2-25-13045/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-13045

Tsiviilasi

F.Y maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): F.Y (isikukood XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx;

e-post

xxx;

telefon

xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: F.R (CiviLex OÜ, Soola 3, Tartu,

e-post, telefon 7 407 662, 50 46 694)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku F.Y maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja F.Y pankrot 18. detsembril 2025 kell 11.45 ning algatada F.Y

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada F.Y pankrotihalduriks F.R

(CiviLex OÜ, Soola 3, Tartu,

e-post, telefon 7 407 662, 50 46 694). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. jaanuar 2026. a kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu, saal 122).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on

varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 18.

detsembriks (esimene aruanne esitada 18. detsembril 2026).

9. Jätta menetluskulud F.Y kanda.

10. Määrata usaldusisiku F.R-i tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158

eurot 40 senti, s.o kokku 818 eurot 04 senti.

11. Anda F.Y-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada

usaldusisiku tasu 818 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (CiviLex OÜ, konto nr

EE312200221055387366, Swedbank AS-is).

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte F.Y-le ja F.R-ile ning resolutsiooni p 11 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. F.Y (avaldaja, võlgnik) esitas 11. augustil 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi u 26 500 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu

595 eurot, toitjakaotuspension 270 eurot ja lastetoetus 80 eurot, kokku 945 eurot. Võlgniku

väljaminekud on 949 eurot. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik võttis laene 2022.–2023. a,

siis kui elas koos elukaaslase ja lapsega. Elukaaslane hukkus 2023. a ning võlgnik ei suuda

üksinda kohustusi täita.

2. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgniku kohustuste kogusumma on 28 032 eurot 38 senti. Võlgnikul puudub vara, mille

arvelt oleks võimalik kohustused täita. Võlgnik töötab alates septembrist xxxxxxxxxxxxxxx-s

töötasuga 1000 eurot (neto). Lapse kontole laekuvad peretoetus 80 eurot ja

toitjakaotuspension 276 eurot.

Võlgnik on kinkinud 2023. a enda omandis olnud kinnisasja oma pojale, väidetav väärtus

umbes 2000 eurot. Võlgnik ostis selle koos lapse isaga ning plaanis oli rajada kinnistule kodu.

Pärast elukaaslase surma tegi kinkelepingu oma lapsele. Pankrotimenetluses on võimalik

kinkeleping tagasi võita ning vara müüa. Võlgniku kinnitusel puuduvad kinnistul

kommunikatsioonid ning ehitised. Seega, pole hädavajalik kinnisasja säilitamine lapse

elukohana. Ka nimetatud kinnisasja tagasivõitmine ja võõrandamine pankrotimenetluses ei

taga võlgniku nõuete rahuldamist.

Võlgniku kohustused on enamuses muutunud sissenõutavaks 2024. ja 2025. aastal, kui

võlausaldajad on pöördunud maksekäsu kiirmenetluses kohtusse ning saanud jõustunud

kohtulahendid. Tegemist on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega. Võlgnik selgitas,

et võttis laenusid koos elukaaslasega ning koos neid ka täideti. Elukaaslane suri ning kõik

kohustused jäid võlgniku kanda, kelle sissetulekute arvelt ei ole võimalik neid rahuldada.

Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt oli võlgniku sissetulek 2022 .a

kokku 8728 eurot 50 senti, sh vanemahüvitis 727 eurot 37 senti kuus, 2023. a 9681 eurot, (sh

II samba tulu), s.o 806 eurot 75 senti kuus ja 2024. a 8797 eurot, s.o 733 eurot 8 senti kuus.

On ilmselge, et sellise sissetuleku juures ei ole võimalik pidada isikut krediidivõimeliseks

ning talle laenu väljastada.

Maksejõuetuse põhjuseks on püsiva sissetuleku puudumine määras, mis võimaldaks kohustusi

täita. Laenud on võetud koos elukaaslasega, kes enam aidata ei saa. Usaldusisiku hinnangul

on võlausaldajate poolt on teostamata krediidivõimekuse kontroll ja analüüs.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 17. detsembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (28 032 eurot 38 senti)

täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnikul on üks ülalpeetav, keda ta kasvatab üksinda

(lapse isa on surnud). Võlgnik küll töötab, kuid tema sissetulek ei ole piisav kohustuste

täitmiseks kahjustamata enda ja oma ülalpeetava toimetulekut.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi

menetluse kestel. Kohtu hinnangul näitas võlgnik ärakuulamisel piisavat motivatsiooni ning

valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

7. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku elukaaslase surmaga kaasnenud

kulude võlgniku ainuisikuliselt kanda jäämist ning võlgniku piisava sissetuleku puudumist.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks F.R-i , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14. jaanuar 2026. a

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda

menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei

hüvitata.

14. Usaldusisiku taotluse kohaselt kulus tal 10 töötundi, ning tunnitasuks on 66 eurot, s.o

kokku 660 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik on palunud hüvitada tasu riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi on

vajalik ja põhjendatud.

15. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Võlgnikul puudub piisav sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Usaldusisiku tasu taotlus on kooskõlas

tasu piirmääraga.

16. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

CiviLex OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb.

Registri andmetel on CiviLex OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1),

tasu koos käibemaksuga kokku 818 eurot 40 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik