1-10-10901/33 · 1-10-10901/33 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-10901

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 17.11.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-10901 (10240102117) Kohtunik Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Marina Davõdovitš Kriminaalasi R.F süüdistuses KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna

prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav R.F

Elukoht xxx, asukoht Ida Prefektuuri Narva kamber, isikukood

xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, ei – tööta. Varasem karistatus:

- 23.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 118 p 1 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud, KarS § 74 lg 1

alusel tingimisi vangistusega 3 aastat 8 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 09.05.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat

Galina Tšelnokova

RESOLUTSIOON

Tunnistada R.F s

ning üüdi KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 5 (viis) aastat vangistust. mõista talle karistuseks

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

1-10-10901

2 R.F vangistusega 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.

K 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva arS § 74 lg 5, § mõistetud

kohtumaja 23.10.2009 karistuse kandmata osa 3 .a kohtuotsuse järgi mõistetud ära võrra (

aastat 8 ja vangistust R.F-ile liitkaristuseks 7 kuud 27 päeva ) ning mõista (seitse) aastat ja 27 ( end seitse) vangistust. kakskümm päeva

Karistusaega arvestada alates 09.05.2010.a.

R.F-ile vahistamine, . valitud tõkend, jätta muutmata

Asitõend – sündmuskohalt äravõetud ä

nuga, mis asub kriminaalasja juures, h vitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõist riigituludesse välja menetluskulud: sundraha a R.F-ilt 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja poolt eeluurimisel osutatud Galina Tšelnokova õigusabi eest ümmend) krooni ehk 4740 (neli tuhat seitsesada nelik 302 (kolmsada kaks) eurot ja 94 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 66 (kuuskümmend

kuus) krooni ja 50 senti ehk 4 (neli) eurot ja 25 senti, ekspertiisi tegemise eest 3479 (kolm tuhat neli ) krooni ehk 222 (kaks aks) eurot sada seitsekümmend üheksa sada kakskümmend k ja 35 senti, kaitsja poolt 29.08.2011.a Galina Tšelnokova eelistungil osutatud õigusabi eest 498

(nelisada eurot ja 50 senti, kaitsja poolt üheksakümmend kaheksa) Galina Tšelnokova

17.11. est 268 (kakssada 2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi e kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„ menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik R.F, kriminaalasja nr 1-10-10901, tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. detsembrist 2011.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16.02. 2012.a.

Otsuse tegemisel kohus juhindub 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

1-10-10901

3

Valentina Škarinat (R.F) süüdistatakse selles, et ta 08.05.2010a. ajavahemikul 21.00- 22.00 oma elukohas aadressil xxx peale ühist alkoholi tarvitamist tekkinud tüli käigus, raske

kehavigastuse tekitamise eesmärgil, lõi kööginoaga I N reie piirkonda, tekitades talle

torke- -veeni vigastusega- lõikehaava vasaku reie piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja

tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri mõne aja pärast oma toas nr.xxx

ägeda verejooksu tõttu.

Oma tegudega pani Valentina Škarina (R.F) toime raske tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o.KarS § 118 p.1

Samuti põhjustas Valentina Škarina (R.F) oma nimetatud tegudega ettevaatamatusest I N surma, s.o. pani toime KarS § 117 lg 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistungil uuritud tõendid

KrMS § 233 lg 1 1 kohaselt süüdistavad ja prokurör võivad kohtult taotleda lühimenetluse - kohaldamist kuni kohtuliku uurimise alguseni maakohtus. KrMS § 234 lg 4 kohaselt kui kahtlustatava või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule.

KrMS § 237 1 lg 1 kohaselt lühimenetluse kohaldamise taotluse saamisel jätkab kohtunik - kohtulikku arutamist lühimenetluse korras.

Kohtuistungil enne kohtuliku uurimise algust esitas prokurör süüdistatava

R.F

taotluse kohaldada käesolevas kriminaalmenetluses lühimenetlust. Prokurör ja kaitsja nõustusid süüdistatava taotlusega ja taotlesid lühimenetluse kohaldamist. Süüdistatava, prokuröri ja kaitsja taotlusel jätkas kohus kohtulikku arutamist lühimenetluses.

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, R.F tunnistas ennast

süüdi tä taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses, ielikult, ei taotlenud enda ülekuulamist.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

Kannatanu V N (58- N on tema isa, vanemad lahutasid juba ütlused 61), millest nähtub, et I

nõukogude ajal, viimasel ajal nad praktiliselt ei suhelnud. Surmast sai ta teada politsei

telefonikõnest. Isa pool ühiselamus oli ta olnud ainult üks kord ja seetõttu ei osanud ta midagi öelda tema naabrite ega inimeste kohta, kellega isa suhtles.

Kahtlustatav R.F ütlused 50), millest nähtub, et oma süüd kuriteo (k 1 tl 45- toimepanemises tunnistab täielikult ja kahetseb toimepandut. R.F selgitas, et ta on varem kriminaalkorras karistatud noahaava tekitamise eest A D , kes on käesoleval ajal elus ja terve, kuid elab kuskil tänaval. 08.05.2010 jõi ta koos N enda pool toas, jutt läks vana kuriteo peale,

D oli N

sõber ja N hakkas rääkima, et R.F-ile anti lühike tähtaeg ja et ta on süüdi selles, et Andrei praegu tänaval elab. Sellel pinnal tekkis neil tüli ja R.F ajas ta minema. Pärast tema äraminekut heitis R.F voodisse, kuid ei lukustanud välisust. Mingil hetkel ärkas ta

ja nägi, et N lebab tema kõrval. R.F sõnul hakkas ta teda välja ajama, N

hakkas

R.F solvama. R.F ei osanud selgitada, mis talle sisse läks, kuid ta haaras aluselt

(nugade komplekt) noa ja lõi talle noaga kintsu. Seejärel püüdis N püsti tõsta, kuid ta ei

tõusnud ja isegi ei reageerinud R.F peale. R.F läks naabreid otsima, leidis T ja O , kellele selgitas olukorda. Nad tulid R.F poole ja aitasid I

püsti tõsta. I tõusis, läks oma toani, avas ukse ja sisenes sinna. R.F sõnul, ta isegi ei mõelnud sellest, et tekitas talle surmava haava, eesmärk oli temast vabaneda ja kõik, tappa ta teda küll ei tahtnud. Nad jõid

1-10-10901

4

tüdrukutega. R.F hakkas muretsema, seepärast läksid tüdrukud vaatama, kuidas I on, juba hiljem kutsusid nad kiirabi. R.F selgitas, et kui ta teada sai, et N on surnud, kutsus ta ise politsei ja kuhugi ei peitnud ennast.

Kahtlustatav R.F ütlused (k 1 tl 67-71), mille kohaselt elas ta oma poja toas nr xxx xxx imees toast nr xxx, I N ühiselamus . 08.05.2010 käis tema pool toas mitu korda naabr

. Ta käis R.F pool alkoholi joomas. Samuti tuli ta tema poole õhtul, täpset kellaaega R.F ei mäletanud, N tuli tema tuppa puskaripudeliga, ta oli alkoholijoobeseisundis. Ta heitis kohe R.F juurde diivanile, R.F sõnul ütles ta talle, et ta ära läheks, mille peale

Ivan üldsegi ei reageerinud. Ta jätkas I välja ajamist, kuid tema nimetas teda kuidagi

halvustavalt, ütles: „Mida tahan, seda teen," siis R.F haaras noa, mis oli sektsioonis kapikese juures. Ta ütles I , et ta ära läheks või muidu ta torkab teda noaga. I ei reageerinud üldse, lebas diivanil edasi ja jätkas tema solvamist. Siis lõi R.F noaga talle reide. See oli kööginuga, tera pikkus umbes 20 cm. Pärast noaga löömist lamas I

diivanil edasi. R.F

jooksis naabrinaise T poole tuppa nr xxx, tema pool oli O toast nr xxx, nende

perekonnanimesid R.F ei tea. Ta rääkis neile toimunust ja nad kõik koos läksid tema tuppa. O T

tõstsid I püsti ja talutasid ta tema tuppa. R.F sõnul Ivan oli teadvusel, kõndis ise ja ise avas võtmega oma ukse. O läksid temaga koos tema ukseni ja siis tulid tagasi

Ta R.F poole. Mingi aja pärast palus R.F O , et nad läheksid I kontrollima. Ise jäi ja T

ta samal ajal oma tuppa. Ta kuulis, et nad kutsuvad kiirabi ja kui see saabus, väljus ta arstide

juurde, et teada saada I on surnult tualettruumis. Siis tuli seisundi kohta. Nad ütlesid, et I R.F oma tuppa ja kutsus ise politsei, ütles, et ta lõi inimest noaga. Mõne aja pärast tuli

politsei ja ta peeti kinni. R.F rääkis, et ei tahtnud Ivani ära tappa, noa andis ise politseinike kätte. Kahetses toimepandut ja tal on kahju, et nii juhtus.

