2-22-3265/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

I.K kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-3265

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: I.K (ik XXX; elukoht XXX ,

XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

4. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

5. OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)

6. Tervisekassa (rg-kood 74000091; e-post XXX)

7. U.H (ik XXX; e-post XXX)

8. U.O (ik XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.K-d (I.K) (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada I.K kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada I.K usaldusisiku kohustustest I.K kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade I.K

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest

keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 12.04.2022 määrusega kuulutas kohus välja I.K pankroti ja

pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu 20.10.2022 kohtumäärusega

(jõustus 11.11.2022) lõpetati I.K pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses kohustati I.K-d

ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt kehtis I.K vangistuses viibides

kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning I.K-l tuli

vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist

aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli

sooritada iga aasta 15. oktoobril ning aruanne esitada kohtule iga aasta 5. novembril.

Pärast vangistusest vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas (5. mail ja 5. novembril)

esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult

tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude

katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta.

Aruandele tuli lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne tuli esitada

05.11.2023. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 15 050,17

eurot (II järgu nõuded).

2. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses

kinnipeetav ning vabanes vanglast 10.11.2023. Vanglas viibides töötas võlgnik algselt

vanglasiseselt ning viimastel kuudel enne vabanemist ettevõttes O. E. M. . Vabanemise

järgselt otsis võlgnik lühikest aega iseseisvalt tööd ning seejärel oli registreeritud Eesti

Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks oli vabanemise järgselt töötutoetus ning lähedaste

rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud reeglina

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku nimel on tema kinnipidamise ajal teinud väljamakseid

võlausaldajatele Riigi Tugiteenuste Keskus vastavalt nõuete fondi kogunenud rahale

2207,78 euro ulatuses.

3. Seoses pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise

otsustamise tähtaja saabumisega 11.11.2025 korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks

kohtuistungi 21.11.2025. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et vabanes vanglast 10.11.2023

ning sellest alates töötanud ei ole. Võlgnik selgitas, et on otsinud tööd, kuid seni

ebaõnnestunult ning soovis teada, kas on võimalik menetlust pikendada. Kohus juhtis

tähelepanu, et võlgnik ei ole viimase kahe aasta jooksul tööl käinud ning tal puudub ka

käesolevalt töökoht.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 2 kohaselt,

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 20.10.2022

kohtumäärusega, mis jõustus 11.11.2022, saab kohus otsustada PankrS § 193³ lg 2 järgi

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise pärast 11.11.2025.

2/6

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-

1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi

võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2

ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused

(RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. I.K ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

alguses kinnipeetav ja töötas algselt vanglasiseselt ning viimastel kuudel enne

vabanemist ettevõttes O. E. M. . Võlgnik vabanes vanglast 10.11.2023, misjärel otsis

lühikest aega iseseisvalt tööd ning seejärel oli registreeritud Eesti Töötukassas. Eesti

Töötukassa vahendusel asus võlgnik 30.04.2024 õppima autojuhikursusel, et

omandada C ja E kategooria juhiluba asumaks tööle veoautojuhina. Veoautojuhi

ametikoolitusel osalemiseks oli vaja omandada kõigepealt C kategooria juhiluba.

Mittetöötamist õppeperioodil põhjendas võlgnik ametikoolitusel osalemisega.

Tulutoova tegevuse otsimise kohta esitas võlgnik tõendid vaid 13.10.2025 samal

päeval mõnele töökohale kandideerimise kohta. Kohus leiab, et kaheaastase

vabaduses viibimise jooksul vaid kohtu järelpärimisega sama kuupäevaga

kandideerimiste esitamist ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise

kohustuse täitmiseks PankrS § 173 lg 1 mõttes. Kohtule teadaolevalt puuduvad

võlgnikul tervislikust seisundist tingitud takistused töötamisele.

Kohus märgib lisaks, et võlgnik põhjendas mittetöötamist pooleteise aasta kestel

autojuhi kursusel osalemisega. Kohtule esitatud andmete kohaselt asus võlgnik

õppima 30.04.2024. Poolteist aastat hiljem, 01.09.2025 esitatud aruande kohaselt oli

võlgnikul koolitusel esmasena taotletav juhtimisõiguse kategooria ehk C kategooria

juhtimisõigus jätkuvalt omandamata. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava

kohaselt on C kategooria koolituse õppemaht 20 tundi teooriaõpet ning 10 tundi

sõiduõpet. Kohus leiab, et niivõrd väikese ajalise koormusega koolituse puhul ei ole

võlgnikul alust viidata juhtimisõiguse koolituse läbimisele kui pooleteist aasta kestel

esinenud takistusele töötamisel. Kui võlgnikul ei õnnestunud teooriaeksami läbimine

ning võlgnik uueks eksamiks õppimist enam rahaliselt võimalikuks ei pidanud, oleks

ta pidanud otsima tööd mõnes alternatiivses valdkonnas. Kohtule sellekohaseid

tõendeid esitatud ei ole.

Kohtu hinnangul on arvestades kohtule esitatud tõendeid võlgnik rikkunud PankrS §

173 lg 1 sätestatud kohustust.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

3/6

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on ühe aruande esitanud tähtaegselt, kõik ülejäänud hilinenult ning osaliselt

alles kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Hilinenult esitatud aruannetes on olemas

olnud teave võlgniku tegevuste kohta alates vanglast vabanemisest. Vanglas viibimise

ajal edastas võlgniku palvel võlgniku kontode väljavõtted Riigi Tugiteenuste Keskus.

Kontode väljavõtetelt nähtub võlgniku töötamine ning võlausaldajate nõuete

rahuldamine 2207,78 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. Küll aga on kohus

tuvastanud, et võlgnik on Transpordiameti sõidukipäringu andmetel märgitud alates

02.01.2025 registreerimismärgiga XXX sõiduki XXX vastutavaks ehk tegelikuks

kasutajaks. Võlgniku konto väljavõttelt nähtuvad kanded seoses liikluskindlustusega

(sh tagastused), mille selgitustes on viide samale sõiduki numbrile. Sõiduki

omanikuks märgitud isiku elukoht on sama, mis võlgnikul. Eelnevad asjaolud

annavad alust arvata, et võlgnik on varjanud oma vara.

Kohtu hinnangul on võlgnik küll hilinenud kohustustest vabastamise menetluses

aruannete esitamisega, ent seda ei saa pidada rikkumiseks, mis kahjustaks

võlausaldajate huve. Võlausaldajate huve kahjustab asjaolu, et võlgnik, olles töötu, on

käesoleval aastal omandanud vara, millest saab järeldada, et võlgnik on asunud oma

tulusid ja vara varjama. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud temale PankrS § 173 lg 2

tulenevaid kohustusi.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt olid võlgniku sissetulekuks vabanemise järgselt

töötutoetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud reeglina sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku nimel on tema kinnipidamise ajal teinud väljamakseid

võlausaldajatele Riigi Tugiteenuste Keskus vastavalt nõuete fondi kogunenud rahale

2207,78 euro ulatuses.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173

lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise

kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

4/6

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

Kohus on selgitanud võlgnikule muuhulgas mõistliku töötasuga töötamise kohustust

08.04.2022 kohtuistungil ning tuletanud meelde 12.11.2024, 19.05.2025, 06.06.2025,

04.09.2025 ning 10.10.2025 saadetud e-kirjades. Võlgnik töötas vanglas viibimise ajal,

kuid vanglast vabanemise järgselt viimase kahe aasta jooksul ei ole võlgnik kohtule

esitatud andmete kohaselt töötanud ning tal puuduvad tervislikust seisundist tingitud

takistused töötamisele. Võlgnik on küll olnud registreeritud Eesti Töötukassas, kuid

pooleteise aasta kestel mittetöötamist põhjendas võlgnik töötukassa vahendatud koolitusel

osalemisega ning seejärel antud valdkonnas planeeritava töötamisega. Vahepealsel ajal

võlgnik teises valdkonnas mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ei

tegelenud, samuti ei ole võlgnik suutnud käesolevaks ajaks leida loodetavat tööd. Kohtu

hinnangul ei saa uue töö ootamist pidada mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik ei ole

töötanud. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud tulutoova tegevuse otsimist menetluse kestel.

Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet ja initsiatiivi oma tulutoova

tegevusega tegelemise või otsimise kohustuse täitmiseks. Sealjuures märgib kohus, et

võlgnik on leidnud käesoleva aasta algul vahendeid krüptotehingute tegemiseks (nt

jaanuaris 55 tehingut kogusummas 887,96 eurot, veebruaris 21 tehingut kogusummas

600,21 eurot). Kohus on tuvastanud, et võlgnik on käesoleval aastal märgitud sõiduki

vastutavaks ehk tegelikuks kasutajaks. Isiku vastutava kasutajana liiklusregistrisse

kandmisest tekivad talle erinevad kohustused, millest tulenevalt on võlgnik võtnud endale

kohustuste vabastamise menetluses täiendava rahalise kohustuse. Võttes arvesse eelnevat

ja asjaolu, et võlgnik ametlikult ei tööta ning sissetulekuid ei oma, kuid kohustuste

täitmiseks on vajalikud rahalised vahendid, saab järeldada, et võlgnik on asunud oma

tulusid ja vara varjama.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi

süüliselt, olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise,

sest kui võlgnik oleks vanglast vabanemise järgselt asunud ametlikult tööle, siis oleks tal

olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremal määral. Võlgniku senisest

käitumisest nähtub, et tal puudub soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga

anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest

vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees

vähendada. Võlgniku nimel on Riigi Tugiteenuste Keskus teostanud võlausaldajatele ühe

makse vahetult võlgniku vanglast vabanemise eel nõuete fondi kogunenu arvelt.

Vabaduses viibides ei ole võlgnik järgnenud kahe aasta jooksul töötanud ega teinud

piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks, ehkki kohus on korduvalt sellele tähelepanu

juhtinud. Kohtul puudub alus arvata, et olukord muutuks menetluse pikendamisel.

Arvestades võlgniku senist käitumist kohustustest vabastamise menetluses ei pea kohus

täiendava tähtaja määramist põhjendatuks.

9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.K tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

5/6

10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamisest keeldumise osas võlausaldajate

seisukohti kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate

õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda I.K-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.K pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab I.K kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.K vabastada usaldusisiku

kohustustest I.K kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

6/6