse nr 25 § 2 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt võib toetust taotleda

äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa

tähenduses mikroettevõtja. Määruse nr 25 § 2 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud ka muid

tingimusi, kuid kuna PRIA nende täidetust ei hinnanud, pole need praeguse vaidluse

lahendamisel asjassepuutuvad.

13. Määruse nr 25 § 2 lg-s 1 sisalduv viide Euroopa Komisjoni soovituse nr 361/2003 lisale

on staatiline viitenorm, mis muudab komisjoni soovituse lisa mikroettevõtja tähendust

puudutavas osas määruse nr 25 osaks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-

2231/33, p 11). Seeläbi omandab soovitus vastavas osas regulatiivse sisu.

14. Komisjoni soovitus nr 361/2003 käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust. Soovituse lisa defineerib muu hulgas mikroettevõtted.

Soovituse lisa art 2 lg 3 kohaselt loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad

tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

4(6)

3-24-1139

15. PRIA asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et kaebaja ja Renlog Eesti OÜ on

partnerettevõtted ning kaebaja ja Green NRG OÜ on seotud ettevõtted.

16. Kohus kontrollib esmalt, kas kaebaja ja Green NRG OÜ on seotud ettevõtted.

16.1. PRIA on põhjendanud vaidlustatud otsuses kaebaja ja Green NRG OÜ seotust sellega, et

äriregistri andmetel on kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik Indrek Golberg ning I. Golberg on

ka Green NRG OÜ ainuosanik.

Soovituse lisa art 3 lg 3 p a kohaselt on ettevõtted omavahel seotud, kui üks ettevõte omab

teises ettevõttes osanike häälteenamust. Sama lõike neljandas lõigus on täpsustatud, et kui

ettevõtetel on vastav suhe füüsilise isiku kaudu, loetakse ettevõtted samuti seotud

ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või

lähiturgudel. Lähituruks peetakse tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva

toote või teenuse turgu (art 3 lg 3 lõik 5).

16.2. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et I. Golberg omab kaebaja ja Green NRG OÜ

ainuosanikuna mõlemas äriühingus osanike häälteenamust. Seega on hinnangu andmisel

määrav, kas vähemalt osa nende äriühingute tegevusest toimub samal asjaomasel turul või

lähiturgudel.

Kaebaja väidab kaebuses, et ta ei tegutse Green NRG OÜ-ga samal turul. Kaebaja väitel on

hakkepuidu tootmine küll Green NRG OÜ põhitegevusalaks, kuid tema 2022. aasta

majandusaruandes oli „Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms“

märgitud üksnes lisategevusalana. Kaebaja möönab kaebuses, et ta tegi 2022. majandusaastal

hakkepuidu müügitehingu, kuid tegemist oli episoodilise tegevusega. Kuna ta 2021. ja 2023.

aastal hakkepuidu müüki ei deklareerinud, ei saa 2022. a episoodilisest müügitehingust

järeldada, et tegemist on tema tegevusalaga. Samuti on ta rõhutanud, et hakkepuidu müük ja

tootmine ei ole tarbija seisukohalt omavahel vahetatavad või asendatavad tegevused.

Kaebuses esitatu põhjal võib mõista, et kaebaja väitel ei tegele ta hakkepuidu tootmisega.

16.3. Kohtu hinnangul tuleb lugeda asja materjalide põhjal tõendatuks, et kaebaja siiski

tegeles toetuse taotlemise ajal hakkepuidu tootmisega.

Kaebaja on hakkepuidu tootmisega tegelemist toetustaotluses ise kinnitanud. Nimelt on ta

märkinud taotleja detailandmete rubriigis oma olemasoleva majandustegevuse kirjeldusena

järgmist: „Renlog Wood Trade OÜ senisteks põhitegevusteks on olnud

raamatupidamisteenuse osutamine ja hakkepuidu müük ja tootmine“ (dtl 39). Ühtlasi on

kaebaja taotluses lisanud, et hakkepuidu valdkonnas on ettevõte tegev ennekõike Lõuna-Eesti

piirkonnas ning puiduhakkuri ja tõstuki soetamisel omandab ettevõte hakkepuidu tootmiseks

iseseisva võimekuse ning kaotab hakkepuidu tootmisel ära sõltumise teistest ettevõtetest (dtl

39). Kaebaja esitas taotluses andmed, et ta teenis hakkepuidu tootmisega

mittepõllumajandusliku toodangu müügitulu nii 2021. kui ka 2022. aastal (dtl 41 ja 42).

Eeltoodu põhjal ei jää kahtlust, et kaebaja tegeles 2022. majandusaastal hakkepuidu

tootmisega. Kaebaja pole kohtumenetluses väitnud, et ta oleks olnud taotluses andmete

esitamisel eksituses.

Seega tuleb järeldada, et kaebaja ja Green NRG OÜ on Euroopa Komisjoni soovituse nr

361/2003 lisa art 3 lg 3 p a ning sama artikli lõike 3 neljanda ja viienda lõigu alusel seotud

ettevõtted.

5(6)

3-24-1139

16.4. Vaidlust pole selles, et 2022. aasta andmete kohaselt oli kaebajal üks töötaja ning Green

NRG OÜ-l oli 2022. aastal töötajate keskmine arv 19. Ettevõtete seotusest tulenevalt tuleb

lugeda töötajate arvuks 20. Mikroettevõtteks loetakse ettevõte, mis annab tööd kuni 10

inimesele (soovituse lisa art 2 lg 3). Samuti on kaebaja ja Green NRG OÜ liidetud

bilansimaht ja aastakäive ilmselgelt üle 2 miljoni euro (soovituse lisa art 2 lg 3). Seega ei

vasta kaebaja määruse nr 25 § 2 lg-s 1 toetuse taotlejale sätestatud tingimustele. Seetõttu tuli

PRIA-l jätta kaebaja taotlus ELÜPS § 64 lg 4 p 1 ning määruse nr 25 § 15 lg 5 alusel

rahuldamata.

17. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta otsuse õiguspärasust asjaolu, kas kaebaja ja Renlog Eesti

OÜ on käsitatavad partnerettevõtetena soovituse lisa art 3 lg 2 tähenduses.

Kohus märgib siiski vastuseks kaebaja väidetele järgmist. Kaebaja on iseenesest õigesti

väitnud, et vaidlustatud otsuses kvalifitseeris PRIA kaebaja ja Renlog Eesti OÜ

partnerettevõteteks, mitte seotud ettevõteteks. Soovituse lisa art 3 lg 2 kohaselt ei ole

partnerettevõtted seotud ettevõtted. Samuti on kaebaja õigesti märkinud, et Renlog Eesti OÜ

ei oma kaebajas osalust ega teosta tema üle valitsevat mõju. Vastustaja on jätnud vaidlustatud

otsuses välja selgitamata, kas kaebaja ja Renlog Eesti OÜ suhe vastab kõigile soovituse lisa

art 3 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Seetõttu pole kohus veendunud, kas kaebaja ja Renlog

Eesti OÜ on partnerettevõtted. Siiski ei mõjuta nimetatud puudus vaidlustatud otsuse

õiguspärasust, sest kaebaja ei vastanud määruse nr 25 § 2 lg-s 1 taotlejale esitatud nõuetele

oma seotuse tõttu Green NRG OÜ-ga. Kohus märgib üksnes selgitavalt, et PRIA oleks

pidanud vaidlustatud otsuses kaebaja ja Renlog Eesti OÜ seotust sisuliselt põhjendama. Kuna

määruse nr 25 § 2 lg 1 kohaselt on toetuse saajate sihtrühmaks mikroettevõtted, on ilmne, et

toetust ei tohiks määrata äriühingule, kes moodustab koos teiste ettevõtetega nendega seotud

füüsiliste isikute kaudu ühe majandusüksuse, millel on mikroettevõttest tunduvalt suurem

majanduslik võim. Sellistel juhtudel oleks põhjendatud käsitada seotud ettevõtetena ka neid

ettevõtteid, mis ei vasta soovituse lisa art 3 lg 3 tingimustele (vrd Euroopa Kohtu otsust asjas

C-110/13).

18. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et PRIA 13. detsembri 2023. a otsus nr 13-30.3/23/2637 on

õiguspärane. Seepärast ei ole nimetatud otsuse tühistamiseks alust. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv ning kaebaja õigusabikulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

6(6)