3-25-2986/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2986

Haldusasi

B.V kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

temale koopia kirjavahetuse kaardist ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.V

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Menetluse osaline lõpetamine, kaebuse ülejäänud osas

tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2986 menetlus kaebust menetlusse võtmata osas, milles

kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada temale koopia kirjavahetuse

kaardist.

2. Tagastada kaebus ülejäänud osas (mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas).

3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. B.V (kaebaja) esitas 09.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib

kaebaja Tallinna Vangla kohustamist vastama kaebaja avaldustele ja väljastama kaebajale

kirjavahetuse kaart.

2. Kohus tegi 09.09.2025 Tallinna Vanglale kohtunõude, et selgitada välja, kas kaebaja on

teinud vanglale pöördumisi seoses kirjavahetuse kaardi väljastamisega ning kas nendele on

vastatud.

3. Tallinna Vangla andis kohtule 11.09.2025 teada, et soovitud koopia kirjavahetusekaardi

väljavõttest on kaebajale 08.09.2025 väljastatud. Kuna kaebaja teabenõue rahuldati, siis

toiminguga menetlus lõppes ja vanglal ei olnud kohustust kaebajale kirjalikult vastata.

4. Kaebaja esitas 30.09.2025 kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et seoses tema jätkuva

vangistusega erinevates lukustatud kambrites on tema ebastabiilne terviseseisund aina

halvenenud ja reaalselt vangla meedikud ei tegele temaga. Perearsti visiit ei toonud selgusi

sapipõie ägestumisele. Efektiivseid unerohte ei ole veel psühhiaatri poolt määratud. Kaebaja ei

saa magada jätkuvalt kolme-nelja ööpäeva kaupa. Tihe ümberpaigutus aina süvendab

terviserikke ägestumist. Lisaks lisab kaebaja kahjunõudele juurde 100.000-eurose lisanõude.

Viimasel kartserisse paigutamisel tekitati ametnike poolt parema käe jäädav vigastus. Parem

käsi on osaliselt tundetu. Närv sai jäädava kahjustuse, ohjeldusmeetmed olid väga tugevalt

peale surutud. Vasak käsi oli ka mitu päeva tundetu, aga taastus. Vangla ametnikud kasutasid

põhjendamatult vägivalda.

5. Kohus tegi 14.11.2025 määruse, millega andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse

kättetoimetamisest arvates, et teatada kohtule, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega osas,

milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada koopia kirjavahetuse kaardist või

soovib kaebaja menetluse jätkamist kirjavahetuse kaardi koopia väljastamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse jätkamise soovi korral pidi seda ka põhjendama.

Kohus jättis kaebuse 30.09.2025 esitatud täienduse osas käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10

päeva määruse kättetoimetamisest arvates, et täpsustada kahju hüvitamise nõuet ja kaebuse

faktilist põhjendust (täpsemalt kohtu 14.11.2025 määruse resolutsiooni punktis 3).

6. Kaebaja sai 14.11.2025 määruse kätte 16.11.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse osaline lõpetamine

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

8. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse

menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

9. Kohus selgitas kaebajale 14.11.2025 määruses, et kohustamisnõude osas on ilmnenud

menetluse lõpetamise alus, sest Tallinna Vangla väljastas kaebajale 08.09.2025 koopia

kirjavahetuse kaardist. Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 teatada, kas ta on menetluse

lõpetamisega nõus või soovib menetluse jätkamist kirjavahetuse kaardi koopia väljastamata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Seega saab eeldada, et

kaebajal puudub huvi menetluse jätkamise vastu.

10. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg

3 alusel kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist

väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist.

