4-25-3630/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

4-25-3630

27. novembril 2025.a.

Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Ines Üprus

juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi esindaja Ivan Moskaljovi ja menetlusaluse isiku

osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Artur Golodov, isikukood: 38307170260; kodakondsus määratlemata; elukoht: xxxx, uus elukoht

xxxx, ema elukoht xxxx; töökoht: xxxx; 4 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi.

Vastavalt 18.09.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1671749 väärteoasjas

nr 2315,25,009322 juhtis Artur Golodov 18.09.2025 kell 11:37 xxxx, liikudes

xxxx tee suunas, mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, kiirusega 85km/h+/-3

km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 32 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2

ja LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtumenetlus

Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja karistada Artur Golodovi

KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi (juhtimisõigus taastamata) arestiga 15

päeva.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ning palus võimalust teha

üldkasulikku tööd.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- 18.09.2025 väärteoprotokoll samal päeval kell 11.37 toimunud rikkumise

kohta, mis sisaldab ka menetlusaluse isiku ütlusi, et ta nõustub rikkumisega;

- kiirusmõõturi salvestise väljatrükk: mõõtevahendiks on kiirusmõõtur

LaserCam 4 numbriga LE1149 (seadme kasutaja L N) ning taatlustunnistus nr

TTRS-25/00062 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE1149 läbis

taatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 04.04.2025,

taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.04.2026. Asja materjalide juures on tõend

selle kohta, et L N on läbinud pädeva mõõtja koolituse, lisatud fotod ja

salvestus;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et 18.09.2025

kõrvaldati Artur Golodov sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja varasem –

07.09.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub A.Golodovi

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine samal alusel;

- liiklusregistri detailandmete päringustisiku kohta nähtub, et Artur Golodovil

on juhtimisõigust taastamata alates 11.06.2019;

- karistusregistri väljavõtte kohaselt on Artur Golodovil 2 kehtivat

kriminaalkaristust (üks sh KarS § 424 lg 1 järgi ja teine KarS § 4231 järgi) ja 3

kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi

nii rahatrahvidega kui ka arestiga.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, kuulanud ära

kohtuvälise menetleja esindaja ning menetlusaluse isiku selgitused, leiab, et

Artur Golodovi süü talle ette heidetavas väärteos LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2

järgi on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ei vaielnud Artur Golodov ka

rikkumistele vastu ning tema kohtuistungil antud ütlused kattuvad

väärteoasjas kogutud tõenditega.

Menetlusalune isik ei eitanud, et juhtis 18.09.2025 väärteoprotokollis näidatud

ajal ja kohas mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx (takso) ning seda ilma

juhtimisõiguseta. Kinnitas, et 07.09.2025 oli politsei poolt teda kinnipeetud ja

siis ei olnud talle täpselt selge, kas tal on juhtimisõigus või ei ole.

Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku sellised väited tõele ei vasta.

Alles 07.09.2025, st 11 päeva varem oli A.Golodov juba sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud ja teadis väga hästi, et juhtimisõigus temal puudub:

karistusregistri kohaselt selle väärteo eest karistati teda 02.10.2025 otsusega

rahatrahviga 1000 eurot (tasumata). Juhtimisõiguse puudumist kinnitab ka

väljavõte detailandmete päringust isiku kohta ning teo toimepanemise aega ja

kohta toetavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Seega on

kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et 18.09.2025 kell 11:37 xxxx

A.Golodov juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud.

Kuna Artur Golodov teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, pani ta

liiklusrikkumise toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda.

Karistusregistrist nähtub selgelt, et 07.09.2025 toimepandud LS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava rikkumise eest karistati A.Golodovi rahatrahviga 125

trahviühikut, so 1000 eurot, otsus on jõustunud.

Seega paljasõnalisteks jäävad Golodovi ütlused, et ta ei teadnud juhtimisõiguse

äravõtmise kohta. Golodov teadis seda väga hästi, olles varasemalt ka

kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest.

Kiiruse ületamine A.Golodovi poolt on ammendavalt tõendatud kiirusmõõturi

salvestisel olevate andmetega, salvestis vastab VTMS § 31 lg 11 nõuetele ja on

lubatav tõend. Kohtu hinnangul pani A.Golodov kiiruse ületamise toime samuti

otsese tahtlusega, sest liikudes xxxx läheduses xxxx tn suunas ei ole võimalik

eksida, milline kiirusepiirang kehtib, tegemist on tiheda liiklusega teelõiguga ja

kohaga, kus ees on suure liikluskoormusega ristmik. Lubatud suurim kiirus

sellel teelõigul on 50 km/h ning sõites 85km/h+/-3 km/h valgusfooriga

reguleeritud ristmiku suunas ületas A.Golodov tahtlikult lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 32 km/h.

