2-24-2216/85 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 18. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-2216

Tsiviilasi

D.X hagi kohtutäitur U.U ja M.U.C vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.X määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) D.X (isikukood XXX)

Kostjad:

1. Kohtutäitur U.U, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Magnus Braun

2. M.U.C (registrikood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Allar Aru ja Rahel Behrsin

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.X määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. mai 2025. a määrus

tsiviilasjas nr 2-24-2216 muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja

neid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses oli D.X (hageja) hagi kohtutäitur U.U (kostja I) ja M.U.C

(kostja II, ühiselt kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus lõpetas

10. märtsi 2025. a määrusega menetluse seoses hagi läbi vaatamata jätmisega. Maakohus jättis

kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras, st mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis

mittekaevatava 16. aprilli 2025. a määrusega rahuldamata. Seega maakohtu 10. märtsi 2025. a

määrus jõustus 16. aprillil 2025.

3. Kostja I 29. aprilli 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskulude

suuruseks 3110 eurot 35 senti. Kostja I palub nimetatud summa hagejalt välja mõista. Samuti

palub kostja I mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostjale I osutati õigusabi tunnihinnaga 175 eurot 33 senti (käibemaksuta), lepingulisel

esindajal kulus toimingutele perioodil 26. juuni 2024 kuni 8. jaanuar 2025 kokku 17,74 tundi.

4. Kostja II 23. aprilli 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulud

10 710 eurot. Kostja II palub nimetatud summa hagejalt välja mõista ja märkida kohustus

tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Kostjale II osutati õigusteenust perioodil 20. juuni 2024 kuni 22. aprill 2025 kokku 89 tundi

15 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja II ei taotle käibemaksu hüvitamist

ning esitatud kulud ei sisalda käibemaksu. Kostjale osutas õigusteenust kaks advokaati, kelle

tegevused ei ole dubleerivad ning kelle tööülesanded on omavahel ära jaotatud. Kahe

lepingulise esindaja kaasamine on olnud põhjendatud.

5. Hageja hinnangul esitati kostja I dokumendid pärast (sageli ka menetlustähtaegu ületades)

kostja II esindajate analoogsete dokumentide esitamist ning kostja I esindaja on lihtsalt

kopeerinud kostja II esindajate koostatud teksti, tehes sellesse vaid kosmeetilisi muudatusi.

Kostja I tegelikud menetluskulud olid sisuliselt olematud, st nullilähedased.

Vastavalt seadusele peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga ning

selliste ametikindlustuslepingute tüüptingimuste kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka sellised

õigusabikulud, mis on vajalikud kindlustatud isiku (kohtutäituri, st antud asjas kostja I)

vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks.

Hagiavalduse sõnastuse järgi ei esitatud ühtegi kahjunõuet kostja II vastu, vaid nimetati

kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks. Juhul, kui ostja tegevus seoses

vaidlusaluse enampakkumisega (ja selle järel) oleks olnud aus ja heauskne, puuduks ostjal

tegelik vajadus märkimisväärsete õigusabikulude kandmiseks (ja seega ka vajadus nendele

tagatise nõudmiseks), sest ostjal ei saaks heauskse ja ausa tegevuse korral tekkida mitte

mingisugust kahju sõltumata sellest, millise osapoole kasuks kohus otsustanuks käesoleva asja

lahendada. Hageja hinnangul võttis kostja II hagi omaks.

Kostja II menetluskulud olid sisuliselt olematud, sest kostja II esindajate dokumenteeritud

tegevus käesoleva asja menetlemise käigus oli enamjaolt pahatahtlik, menetlust venitav ja

kohati täiesti seosetu. Kostja II ei saatnud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas 16. mai 2025. a määrusega kostjate taotlused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni p-d 1 ja 4). Maakohus mõistis hagejalt kostja I

kasuks menetluskulude katteks välja 1753 eurot 30 senti (käibemaksuta) ning viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1753 eurolt 30 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Maakohus mõistis

hagejalt kostja II kasuks menetluskulude katteks välja 2670 eurot (käibemaksuta) ning viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2670 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni lahendi kohase täitmiseni (resolutsiooni p-d 5 ja 6).

Maakohus selgitas, et ei nõustu hagejaga, et kostja I kulud peab hüvitama kostja I

kindlustusandja. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 8 kohaselt peab kostja küll enampakkumise kui

ametiteenuse osutamiseks sõlmima kindlustuslepingu, kuid selleks, et sellise ametiteenuse

osutamise raames tekkinud kahjuga seonduva hüvitaks kohtutäiturile kindlustusandja, peab

see hüvitatav kulu tekkima sellise hagi menetlemisest, mille esemeks on kahju hüvitamise

nõue. Antud menetluses on hageja esitanud hagi tekstist neli versiooni ja neis kõigis on selgelt

öeldud, et hagi ese on enampakkumise vaidlustamine (sellise nõudena on hagi ka menetlusse

võetud) ning „hageja täiendavaks eesmärgiks (st tulevaseks nõudeks) on nõuda kostjalt I

täitemenetluse lõpetamist ja/või nõuda kostja(te)lt kahju hüvitamist (sh täitemenetluse

seadustik § 223 lg 2 p 4 alusel).“ Seega kinnitas hageja ka ise, et selle menetluse raames ta

kahjunõuet ei esita.

Kindlustusjuhtumiks KTS § 8 lg 1 p 1 ja lg 2 tähenduses saab olla mitte enampakkumise

läbiviimine ja selle vaidlustamine (käesoleva hagi ese), vaid selle ametiteenuse raames kahju

tekitamine. Kuna käesolev enampakkumise vaidlustamine lõppes hageja jaoks negatiivselt (st

mitte tulemuslikult), siis on võimalik prognoosida, et tulevane kahjunõudega hagi oleks

perspektiivitu. Igal juhul ei teki käesoleva hagi menetluskulude hüvitamise aspektist küsimust

kohtutäituri vastutuskindlustusest.

Maakohus leidis, et kostja I esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kostja positsiooni

olulisimaks menetlusdokumendiks on hagivastus, kuid antud juhul on see piirdunud esialgse

vastuse esitamisega. Maakohus luges hagi esialgse vastuse ja tagatise taotlust sisaldava

dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja 15. novembrist 2024 kuni 25.

novembrini 2024 määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi, kokku

10 tundi. Tunnihind 175 eurot 33 senti (käibemaksuta) on kohtupraktikas väljakujunenut ja

hagi eset arvestades mõistlik. Ka kulude tagatist lahendavas määruses on kohus

aktsepteerinud tunnihinnana 190 eurot. Seega on kostja I hüvitatavad menetluskulud 1753

eurot 30 senti.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja II kulud on nullilähedased, kuna kostja on

esitanud valeväiteid ja valetõendeid. Menetlus lõppes staadiumis, kus kostja II ei pidanudki

hagi sisuliseks vaidlustamiseks veel omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid esitama ning kohus

ei pidanud neid ja nende usaldusväärsust hindama. Kui hageja peab silmas tõendeid, mida

kostja II esitas seoses menetluskulude tagatise määramise taotlusega, siis selle taotluse

menetlemine on läbinud kõrgema astme kohtu kontrolli ja on asjakohatu menetluskulude

määramise etapis seda uuesti üles tõsta.

Maakohus leidis, et ka kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud

vaid osaliselt. Taotluses on suurel määral toiminguid, mis kas pole hädapäraselt vajalikud või

on esitatud dubleerivalt või on ülemäärase kestusega. Suhtlus kliendiga on vajalik kulu, kuid

sellele kulutatud aja hüvitamist ei ole põhjendatud piiramatult välja mõista vastaspoolelt, mh

põhjusel, et hageja ei ole saanud reguleerida, kas ja kui palju kostja esindaja oma kliendiga

suhtleb.

Hüvitatavaks kuluks tuleb printsiibis hinnata selline tegevus, mille tulemusena tekib

menetlusse mõni dokument või mis on olnud kohtu erinevate korralduste täitmine. Ka sel

juhul tuleb kaaluda, kas taotletav ajakulu on korrelatsioonis saabunud dokumendi sisu ja

mahuga, arvestades ka konkreetse menetluse asjaolusid.

Maakohus luges kostja II esindajate ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 22 tunni 15 minuti

ulatuses. Maakohus pidas tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ökonoomseks ja

tagasihoidlikuks. Seega on kostja II hüvitatavad menetluskulud 2670 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas 25. juunil 2025 määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus esitanud määruses täiesti mõistliku ja usutava

hinnangu kostjatele menetlustoimingutega seoses tekkida võinud tehnilisele ajakulule. Kuid

hageja leiab siiski, et mõlema kostja puhul olid katmiseks tegelikult õigustatud menetluskulud

sisuliselt olematud, sest need kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud.

Hageja leiab, et maakohus jättis sisuliselt arvestamata sellega, et kuigi esialgse hagiavalduse

sõnastuse järgi nimetati kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks, vaidles

kostja II sellele vastu, st kostja II võttis sisuliselt hagi omaks. Pärast hagi sisulist omaksvõttu

muutus suurem osa kostja II esindajate ajakulust selgelt mittevajalikuks (ja/või

mitteheauskseks) ning igasugune kostja II menetluskulude väljamõistmine hagejalt on seega

sisuliselt põhjendamatu. Hagiavalduse sõnastuse järgi ei esitatud kostja II vastu ühtegi

kahjunõuet, vaid nimetati kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks. Juhul,

kui kostja II tegevus seoses vaidlusaluse enampakkumisega (ja selle järel) oleks olnud

heauskne ja mittekuritegelik, puudus kostjal II tegelik vajadus märkimisväärsete

õigusabikulude kandmiseks, kuna kostjal II ei saaks heauskse tegevuse korral tekkida mitte

mingisugust kahju (olenemata sellest, millise osapoole kasuks kohus otsustanuks käesoleva

asja pärast läbivaatamist lahendada).

Maakohus pidas ekslikult perspektiivituks hageja väidet, et vastavalt seadusele peab

kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga ning selliste

ametikindlustuslepingute tüüptingimuste kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka sellised

õigusabikulud, mis on vajalikud kindlustatud isiku (kohtutäituri, st antud asjas kostja I)

vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks. Lähtudes KTS §-des 8–10 sätestatust ja

üldisest heast tavast, on kostja I menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja hagejalt

väljamõistmise taotlus valdavas osas täiesti põhjendamatu, sest käesolevas asjas on kostja I

kõik (sh suures osas mittevajalikud ja põhjendamatud) õigusabikulud juba niigi kaetud

kohtutäituri ametikindlustuslepinguga.

Sõltumata kummagi kostja menetluskulude nimekirjas loetletust olid kostjate tegelikult

vajalikud, põhjendatud ning hüvitamist väärivad menetluskulud sisuliselt olematud. Kostjate

ja nende esindajate tegevus käesoleva asja menetlemise käigus on olnud enamjaolt pahauskne,

kohati menetlust venitav ja tõenäoliselt ka kuritegelik.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Hageja ei ole määruskaebuses toonud välja, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema

hinnangul põhjendatud. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama võimaliku kohustusega

kanda vastaspoole menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei esitanud

määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu

otsustusõigusesse.

Määruskaebuse väide, mille kohaselt peab kostja I menetluskulud hüvitama kindlustusandja,

on põhjendamatu. KTS § 10 kohaselt peab kohtutäitur ametitegevuses tekitatud kahju

hüvitamise tagamiseks sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga. KTS § 10 lg 1 p-st

1, lg-test 2, 3 ja 6 tulenevalt on ametikindlustuslepingu korral tegemist kohustusliku

vastutuskindlustusega, mida lähemalt reguleerivad VÕS § 510 jj. Kindlustusjuhtumiks KTS §

8 lg 1 p 1 ja lg 2 tähenduses saab olla üksnes ametiteenuse raames kahju tekitamine. Seega ei

saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkida küsimust kohtutäituri

vastutuskindlustusest.

9. Kostja II palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta TsMS-is

sätestatud nõuetele.

Alternatiivselt palub kostja II jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub kostja II jätta

hageja kanda.

Määruskaebus põhineb hageja subjektiivsel ja paljasõnalisel hinnangul. Maakohus ei ole

menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire ega teinud ilmselgeid

eksimusi. Hageja ei ole selliseid asjaolusid ega põhjendusi määruskaebuses ka esile toonud.

Hageja on antud menetluses muu hulgas esitanud hagiavalduse lisadega, seejärel seda

täpsustanud, esitanud mitmeid taotlusi, vaidlustanud määruskaebusega ringkonnakohtus

tagatise tasumise kohustamist ja vastavat kaebust hiljem täiendanud, samuti vaidlustanud

ringkonnakohtus hagi läbi vaatamata jätmist ning nüüd ka menetluskulude

kindlaksmääramist. Kostja II on viidatud arvukate hageja toimingute tõttu pidanud

analüüsima mitmeid dokumente, menetluspositsiooni ja koostama menetlusdokumente ning

kandma kulutusi alates 2024. aasta juunist. Maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulusid

2670 euro (käibemaksuta) ulatuses üle aasta peetut kohtuvaidluse eest ei saa ühelgi juhul

pidada ülemääraseks kuluks. Kostja II ei ole kunagi hagi omaks võtnud.

Hageja on täitemenetluse toimingute vaidlustamisega toonud kaasa kostjale II kohustuse

osaleda kulusid kaasa toovas kohtumenetluses ning kostja II ei saa valida, kas ta tahab antud

kohtuasja menetluses osaleda või mitte. Seega on asjakohatu ja ebaõige hageja väide, justkui

ei saa kostjal II heauskse enampakkumisel osaleja ja kinnistu ostjana tekkida

märkimisväärseid õigusabikulusid. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks

järeldada, et hageja õigus kohtusse pöörduda prevaleeriks kostjate menetluskulude hüvitamise

nõude ees.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

12. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

13. Vastusena määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020,

2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire

ületanud.

Ka hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on esitanud määruses täiesti mõistliku ja

usutava hinnangu kostjatele menetlustoimingutega seoses tekkida võinud tehnilisele ajakulule.

Hageja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks kostjate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud. Hageja üldsõnaline hinnang

kostja II menetluskulude puudumisele tulenevalt tema menetluslikust positsioonist ei ole

asjakohane. Hageja viited kostja I kohustuslikule vastutuskindlustusele ei ole arvestades

tsiviilasja olemust kohased menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)