11. Kui haldusasja menetlust lõpetav määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kohtule

kaebust täpselt sama nõudega ja samal alusel nagu lõpetatud menetluses (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kaebuse ülejäänud osas tagastamine

12. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb kaebus tagastada. HKMS

§ 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

13. Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 kõrvaldada kaebuse puudused järgnevalt: 1) kinnitada,

kas kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ja mis summas; 2) täpsustada, kas kaebaja

tahe on nõuda kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt või ka Tallinna Vangla tervishoiuteenuse

osutajalt AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist nii Tallinna

Vanglalt kui AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, tuleb kaebajal selgelt eristada, kui suurt

kahjuhüvitist ta kummaltki vastustajalt nõuab; 3) anda täpne ülevaade kõigist Tallinna Vangla

2(3)

tegevustest (ohjeldusmeetmete kasutamine, ümberpaigutamised), millega seoses kaebaja kahju

hüvitamist nõuab, täpsustada nende toimumise aega ja selgitada nende tegevuste seost kaebaja

tervise halvenemisega; 4) kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka AS-lt Lääne-Tallinna

Keskhaigla, siis anda täpne ülevaade arstide tegevustest, millega kaebajale on väidetavalt kahju

tekitatud.

Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebaja on kaebuse käiguta jätmisele eelnevalt esitatud

30.09.2025 kaebuse täienduses kirjeldanud nii Tallinna Vangla ametnike kui

meditsiinitöötajate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajate) tegevust, mistõttu oli oluline

saada kaebajalt kinnitus, kelle vastu ta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada soovib ja

millist kahjuhüvitist kaebaja kummaltki vastustajalt nõuab. Kohus saab kaebuse tõlgendamise

teel ise tuvastada, kes on õiged vastustajad, kuid kohus ei saa kaebaja eest otsustada, milles

summas kahju hüvitamist kaebaja igalt vastustajalt nõuab. Kahjunõude summa ei ole selge, sest

kaebaja on kaebuse 30.09.2025 täienduses märkinud üksnes seda, et lisab kahjunõudele juurde

100 000-eurose lisanõude. Jääb arusaamatuks, millise kahjunõude juurde kaebaja lisanõuet

esitada soovis, sest esialgne kaebus puudutas Tallinna Vangla kohustamist väljastada kaebajale

koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebuse faktilise põhjenduse täpsustamine oleks võimaldanud

kohtul veenduda, kas kaebus puudutab täielikult tervisekahju tekitamist või on osaliselt

tegemist inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega, millega kaasneb

riigilõivu tasumise kohustus. Erinevates lukustatud kambrites viibimine ei ole miski, mille

puhul saab eeldada tervisekahju tekkimist, vaid tervise halvenemise asjaolusid peab kaebaja ise

kohtule selgitama. Kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise aeg on oluline, et kohus

saaks veenduda kaebuse tähtaegsuses. Kui kohtul puudub selgus kaebuse nõudes (HKMS § 38

lg 1 p 5) ja täielik ülevaade kaebuse aluseks olevatest asjaoludest (HKMS § 38 lg 1 p 7), on

tegemist asja läbivaatamist takistavate puudustega.

Kaebaja on viidanud 30.09.2025 kaebuse täienduses mõningatele uuematele Tallinna Vangla

vastustele, kuid kohus ei pea õigeks nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist ja nende põhjal

kaebuse tõlgendamist, sest Tallinna Vanglas toimunud võimalikud kohtueelsed menetlused ja

nende raames esitatud taotlused ei vabasta kaebajat kohustusest esitada nõuetekohane kaebus.

14. Kaebaja on 30.09.2025 kaebuse täienduses pakkunud välja menetlustoimingute

edasilükkamise kahe kuu võrra. Kaebaja selgitas, et seoses psühhoterroriga on võimatu

keskenduda ja kõige mõistlikum on anda kaebajale paar kuud aega, et juba vabaduses lisada

vajalikku materjali. Kohus tegi kaebuse käiguta jätmise määruse 14.11.2025, mis oli poolteist

kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Puuduste kõrvaldamise viimane päev oli

26.11.2025, mis oli peaaegu kaks kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Kohus

ei pea usutavaks, et kaebaja ei olnud suuteline hiljemalt 26.11.2025 kohtule vastama.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ülejäänud osas ehk mittevaralise kahju

hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

16. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

17. Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei teki asjas menetluskulude jaotamise küsimust

ja võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

3(3)