Tunnistaja T T lk 1-5, ütlused millest nähtub, 08.05.2010 õhtul jõid nad oma sõbranna T et

tema toas nr xxx poole tuli alkoholi. Tunnistaja ei teadnud rääkida, mis kell täpselt, aga T R.F, üleni pisarais, ja palus aidata tal korterist välja viia tema naabrimees I , kes elab Valentinast vasakut kätt. Sisenedes Valentina tuppa nägi O T I diivanil lebamas.

Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja ta lõi talle noaga vasakusse reide. Seejuures

näitas ta haava I

viisid ta tema tuppa. Aitasid tal vasakul reiel. Nad tõstsid I püsti ja koos T uksest siseneda, ise nad tema tuppa ei läinud. Seejärel läksid koos T Valentina poole tagasi ja jõid tema pool umbes 70 grammi alkoholi. Seejärel nad läksid T tema tuppa tagasi. Seal jõid

veel umbes 250 grammi alkoholi. Siis otsustasid kontrollida Ivani. Ukse juurde jõudes sisenes T esimesena tuppa O . O

, seejärel kutsus T läks I tuppa ja nägi põrandal vereloiku. Seejärel

läks T potil, pea ripakil. Neile näis, et I tualettruumi vaatama. I istus tualetis WC- tundis ennast halvasti ja nad jooksid valvelauda kiirabi kutsuma. Pärast läksid tagasi T tuppa.

Tunnistaja O T (k 1 lk 6-10) xxx. Toas ütlused ütlused, mille kohaselt elab ta aadressil number xxx elab I -nimeline mees. Tema naaber Valentina elab kõrvaltoas Iv paremal pool. Tema perekonnanimi on Škarina. T on kahel korral näinud, kuidas I oli Valentina pool külas.

Esimene kord nägi ta teda Valentinal külas kaks nädalat tagasi. T astus Valentina poolt läbi ja

nägi I diivanil teki all. Koos jõid nad ära umbes 300 g viina. Teine kord nägi ta I

Valentina pool toas 08.05.2010 kella 22 paiku. T koos O T otsustasid Valentina poole jooma minna, kuid Valentina tuli ise tema tuppa, pisarad silmis, ning palus T ja O T aidata tema toast I välja viia. Tuppa sisenedes nägi T I

, kes lebas diivanil. Valentina tõmbas I spordipüksid alla

ja näitas lõikehaava vasakul reiel. Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja ta lõi talle

noaga reide. I oli teadvusel, T koos O

aitasid tal tõusta ja talutasid ta tema tuppa. Kuhu I toas läks, ta ei näinud. I oli alkoholijoobes. Pärast I äraviimist läksid nad Valentina poole

tagasi. Seal jõid veel alkoholi. Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja käis tema poole

nagu oma koju. T ei osanud täpset kellaaega öelda, millal nad Valentina poolt ära läksid. Nemad O poole. Umbes tunni aja minna I poole, et veel läksid T pärast otsustasid nad O

1-10-10901

5 juua. Uks ei olnud lukustatud. Avanud ukse, nägi T põrandal vereloiku. I

toas ei olnud. Siis

avas ta tualeti ukse ja nägi I potil, pea küljele rippumas. Nad jooksid koos O istumas WC-

valvelauda kiirabi ku

tsuma, sest näis, et I oli halb. Pärast kiirabi kutsumist läksid nad O tagasi T poole.

Tunnistaja I R ütlused (k 1 tl 11-15), mille kohaselt ööl 08.05.2010 vastu 09.05.2010 viibis ta oma töökohal PA 4474 patrulli koosseisus koos I K . 09.05.2010 umbes kella 00.10 paiku said nad väljakutse aadressile xxx, selle kohta, et nimetatud aadressil oli avastatud laip ning kohal viibib kiirabi. Saabudes kohale, ühiselamu neljanda korruse koridoris kohtasid kiirabi

töötajaid, kes andsid neile üle vaatluse kaardi koopia ja seletasid, et toas on vägivalla

tunnustega laip. Sisenedes tuppa xxx, avastasid tualettruumist meesterahva laiba vägivaldse

surma tunnustega, vasaku puusa lõike haavaga. Toa ja köögi põrandal oli palju verd. Koridoris seisid kaks naisterahvast, kes seletasid, et lõikehaava tekitas naisterahvas, kes viibib

toas nr xxx xxx, avastasid nad seal naisterahva R.F, . Vaadates üle toa nr

sündinud xxx Tunnistaja R küsis naisterahva käest, kas tema tekitas naabritoas

elanud meester

ahvale kehavigastusi. Naine vastas, et tema lõi noaga. R palus näidata eset, mille abil tekitas ta haava. R.F tõmbas puidust nugadehoidikust noa ning demonstreeris seda R lkoholi. . Noal olid vere jäljed. Naisterahvas selgitas, et tarvitas koos naabrimehega a

