2-23-3556/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-3556

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

A Z hagi G Z vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1940,76 eurot (215,64×9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A Z (isikukood XXX)

Alaealise hageja seaduslik esindaja ema I K

(isikukood XXX)

Kostja G Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

10. detsembri 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta A Z hagi täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasjas nr 2-23-3556 menetluskulud poolte endi kanda.

3. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

1. A Z oma seadusliku esindaja ema I K kaudu esitas 6. märtsil 2023 Viru Maakohtule

hagiavalduse (tl 5-6) (täpsustatud avalduse 23. märtsil 2023, tl 15) G Z vastu elatise nõudes.

Hageja nõue on mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis baassummas 209,20 eurot,

millele lisandub kolm protsenti (3%) eelneva kalendriaasta kohta. Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalk hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

1548 eurot. 3% toodud summast on 46,44 eurot. Kokku 254,64 eurot, millisest arvatakse maha

pool elatist nõudva lapsevanema poolt saadavast lapsetoetusest 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot.

Seega on nõudeks 215,64 eurot igakuiselt. Elatise arvutamisel tuleb arvestada, et elatise

baassumma indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on alaealise lapse A Z vanemateks I K ja G Z.

Alates augustist 2022 ei ela lapse vanemad koos, laps A Z alaliselt elab koos ema I K.

Alates jaanuarist 2023 lõpetas kostja G Z lapse materiaalse ülalpidamiskohustuse täitmise

suuruses, mis on sätestatud Perekonnaseaduses. Jaanuaris ja veebruaris tasus kostja elatist kokku

suuruses 300 eurot, mis on vähem kui alaealise lapse ülalpidamise elatis määr, mis on sätestatud

PKS § 100 lg-tes 1 ja 2.

Lapse igakuised vältimatud kulud:

Toit

180 eurot;

Eluasemekulud

120 eurot;

Hügieen

50 eurot;

Ravi

100 eurot;

Riided

60 eurot;

Transpordikulud

50 eurot.

Kokku:

560 eurot.

Lapse ema saab lapsetoetust 80 eurot alates veebruarist 2023.

Hetkel on lapse ema sissetulekuks peretoetus summas 80 eurot lapse kasuks.

Keskmised igakuised mõistlikud kulud moodustavad 560 eurot kuus. Kuna osa antud kuludest on

kaetud lapsetoetusega 80 eurot, katmata jääk moodustab 480 eurot. Lähtudes võrdsuse

põhimõttest, peavad laste vajadused 560 euro ulatuses olema kaetud tema vanemate poolt

võrdselt ehk keskmiselt 280 eurot ulatuses.

Kuna nõutakse elatist PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses, siis hageja leiab, et hagiavaldus

on põhjendatud.

Hageja ei nõua elatist suuremas suuruses kui seaduses sätestatud, mistõttu ei ole ta kohustatud

tõendama oma sissetulekuid ja hageja vajadusi. Hageja leiab, et kostja on kohustatud osutama

talle ülalpidamist elatise maksmise teel ning vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja on töövõimeline ja tal puuduvad teised ülalpeetavad ehk PKS § 101 lg 6, 7 ja PKS § 102

sätestatud mõjuvad asjaolud miinimumelatise vähendamiseks.

2. Viru Maakohus 23. märtsi 2023. a määrusega võttis hagi menetlusse (tl 17-18).

3. Hagi vastuses palub kostja jätta hagi (tl 23-24) .

3(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista seda. Samuti ei võta

kostja omaks ühtegi hageja faktiväidet (v.a. väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt

avaldanud).

On väär hageja väide, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris tasus kostja elatist kogusummas 300

eurot. Kostja tasus hagejale 2023. a jaanuaris ja veebruaris kokku 400 eurot. Kostja vaidleb

hageja väidetud vajaduste suurusele vastu.

Kostja kohustus elatise tasumise osas oli 2022. aastal 225,64 eurot kuus. Kostja on tasunud

elatist septembri eest 250 eurot (so 24,36 euro võrra rohkem), oktoobri eest 230 eurot (so 4,36

euro võrra rohkem), novembri eest 250 eurot (so 24,36 euro võrra rohkem), detsembri eest 290

eurot (so 64,36 euro võrra rohkem). Seega oli 2023. jaanuari alguses enammakstud elatis

summas 117,44 eurot.

Kostja kohustus elatise tasumise osas oli ajavahemikul 01.01.2023-31.03.2023 215,64 eurot

kuus. Kostja 2023. a jaanuaris haiguse tõttu ei töötanud ja seega tulu ei saanud. Kuna oli varem

tehtud ettemaks summas 117,44 eurot, siis 2023. jaanuari eest tasus kostja hagejale 100 eurot.