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid

ning tema käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritavaid väärteokoosseise.

Õigusvastasust ja süüd välistavadasjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmine

Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Süüd raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad, A.Golodov ei ole

kahetsust avaldanud.

LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut

või aresti, LS § 227 lg 2 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kuna nii mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui ka kiiruse ületamine

osateod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest,

tuleb LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63

esimesest lõikest. Sellisel juhul mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse. Kuigi kiiruse ületamist on võimalik lugeda

eraldiseisvaks teos, ei pea kohus õigeks selle eest mõista eraldi karistust trahvi

näol, kohus mõistab põhikaristuse LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava teo eest ja ei

ole põhjendatud topeltkaristamine ühel ajal toimepandud liiklusalaste

rikkumise eest.

Kohtu hinnangul ei ole Artur Golodovi võimalik karistada kergemaliigilise

karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §

63 lg 1, vastas A.Golodovi tegevus mitmele süüteokoosseisule ning tema

käitumine oli liikluskorda ohustav. Juba ainuüksi mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine on liikluses kõrgendatud ohu allikas, kuid antud

juhul A.Golodov ületas ohtlikult kiirust tiheda liiklusega sõlmristmiku läheduses.

Selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt

äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. 07.09.2025 oli A.Golodov

juba kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning uus liiklusnõuete eiramine 18.09.2025

näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks

olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli

õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Karistusregistri andmetel on

A.Golodovil mitu kehtivat liiklusalast kriminaal- ja väärteokaristust, kus

karistuseks mõistetud rahatrahvid on olnud tasumata ja asendatud teiseliigilise

karistusega. Seega rahatrahvi mõistmine ilmselgelt ei ole süüdlase käitumist

mõjutanud ega ole põhjendatud ka käesoleval juhul.

Kohus peab vajalikuks märkida, et A.Golodov omab kehtivat kriminaalkaristust

ka süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest KarS § 4231 järgi, kuid

selle toimepanemise ajast 07.01.2023.a on möödunud mitu aastat, mistõttu

käesoleva väärteo toimepanemisega ei moodustu veel kuriteokoosseis, sest

ajavahemikul 30.03.2023 kuni 16.01.2025 kandis A.Golodov karistust vanglas.

Süstemaatilisus aga kohtupraktika kohaselt eeldab tegude toimepanemist

aasta jooksul.

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend

päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva.

Kohtu hinnangul ei saa A.Golodovi süüd hinnata ka keskmisest oluliselt

suuremaks. Rikkumine tuvastati nö rutiinse kontrolli käigus ning asjaolude

selgitamiseks alustati väärteomenetlus. Arvestades veel karistust raskendavate

asjaolude puudumist tuleb ArturGolodovile mõista karistus sanktsiooni

keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 11 päeva aresti, mis on aga

eelmisest karistusest (10 päeva arsti) suurem karistus.

Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista Artur Golodovile LS §

201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest KarS §

63 lg 1 alusel põhikaristuseks arest 11 päeva. Kohus ei pea võimalikuks aresti

asendamist üldkasuliku tööga, sest Golodov on juba korduvalt teinud

üldkasulikku tööd ja selline karistusliik ei ole teda mõjutanud käituma

seaduskuulekalt, samuti ei suuda kinni pidada Golodov käitumiskontrolli

nõuetest, sest varem korduvalt on temale mõistetud tingimuslike karistusi on

sel põhjusel täitmisele pööratud.

Samuti rahatrahvi asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö on Golodovi

suhtes kohtumäärusega täitmisele pööratud, sest A.Golodov ei ole üldkasulikku

tööd ära teinud vaatamata ka tähtaja pikendusele.

Kohtu hinnangul nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutustel on põhjendatud

karistada A.Golodovi arestiga, mõjutamaks tema käitumist ja mõtteviisi

õiguskuulekusele. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning

teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku

rangusega.

Juhindudes KarS § 56, VTMS §§ 107 lg 1 p 1, 113, 136-139, 199 lg 3 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Artur Golodov LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises 18.09.2025 ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi

põhikaristuseks arest 11 (üksteist) päeva.

Aresti kandmise kohaks on Tallinna Vangla (Harjumaa Rae vald Soodevahe küla Linnaaru tee 5) ja

aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev.

Kohustada

Artur Golodovi

ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 19.12.2025.a.

Artur Golodovi arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7

päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 27.11.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus

tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 19.12.2025.a.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)