Pärast mees tegi temale ettepaneku astuda temaga sugulisse vahekorda ja heitis diivanile

pikali. Selle eest löönud naine teda noaga. Kohale kutsuti operatiivgrupp. Naisterahvas oli toimetatud kainenemisele.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (k 1 tl 16-26 mille kohaselt vaatluse ), objektiks on tuba nr xxx aadressil: xxx , . Välisukse peitlukk vigastuseta ja töökorras. Toa akna all seisab voodipesuga kaetud diivan, diivani pinnal on avastatud kuivanud vereplekid, samuti on tekil avastatud kuivanud vereplekke. Põrand on pestud. Toas asuva laua ülemiselt plaadilt on avastatud ja pakendisse nr 1 võetud plastmasspeaga kööginuga, mille tera pinnal on näha

kuivanud mustjaspruuni vedeliku plekk. Noa käepidemelt on võetud sõrmejäljed ja pakitud pappkarpi nr 2.

Sündmuskoha vaatluse järgmiseks objektiks on tuba nr xxx, mis asub aadressil: xxx. Välisuksel nähtavaid vigastusi ei ole ning on töökorras. Tualetis WC lukk -potil on avastatud

istuvas asendis meesterahva laip. Selja vasakul poolel ja vasaku käe õlavarrel on avastatud

kuivanud mustjaspruuni vedeliku jäljed. Vasakul reiel on näha naha vigastus 4 cm pikkuse lõikehaava näol. poti paremal küljeseinal, samuti põrandal WC WC- -poti juures on avastatud

vereniresid ja vereloik. Toa põrandal on avastatud vereloik. Toa keskel põrandal on vaip, millel on näha veriste jälgede rada. Toas ei ole mingeid võitluse jälgi avastatud. Sündmuskohal on ära võetud nuga, noa käepidemelt võetud sõrmejäljed, korteri nr xxx ukse võti, korteri nr võtmekimp kahe uksevõtme ja kahe võtmeripatsiga. xxx

Ekspertiisiakt (k1 tl 29-35), mille kohaselt kannatanu diagnoosiks on torke-lõikehaav vasaku

reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni

vigastusega; verevalumitega kõiki vigastusi ümbritsevates kudedes; ä erekaotus välisest ge v

verejooksust; raske alkohoolne joove; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal

alajäsemel; nahaalune verevalum vasaku silma ü üdame lalaul; hammustushaav sugutil; s pärga svväärastus. rterite ummistav ateroskleroos; maksa ra

Eksperdi arvamuse kohaselt oli I N - surma põhjuseks torke lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni vigastusega, haavakanali

suunaga vasakult veidi tagant veidi ülevalt paremale veidi ette veidi alla mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Torke-lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise ühe lõikeservaga mitte vähem kui 10 cm pikkuse ja 3,1 cm laiuse lõiketera omava vahendiga (näiteks noaga).

1-10-10901

6

Arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi (koolnukangestus kõikides

uuritavates lihasterühmades tugev; koolnulaigud pealevajutamisel veidi kahvatuvad,

taastuvad väga aeglaselt) võis kannatanu surm saabuda 36-48 tundi enne kohtuarstlikku lahangut. Kannatanu asend talle torke-lõikehaava tekitamise momendil võis olla nii seisev kui ka lamav kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites.

Asitõendi v millest nähtub, et sündmuskohast aatlusprotokoll koos fototabelitega (k1 tl 36-37), äravõetud kööginoa kogupikkus on 32 cm. Noapea on mustast plastist pikkusega 12cm. Noa

teraosa on teritatud ühelt poolt. Noa teraosa maksimaalne laius noapea juures on 3,6 cm. №atera vasakul on vereplekid ja graveering PREMIUM

Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise

protokoll (k1 tl 38,39), millest nähtub, et 09.05.2010 kella 01.05 paiku viibis Valentina R.F alkoholijoobe seisundis.

Teatis sotsiaalkindlustusametist (k 1 tl 64)

, millest nähtub, et V Ne on makstud Põhja Pensioniameti otsusega matusekulide katteks kuriteoohvri riikliku hüvitist 6000 krooni.

Allkiri (k 1 tl 65), mille kohaselt N ubade v

Š sai kätte ühiselamu t õtmed.

Teatis karistusregistrist (k1 tl 78-79), mille kohaselt R.F on kaks korda

karistatud väärtegude toimepanemise eest ning üks kord raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

Vastavalt KrMS § 233 lg 1 süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus

kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

K levas kriminaalmenetluses toimus äeso 17.01.2011 kohtuistung üldmenetluses, kus olid

vahetult kohtuliku arut uuritud

astme kohus ei amise käigus kogutud tõendeid ning kõrgema

tuvastanud esimeseastme kohtu poolt kohtuliku uurimise rikkumisi. Kuna 17.01.2011

kohtuistungi protokoll on kriminaalasja materjalides lühimenetluse kohaldamise taotsuste esitamise hetkel, kohus uuris ja avaldas kohtuistungi protokolli (k 2 tl 37-41), , millest nähtub et süüdistatav Valentina Škarina tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteos

ning seletas kohtule, et N

tundis mitme aasta jooksul naabrina samas ühiselamus. N

kuritarvitas alkoholi - kord kaotab võtmed ära, kord unustab asjad. Palju kordi tõi ta N Jaanilinnast koju, kui ta purjus oli. Tihti N magas uste ees. Kuigi ta tihti hoolitses N eest, nende vahel lähedasi suhteid ei olnud. Ühel korral võis tema juurest läbi astunud naabrinaine

näha N tema voodis, kuna N oli halb. 08.05.2010 tuli umbes kella 15.30 paiku N tema juurde palja ülakehaga, hakkas raha küsima. N oli pudel alkoholiga kaasas. N

selleks ajaks oli juba purjus. Ta jõi koos N natuke. Pärast

hakkas N ligi tikkuma ja ta ajas N välja. Pärast tulid tema juurde tuttavad ja ta jõi koos nendega. Pärast heitis magama, ust lukku ei pannud. Ärkas selle peale, et keegi käperdab teda. See oli N

hakkas teda solvama selle eest, et raha temale . Ta ütles N , et ta minema läheks. N varem ei andnud. Vägivalda tema suhtes N ei kasutanud, hakkas alguses käperdama, pärast

solvama. Ta võttis noa ja ütles, et N ütles, et ta ei saa midagi ei sunniks teda pattu tegema. N

teha. Ta ei tea kuidas ei suutnud ennast v

aos hoida, kuid lõigi N käes olnud noaga reie piirkonda. See oli suur kööginuga. N jäi lamama. Ta tõukas N kuidagi ei reageerinud - ja

palus püsti tõusta. N porises midagi vastu. Teisi vigastusi ta N ei tekitanud ja ei oska seletada kuidas N l tekkis sugutil hammustushaav.

1-10-10901

7 Kui ta sai aru, et N ise liikuda ei suuda, läks ta naabrite juurde. Kedagi ei olnud kodus. Leidis ainult T ja T xxx- x tuli, heitis voodisse, dast toast. Rääkis neile, mis oli juhtunud. Ütles, et N käperdas, teatas samuti, et lõi noaga. Kõik koos kolmekesi läksid tema juurde tuppa. T N ja T viisidki N

viimase tuppa ära. Pärast tulid tagasi ning jõid koos alkoholi. Neviolinile tekitatud löögist palju verd ei olnud diivani kõrval vaibal oli kaks plekki. Ta pesi - need ära.

Hiljem, kui ta oli šokist toibunud, kuulis, et ukse taga on lärm. Tegi ukse lahti ja nägi kiirabitöötajaid, kelle käest sai teada, et N on surnud. Ta pani oma ukse kinni ja kutsus siis välja politsei. Kui politsei saabus, siis tema juurde tuli naispolitseinik. Ta andis politseinikule välja noa, millega lõi N . Naispolitseinik küsis veel, et kas ta valis spetsiaalselt sellise suure

noa, tema vastas, et haaras esimese ettejuhtuva. Ta ei soovinud N surma ega arvanud, et saabuvad nii rasked tagajärjed. Kannatanu V N seletas kohtule, et tema on hukkunu poeg. Süüdistatavat ei tunne, mingeid suhteid süüdistatavaga ei ole. Viimasel ajal oma isaga ta praktiliselt ei suhelnud. Ema ja isa

lahutasid, kui ta oli 5-6 aastane. Isa elas pikka aega xxx , et isa asuvas ühiselamus. Teab

kuritarvitas alkoholiga. Isa surmast sai teada politseitöötajatelt. Tema tegeles ise matuste korraldamisega, sugulased aitasid. Tal pole materiaalseid pretensioone süüdistatava suhtes.

Tunnistajana ülekuulatud I seletas kohtule, et süüdistat R avat varem ei tundnud. 08. Mail

2010 oli politseiteenistuses. Sel päeval sõitis väljakutse peale välja, et ühiselamu toast oli avastatud laip. Rohkem midagi ei selgitatud. Kui nad sündmuskohale jõudsid, tulid neile vastu kiirabi arstid ja edastasid neile paberid. Teatasid, et surm on vägivaldne. Nad vaatasid laiba

üle ja edastasid juhtimiskeskusse informatsiooni, et sündmuskohale on vaja välja kutsuda

operatiivrühm. Laip oli sanitaarsõlmes, istuvas asendis. Nad jäid sündmuskohta valvama,

kuna ümberringi oli väga palju uudishimulikke. Kohal oli ka süüpingil istuv naisterahvas.

Temale kuulus naabertuba. Ta küsitles seda naist. Süüdistatav ütles, et neil olid mehega

naaberlikud suhted. Sellel päeval tarvitasid nad alkoholi. Naise sõnade põhjal püüdis mees temaga intiimvahekorda astuda. Ta kaitses ennast ja lõi meest noaga. Pärast seda läks mees

oma tuppa. See naine - Škarina käitus rahulikult, ei olnud näha, et ta närveeriks. Suitsetas. Selgitas rahulikult, et tema lõi meest. Mingit hüsteerilist nuttu ei olnud. Süüdistatav naine oli

alkoholijoobes, kuid käitus adekvaatselt. Tunnistaja T T

seletas kohtule, et tunneb Škarinat. Suhted temaga on naaberlikud. Ta tundis samuti I N - nad teretasid koridoris. Kõik elasid neljandal korrusel. Ta ei oska öelda millised

suhted olid Škarina ja N vahel, kuid ühel korral nägi ta N Škarina voodis teki all lamamas. Päeval kui N suri nägi ta nii Škarinat, kui ka N a tema juures ja jõid

. Nad istusid koos O T puskarit. Škarina jooksis nende juurde ja ütles: „Aidake!“ Škarina ütles, et võttis noa ja lõi

mehele vastu jalga. Palus aidata mees toast välja, koju viia. Nad läksid Škarina tuppa. N istus diivanil. Verd eriti palju näha ei olnud. Škarina seletas, et püüdis meest toast välja viia, aga mees ei läinud ära, rääkis, et Škarina ei tee talle midagi. Ta nägi N reiel ka haava, jalg oli tal paljas. N ise oli teadvusel, näol oli muie. Nad ei tunnetanud murelikkust. Kuna N palus end toast välja viia, siis nad viisidki ta välja N üles tõstma ja miski tuppa. Kui nad hakkasid N

justkui potsatas põrandale. Ta otsustas, et N on püksi pissinud. O

arvas, et asi on veel hullem. Aga tuli välja, et see oli veri. Sellest sai ta juba palju hiljem aru. Kui N oli ära viidud

ja nad panid ukse kinni, läksid nad tagasi enda juurde. Mingi aja pärast sigaretid neil said otsa ja ta läks sigarettide järgi. Millegipärast otsustas ta N juurde sisse põigata. Ta nägi N

toas vereloiku ja N ennast toas ei olnud. Ta asus tuppa. N istus klosetipotil. Oli näha, et N ei ole kõik korras., ta kahtlust ongi surnud. Ta jooksis kiirabi välja kutsuma. as et N

Tunnistaja O T seletas kohtule, et tunneb V.Škarinat naabrina ühiselamus. Suhted temaga on normaalsed. Tundis naabrina ka I N . N ei suhelnud, kuid teab, et N kuritarvitas alkoholi. 08 mail 2010 nad istusid T viimase juures, kui pisarates Valja Škarina jooksis nende juurde ja

palus aidata I N lamas tema toast välja viia. Nad nõustusid. Kui tulid Škarina tuppa N

1-10-10901

8

diivanil. Jalal oli tal veritsev kriimustus või haav. Škarina rääkis neile, et N teda ära on

tüüdanud ja ta lõi talle noaga vasakusse reide. Nad palusid N püsti tõusta ja oma tuppa

minna. Alguses ta mõtles üldse, et tal pole midagi eriti viga ja N on kriimustus. Nad viisid N

koos T T N

tuppa ja läksid tagasi T juurde. Pärast läks T sigarettide järele, otsustas N vaadata. Pärast T ütles, et N T tuli ja palus tal koos temaga minna. T istub tualetis, arvas, et N

on halb olla. Nad läksid koos N juurde ja pärast kutsusid kiirabi.

Kohus samuti uuris ja avaldas järgmisi kriminaalasja materjalides olevaid tõendeid: surnu ekspertiisiakti nr 153,

sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatluseprotokolli.

III Kohtu järeldused süüdistuse osas

Kohus kõrvutades uuritu d tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on i seisukohal, et R.F temale süü esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid

usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te gusvastasuse okoosseisu juurde, edasiselt õi ning süü tasandite kontrollimisele.

KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu

Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv aktiline tagajärjedelikt, -

mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik

on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Valentina Škarinat (R.F) süüdistatakse I N raske tervisekahjustuse tekitamises, mis oli

eluohtlik tekitamise ajal -

, millega tekitas kannatanule kööginoaga reie piirkonda löök torke- -veeni vigastusega. lõikehaava vasaku reie piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja

Valentina Škar tunnistab, et süüdistuses märgitud kohas, ajal ja kirjeldatud ina (R.F) asjaoludel lõi noahaava tekitamist Valentina Škarina I N noaga reide. N (R.F) poolt kinnitavad T T ja O T kõik kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõendid. Tunnistajate

ütluste kohasel rääkis Škarina kohe pärast kuriteo toimepanemist, et lõi I (R.F) N noaga, tunnistajad ise (R.F) toas diivanil lamava N aga, viisid nägid Škarina lõikehaav

N tema tuppa. Ttunnistaja I R kohaselt vastas (R.F) ütluste Škarina sündmuskohal temale esitatud küsimustele, et lõi naabrimehe noaga Kogutud tõenditega . on tuvastatud, et Valentina Škarina (R.F) tekitas N raske tervisekahjustuse. Oht N elule tuli otseselt Škarina noalöökiga. (R.F) poolt tekitatud Vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 153 /k 1 tl

29-34/ (R.F) poolt tekitatud kehavigastus (torke- oli Škarina lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni vigastusega,

mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust) surma põhjustavaks I N

vigastuseks ning ekspertiisiaktis kirjeldatud torke-lõikhaava tekitava vahendi iseloomustus

on täielikult kooskõlas Škarina poolt märgitud, sündmuskohal äravõetud /k 1 tl (R.F) 16-26/ ning a -37/ noaga. sitõendina tunnistatud /k 1 tl 36

1-10-10901

9 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Škarina ) pani KarS § (R.F 118 p 1 järgi kvalif toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik itseeritav kuritegu

paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Valentina Škarina lüües kannatanu suure köögi (R.F), t noaga (noa kogupikkus on 32 cm,

noapea pikkusega 12cm, teraosa maksimaalne laius noapea juures on 3,6 cm) reide,

arvestades (R.F) eelnevat kogemust - varem pani ta juba toime raske Škarina

tervisekahjustuse tekitamise noaga, sekahjustuse tekitamist ja pidas võimalikuks raske tervi

möönas seda. Raske tervisekahjustuse tekitamiseks viisid isiklikud motiivid. Škarina

(R.F) oli kuri N ks käitumise pärast ning tahtis ajatada teda oma toast, nimelt selle

eesmärgiks võttis ta kätte kööginoa ja ähvardades noaga käskis N lahkuda toast. Kuna kannatanu ei reageerinud tema käsule, lõi ta tahtlikult N reie piirkonda.

Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud

ettevaatamatusest. ole ega tunneta Kaudse tahtluse puhul ei pürgi toimepanija tagajärje po

seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse pooleks. Valentina Škarina

(R.F) oma ütlustes pidevalt rõhutas, et ei soovinud kannatanu surma, kuid raske tagajärje saabumist pidi ta võimalikuks

pidama.

Rääkimaks käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav

toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et

tagajärg ei saabu. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei

realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis

tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt

mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 2 mõttes 18 lg (RKKKL 3-1-1-46-11).

Škarina käitumisest ei nähtu aga mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda (R.F)

seisukohale, et ta lootis raske tagajärje kujunemist vältida. Lüües kannatanut suure

kööginoaga reie piirkonda, olles teadlik, et tekitas suure verejooksu tekitava noahaava, ei kontrollinud (R.F)

Škarina sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömis rasket tagajärgi. e

KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu

Surma ettevaatamatu põhjustamise on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille

koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega

koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

Valenti (R.F) poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega na Škarina kaasnes oht elule leidis tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine

ettevaatamatusest on tõendatud süüdistatava, tunnistajate ütlustega, sündmuskoha

vaatlusprotokolliga surnu ekspertiisiaktiga ning kogu kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõenditega.

Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus leiab, et Valentina Škarina meelsusest. KarS § 18 lg 2 (R.F) pani nimetatud kuriteo toime kerge

kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

1-10-10901

10

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Toimepanija teo õiguslik hindamine KarS § de 117 ja 118 kogumina eeldab vältimatult seda, -

et süüdlane pidas kannatanu tervist kahjustades kaudse tahtluse tasemel vähemalt

võimalikuks, et tema tegu toob kaasa mõne § 118 p 6 sätestatud tagajärje, kuid -des 1- ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust (RKKKL 3-1-1- 57-10).

Kuna tõendamist leidis, et Valentina Škarina (R.F) tekitas kannatanule I N tahtlikult

raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, siis tuleb tema tegu subsumeerida § de 117 ja 118 järgi kogumina. -

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus tuginedes kogutud Valentina tõendite põhjal ja oma siseveendumusel järeldub, et tuleb

Škarina (R.F) süüdi tunnistada KarS § järgi süüdistuses esitatud 117 lg 1 ja 118 p 1

viisil, ajal ja kohas. IV Kohtu seisukoht karistuse osas ja tõkendi Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatava käitumisakt olid õigusvasta id sed. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uu . te süütegude toimepanemisest

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Valentina Škarina (R.F) on temale inkrimineeritava toimepanemises ja tema süüteo süüdi, on süüvõimeline käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Süüdistatav on toime pannud ettevaatamatusest (KarS § 117 lg 1) teise astme kuriteo ja kaudse tahtlusega . kuriteod on toime esimese astme kuriteo (KarS § 118 p 1)

Kuna mõlemad pandud ühe teoga, lähevad kohaldamiseks KarS § 63 lg 1 sätted.

KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Valentina Škarina (R.F) on kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest (Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009.a otsusega KarS § 118 p 1 järgi 3 aastat 8 kuud ja 27 päeva katseajaga 2 a vangistusega astat) ning kahel korral karistatud KarS § 262 järgi, millised asjaolud on kohtule iseloomustavateks asjaoludeks, on toime

pannud I ja 2 astme isikuvastased süüteod, mille tagajärjel saabus inimese surm. Enne

1-10-10901

11

vahistamist

Valentina Valentina Škarina (R.F) ei töötanud, temal on invaliidsus 40%.

Škarina karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust le (R.F) kergendavaid asjaolusid, milliseid on kohtu hinnangul

puhtsüdamlik kahetsus ja süü omaks

võtmine, samuti võimalust mõjutada ja raskendavate asjaolude puudumist, Valentina Škarina daspidi hoiduma süütegude toimepanemisest lähtudes õ le (R.F) e ning iguskorra

kaitsmise huvidest leiab kohus, et t (R.F) tuleb karistada reaalse Valentina Škarina

vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Valentina Škarinale (R.F)

lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. Valentina Škarina (R.F) pani uue

kuriteo toime kolme kuu jooksul peale tema suhtes mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmis Valentina Škarina (R.F) t, mis annab kohtule selget tunnistust sellest, et

ei ole teinud endale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti pannes katseajal toime uue kuriteo, Valentina Škarina (R.F)

välistas võimaluse tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamist. Kohus leiab, et Valentina

Škarina on võimalik vangistust mõista antud kuriteo eest KarS le ) (R.F - i eriosas ettenähtud karistuse alammäära piires, s.o. 5 aastat vangistust, arvestades süüd kergendavaid asjaolusid ja kannatanu provotseerivat käitumist.

Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel

.

Käesolevas kriminaalasjas o Valentina Škarina (R.F) n vahistatud alates 09.05.2010, on olemas tema pikaajalise suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud

vangistuse täitmise eesmärgiks Valentina Škarina valitud tõkend tuleb le (R.F) suhtes jätta muutmata ja karistuse algus lugeda kinnipidamise ajast, so alates 09.05.2010.a.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas ja asitõendi

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et

testatud juhul väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sä töötatakse ümber. Asitõendi sündmuskohalt ära võetud kuriteo toimepanemise vahend ks on tunnistatud

- nuga, mis lusel asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 a

kui tu asja. väärtuse

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti,

kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ehk 302 (kolmsada kaks) eurot ja 94 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 66 (kuuskümmend kuus) krooni ja 50 senti ehk 4 (neli) eurot ja 25 senti,

ekspertiisi tegemise eest 3479 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni ehk 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 35 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.08.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti,

kaitsja Galina Tšelnokova poolt 17.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti.

/digitaalselt allkirjastatu

d/ Larissa Prokopenko

1-10-10901

12 Kohtunik