Kostja ei rikkunud hageja ülalpidamiskohustust 2023. a jaanuaris – kostja tehtud ettemakse

117,44 eurot juurde tasus kostja hagejale 100 eurot. Seega on kostja andnud hagejale 2023.

jaanuaris ülalpidamist summas 217,64 eurot, s.o rohkem kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1.

Lisaks tasus kostja 2023. veebruaris 300 eurot selgitusega elatis 2023. veebruari eest +

juurdemaks 2023. jaanuari eest. 2023. märtsis tasus kostja hagejale 230 eurot. Kostja pangakonto

väljavõte tõendab kostja makseid hagejale ajavahemikul kuni 31.03.2023. 2023. a aprillis tasus

kostja hagejale 261 eurot.

Eelnevates punktides nimetatust tulenevalt hakkas kostja maksma hagejale elatist regulaarselt

alates hetkest, mil kostja ei ela lapsega (hagejaga) koos. Kostja täitis kohustusi hageja ees

suuremas suuruses kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones

ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus

selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS §

369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones

ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et

ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist

maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14).

Kostja enne 24.08.2022 elas koos hagejaga ning alates 2022. a septembrist on tasunud hageja

ema pangakontole igakuiselt elatisraha perioodi eest alates 25.08.2022. Elatisvõlgnevus puudub.

Hageja ema ei olnud vastu, et kostja tasub elatise tasustamisele järgneva kuu jooksul. Kostja ei

teadnud, et elatis tuleb tasuda ettemaksena. 2023. a maist hakkab kostja tasuma elatist

ettemaksena.

Puudub alus eeldamiseks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida.

Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu (PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas) ning

tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Elatise võlgnevus puudub. Puudub alus arvata,

et kostja keelduks edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu on alust hagi

rahuldamata jätmiseks.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

4. Hagi vastuse kohta kohtule 8. mail 2023 esitatud seisukoha (tl 36) kohaselt ei nõustu hageja

kostja väitega, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja kinnitab, et tal on põhjus ja alused

pöörduda kohtusse elatise hagiga kostja vastu.

Kostja lõpetas rahalise abi osutamise hageja ülalpidamiseks suuruses ja korras, mis on sätestatud

seaduses, alates 2023. aasta jaanuarist. Kostja peab täitma oma kohustust elatise tasumisel

alaealisele lapsele korras, mis on sätestatud PKS § 100 lg-s 4, ning suuruses, mis on määratletud

PKS §-s 101, mitte oma äranägemise järgi.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta täidab oma kohustust elatise maksmisel ülaltoodud

korras ja suuruses. Iga kuu elatisena tasub kostja erinevaid rahasummasid. Seejuures ei täida

kostja elatise tasumise ettemakse kohustust. Kohustus pidada PKS § 100 lg-s 4 toodud

kohustusest kinni tõi Riigikohus ära 09.06.2017 kohtuasjas nr 3-2-1-35-17, vastavalt p.p.. 13.5

sätestades: «13.5. Hagejad ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles kostjat ei

kohustatud tasuma elatist ema kontole just iga kuu 10. päevaks. Kuigi selline kohustus on ette

nähtud kompromissis, on täitedokumendiks pärast käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist

üksnes see otsus. Seega kohaldub edaspidi PKS § 100 lg 4, mille järgi makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Seega, hageja ei nõustu kostja väidetega, et hagi tuleb jätta rahuldamata sel põhjusel, et justkui

täidab oma kohustusi lapse ülalpidamisel vabatahtlikult ja ei oma võlgnevust tasutava elatise

osas.

Kostjale elatise tasumiseks esitatud hagi on suunatud sellele, et hageja täidaks antud kohustust

suuruses ja korras, mis on sätestatud perekonnaseaduse vastavates õigusnormides. Hageja ei

vaidlusta senini tasutud elatise suurust, mille andmeid tasumise kohta sisalduvad vastusele

lisatud tema pangakonto väljavõtted. Hageja toob esile, et nõuab elatise tasumist

miinimummääras, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 100 lg-s 3.

Hageja jääb haginõuete juurde.

5. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 10. detsembril 2025 (tl 61-63). Osapooled jäid oma

nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

Hageja esindaja vastu ei vaielnud, et alates hagi esitamisest tasub kostja elatist seaduses

ettenähtud miinimummääras korralikult, kuid ta ikkagi soovib, et elatist mõistetakse välja

kohtuotsusega alates hagi esitamisest, et olla kaitstud järjepideva manipuleerimise eest raha ja

lapsega. Hageja ema soovib stabiilsust ja stabiilset ülalpidamist lapse jaoks. Hageja soovib, et

kostja ise jälgiks elatise määra tõusu aprillis, sest iga aasta aprillis kuulab hageja ema enda

aadressil üpriski palju „meeldivat“. Elatise osas, mis on ära tasutud, hagejal pretensioone ei ole.

Kostja leiab, et hagi jääb põhjendamata selleks olevate eelduste puudumise tõttu. Kostja täidab

hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega

rahuldamisele täies ulatuses.

Hageja nõue on mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest (6. märts 2023),

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel väljaarvutatud miinimummääras.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

Kostja ei ole hagiga nõus, kuna täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja

nõuetekohaselt. Kostja leiab samuti, et hagi esitamiseks ei olnud alust, kuna hagi esitamise

hetkeks oli kostjal hoopiski elatise ettemaks.

Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p

1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 nähtub, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Kohus tuvastas Riigi Infosüsteemi Ameti väljavõttega (tl 7), et hageja on sündinud 25. mail

2018. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja

hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama

õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat (lg 7).

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest

kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus

pere esimese ja teise lapse kohta oli kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot ning 80 eurot alates 1.

jaanuarist 2023.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei

viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole

alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja

seal viidatud kohtupraktika).

Kostja väidab, et täidab hageja ülalpidamisekohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning esitas

oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtted elatise tasumise kohta ajavahemike eest:

- 1.02.2022–31.03.2023 (tl 25);

6(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

- 14.04.2023. a maksekorraldus 2023 aprilli eest tasutud elatise kohta (tl 26);

- 1.01.2023–31.12.2023 (tl 57);

- 1.03.2023–29.02.2024 (tl 52);

- 1.03.2024–28.02.2025 (tl 53);

- 1.03.2025–13.11.2025 (tl 55).

Hageja väidab, et hagi esitamiseks oli asjaolu, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris ei tasunud kostja

elatist seaduses ettenähtud miinimummääras.

Ajavahemikul 1. aprillist 2022–31. jaanuarini 2023 oli PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise

suurus 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk

1548 × 0,03 (3%) = 255,64 eurot – 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 euro ulatuses) ning 1.

veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 – 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 euro ulatuses).

Kostja pangakonto väljavõttest (tl 25) nähtuvalt tasus kostja hageja ema pangakontole

30.01.2023 selgitusega „Alimenty jaanuari 2023“ ehk 2023 jaanuari elatis 100 eurot ja 300 eurot

18.02.2023 selgitusega „Alimentyveebruari 2023 +doplata za janvar“ ehk 2023 veebruari elatis +

juurdemaks jaanuari eest. Seega, kokku tasus kostja hageja ülalpidamiseks 400 eurot, aga pidi

tasuma 441,28 eurot.

Kohus nõustub hageja käsitlusega, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris rikkus kostja hageja

ülalpidamiskohustust sellega, et tasus seaduses ettenähtud määrast väiksemat elatist ning sellega,

et ei tasunud elatist ettemaksena.

PKS § 100 lg-st 4 nähtuvalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, seega, elatis 2023. a

jaanuari eest pidi olema tasutud hiljemalt 1. jaanuaril 2023 ning elatis 2023. a veebruari eest

hiljemalt 1. veebruaril 2023.

Selles küsimuses on asjakohane hageja viide Riigikohtu 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s

13.5 viidatud seisukohale, mille järgi kui ei ole kokkulepitud või lahendist ei tulene teisiti, siis

kohaldub PKS § 100 lg 4 ehk makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu

esimeseks kuupäevaks.

Eeltoodu alusel on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust 2023. a jaanuaris ja veebruaris ja

hagejal oli õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise nõudes.

Kohus ei ole nõus, et 2023. a jaanuari seisuga oli kostjal elatise ettemaks. Seadus ei keela maksta

elatist suuremas ulatuses kui seaduses ettenähtud miinimummäär. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

200 lg 1 keelab ülalpidamise nõuet tasaarvestamast.

Ajavahemikul 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 oli seadusjärgne elatise miinimummäär

215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk

1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses).

Kostja tasus hageja ema pangakontole 2023. a märtsi elatisena 230 eurot 9.03.2023 (tl 25).

Seega, veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär, kuid mitte 1. märtsiks 2023.

Ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 oli PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise

miinimummääraks 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane

keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro

ulatuses).

7(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

14.04.2023. a maksekorraldusest (tl 26) ja ajavahemiku 01.03.2023-29.02.2024 eest kostja

pangakonto väljavõttest (tl 52) selgub, et kostja tasus hageja ema pangakontole elatist järgnevalt:

14.04.2023 – 261 eurot (selgituse järgi 2023. a aprilli eest); 29.04.2023 – 261 eurot 2023. a mai

eest, 31.05.2023 – 261 eurot 2023. a juuni eest, 29.06.2023 – 261 eurot 2023 juuli eest,

23.07.2023 – 261 eurot 2023. a augusti eest, 29.08.2023 – 261 eurot 2023. a septembri eest,

30.09.2023 – 261 eurot 2023 oktoobri eest, 30.10.2023. a 261 eurot 2023 novembri eest,

30.11.2023. a 261 eurot 2023. a detsembri eest, 02.01.2024 – 261 eurot 2024. a jaanuari eest,

29.01.2024 – 261 eurot 2024. a veebruari eest, 26.02.2024 – 261 eurot 2024. a märtsi eest.

Eelnevast nähtub, et alates 2023. a aprillist hakkas kostja täitma hageja ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär.

Ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli seadusjärgne elatise miinimummäär

287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk

1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses).

Ajavahemiku 01.03.2024-28.02.2025 eest kostja pangakonto väljavõttest (tl 53) selgub, et

kõnealusel ajavahemikul tasus ta elatist järgnevalt: 29.03.2023 aprilli eest 261 eurot, 04.04.2023.

kahe maksena elatise juurdemaks 2024. a aprilli eest kokku 27 eurot ehk elatisena 2024. a aprilli

kuu eest on tasutud kokku 288 eurot. Samast pangakontost on näha, et ajavahemikul 22.04.2024

– 27.02.2025 tasus kostja elatisena 288 eurot igakuiselt kuu viimasel kuupäeval ning selgitustest

nähtuvalt järgmise kuu eest.

Seega tasus kostja ajavahemikul 01.03.2024-28.02.2025 hageja ülalpidamiseks elatist

nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär.

Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 on elatise miinimummäär 301,74 eurot

kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03

(3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses).

Ajavahemiku 01.03.2025-13.11.2025 eest kostja pangakonto väljavõtte järgi (tl 53) tasus ta sel

ajavahemikul elatist järgnevalt: 28.03.2025. a aprilli eest 288 eurot ja 31.03.2025 juurdemaksena

aprilli eest 14 eurot, seega kokku ettemaksena 2025. a aprilli eest 302 eurot. Samast

pangakontost on näha, et ajavahemikul 29.04.2025 – 30.10.2025 tasus kostja elatisena 303 eurot

igakuiselt kuu viimasel kuupäeval ning selgitustest nähtuvalt järgmise kuu eest.

Seega, ka ajavahemikul 28.03.2025 - 30.10.2025 tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatist

nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär.

Kohtu hinnangul on kõik eeltoodu tõendab, et alates hagi esitamisest täitis kostja hageja

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt, tasudes elatist ettemaksena ja veidi

rohkem kui seadusjärgne miinimummäär. Kostja küll paar korda tasus elatist natukese

hilinemisega aprillikuu eest, kuid teostas samal kuul juurdemakse. Ent kohtu hinnangul ei anna

need üksikud juhtumid alust väita, et kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust või täidab seda

ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses.

Tuginedes asja materjalidele, täidab kostja lapse (hageja) ülalpidamiskohustust, kuna maksab

elatist vabatahtlikult ning teeb seda korrapäraselt ettemaksena ja seaduses ettenähtud suuruses.

Seega ei riku kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hageja suhtes.

Kohus nõustub kostja käsitlusega, et puuduvad eeldused elatise väljamõistmiseks ning jätab

seetõttu hagi täies ulatuses rahuldamata.

8(8)

Tsiviilasi nr 2-23-3556

Kohus juhib kostja tähelepanu, et PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda

tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest

brutokuupalga muutusest alates 1. aprillist (esimene kord 1. aprillist 2026) ning lapsetoetuse

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Muutused

avaldatakse enne 1. aprillit ja kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitmiseks peab

enne iga aasta 1. aprillit kontrollida kuidas muutus seadusega ettenähtud elatise miinimummäär.

Seda saab kontrollida ka elatiskalkulaatori kaudu (vt https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/),

valides arvutamise perioodiks vastav periood jooksva aasta 1. aprillist järgmise aasta 31.

märtsini.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik