2-23-1576/132 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1576

Tsiviilasi

V.C

avaldus J.G

vastu kahjuhüvitise,

sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: V.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Galina Danilišina

Puudutatud isik: J.G (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus osas, millega maakohus mõistis

J.G-lt V.C kasuks välja kahjuhüvitisena 1451,42 eurot ja sellelt viivise 347,1 eurot.

Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta avaldus 1451,42 euro ja sellelt viivise välja mõistmise

osas rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt tervikresolutsioonis

märgitule. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1.

Rahuldada avaldus osaliselt.

2.2.

Mõista J.G-lt välja V.C kasuks kahjuhüvitis 13 377,57 eurot ja

kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis 510 eurot.

2.3.

Mõista J.G-lt välja V.C kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

06.01.2023–19.12.2025 eest 4521,46 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata kahjuhüvitiselt (13 377,57 eurot)

alates 20.12.2025 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

2.4.

Jätta maakohtu menetluskulud 80% ulatuses J.G kanda ja 20% ulatuses

V.C kanda.

2.5.

Jätta määruskaebemenetluse kulud 90% ulatuses J.G kanda ja 10%

ulatuses V.C kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse vastuse lisadena esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.C (avaldaja) esitas 30.01.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista J.G-lt

(puudutatud isik) avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 16 100,32 eurot, avalduse esitamise

hetkeks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 112,12 eurot ning edasiulatuva

viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni

nõude kohase tasumiseni. 11.11.2024 suurendas avaldaja nõuet ja selle kohaselt on avaldaja

nõue 16 933,28 eurot – siseviimistluse osas 13 412,20 eurot, sisustuse osas 1549 eurot,

üürikulu osas 1350 eurot, kohtumenetluse eelsete õigusabikulude osas 510 eurot ja viivis

112,12 eurot.

2. Avaldaja on Pae tn 56-67, Tallinn asuva korteri omanik. Puudutatud isik on Tallinn, Pae

56-71 korteri omanik. Ööl vastu 23.10.2022 tungis vesi läbi lae korterist nr 71 avaldaja

korterisse ning rikkus avaldaja korteri siseviimistluse ja sisustuse.

3. Juhtunu ja kahju fikseeris korteriühistu juhatuse liige, kes koostas ka juhtumi kohta akti.

Akti kohaselt said kahjustada korteri nr 67 põrand, köök, koridor, magamistuba, lagi ja

tapeedid. Avaldaja pildistas korteri ja sisustuse nähtavad kahjustused. Avaldaja korteris said

vee tõttu kahjustada: köögis põranda laminaat, lagi, seinad, sh kipssein ja alumised

köögikapid; esikus põranda laminaat, seinad tapeetidega, lagi ja sisseehitatud põranda kapp ja

lae all olev sissehitatud kapp; magamistoas said kahjustada seinad, lagi, põranda laminaat,

kolm kappi, magamistoa ukse leng ja uks ise (pundus ja enam ei sulgu). Tänaseks hakkas

köögis kahjustunud põrand vajuma.

4. OÜ Telner Special tegi hinnapakkumise avaldaja korteri siseviimistluse remondiks ja

selle kohaselt on remondi maksumuseks 12 763,32 eurot. Kahjustada saanud sisustuse osas on

avaldaja kahju suuruse kindlakstegemiseks leidnud turul samaväärsed esemed: alumised

köögikapid kokku 373 eurot; kolm kappi magamistoas kokku 855 eurot; vaibad koridoris,

köögis ja magamistoas (kokku 4 tk) kokku 226,88 eurot; WIFI ruuter 22,12 eurot. Kokku on

sisustuse osas avaldaja kahju 1477 eurot.

5. Ehitusettevõtte hinnangul kulub remonditöödeks umbes 4 nädalat. Kahjustada saanud

korteris elab püsivalt avaldaja ema ja remondi ajaks tuleb leida asenduspind elamiseks.

Lasnamäe piirkonnas on võimalik saada korterit lühiajaliseks üüriks hinnaga alates 45

eurot/päev. Seega on avaldaja kulu ja kahju 30 päeva eest 1350 eurot.

6. Avaldaja saatis 06.11.2022 puudutatud isikule fotod kahjustustest. Puudutatud isik ei

vastanud avaldajale. Avaldaja esitas 28.12.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude juristi vahendusel. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 05.01.2023.

Puudutatud isik vastas avaldajale 13.01.2023 ja ei tunnistanud kahju. Avaldaja esitas

puudutatud isikule kompromissettepaneku 17.01.2023 ja palus vastata hiljemalt 20.01.2023.

2 (16)

Puudutatud isik avaldajale ei vastanud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 25.01.2023 uuesti

päringu kompromissi kohta, kuid puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isik ei ole

avaldajale kahju hüvitanud. Kuna puudutatud isiku korteriomandi reaalosa (veetoru) purunes,

siis järelikult ei olnud korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isik on rikkunud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust.

7. Avaldajal on õigus nõuda ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist 510

eurot. Avaldajale osutatud õigusabi oli mõistlik ja vajalik.

8. Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist.

8.1.

Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Ei

oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kuumaveetoru purunes. Oluline on see, et

puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab

puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik.

Puudutatud isik ei vabane vastutusest isegi siis, kui uputuse põhjustajaks oli korteris remonti

teinud töömees.

8.2.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega kahju osas. Avaldaja esitatud

fotodelt nähtub, et tegemist on värskete veekahjustustega – vesi veel seisab kappides, põrand

on niiske, tapeedid on niisked ja kõik plekid erksad. Avaldaja võttis kaks hinnapakkumist ja

need vastavad turuhinnale ning kajastavad kõiki vajalikke töid. Tegemist on usaldusväärsete

tõenditega muu hulgas ka seetõttu, et hinnapakkumiste koostajad on ise käinud avaldaja

korteris, tutvunud vajaminevate tööde mahuga ja seejärel koostanud hinnapakkumised.

Seevastu puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine ei ole usaldusväärne. Selle ettevõtte

esindaja ei käinud korteriga tutvumas. Hinnapakkumisest ei selgu, mis töid ja kui suures

mahus viiakse läbi, on esitatud üksnes kaks positsiooni: remonditööd ja materjal. Puudub

veendumus, et tegemist on tegutseva ettevõttega. Äriregistri andmetel on viimane

majandusaasta aruanne esitatud 2020. aasta kohta ning 2020. aasta seisuga oli ettevõtte

omakapital 526 eurot.

8.3.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri siseviimistluse ja mööbli väärtus oli

hävimise või hetkel oluliselt vähenenud. Ekspert TS hinnang pole usaldusväärne ning põhineb

ebaõigetel eeldustel ja oletustel. Võimalik ei ole saada teenust veekahju tagajärgede

kõrvaldamiseks eksperdi osundatud 3246,60 euroga. Avaldaja küsis veel ühe

hinnapakkumise, mis summa poolest sarnaneb kahele eelmisele.

9. Avaldaja alustas korteris remondiga ning põrandate ülesvõtmisel ja tapeedi mahavõtmisel

selgus, et igal pool on hallitus. Magamistoa ukse lengi demonteerimisel selgus, et lengi all on

moodustunud samuti hallitus. Koridori sisseehitatud kappi nurgas on hallituse jäljed ja

mööbliplaadi veekahjustused. Seejuures on saanud kahjustada ka aluspõrand, mille osas on

ekspert asunud ekslikult seisukohale, et see ei ole arvatavasti kahjustada saanud. Lagede

ülevaatamisel enne tööde algust selgus, et laed on kahjustatud nii koridoris, magamistoas,

köögis kui ka WC-s. Lisaks on WC seinal (kus oli kapp) avastatud veekahjujärgne hallitus.

10. Kohtumenetluse jooksul on kallinenud köögikapid 72 euro võrra. Kohtumenetluse jooksul

on muutunud käibemaksu määr. Tööde maksumus on seetõttu suurenenud võrreldes algse

hinnapakkumisega 152,32 euro võrra. Ehitusmaterjalide maksumus suurenenud 60,40 euro

võrra. 29.08.2024 eksperdi paikvaatluse käigus tuvastati, et veeuputuse tagajärjel sai

kahjustada ka WC lagi. WC remondiga seotud tööde maksumus on 375,15 eurot

käibemaksuga ning materjali kulu on 436,16 eurot.

3 (16)

Puudutatud isiku seisukohad

11. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et ööl vastu 23.10.2022 toimus Pae tn 56-67, Tallinn korteris

kahjujuhtum, kus korterist nr 71 tungis läbi lae vesi avaldaja korterisse nr 67.

13. Puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi. Puudutatud isiku korteris oli remont,

millega tegeles kolmas isik ja kelle tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu toimuski kahjujuhtum.

Töömees tegi plaadi- ja torutöid. Paar päeva pärast seda, kui ta vahetas soojustoru

ühendustihendit, tekkis tihendis leke. Pärast vee blokeerimist asendati tihend teisega ja leke

peatus. Arvestades sellega, et tihendi vahetamisega tegeles kolmas isik, mitte puudutatud isik,

ei saa väita, et puudutatud isik on korteriomanikuna oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik

ei ole vastutavaks isikuks väidetava kahju tekitamise eest ja tegemist võiks antud juhul olla

vääramatu jõuga, sest keegi ei saanud mõistlikult arvestada, et selline asjaolu (veeleke)

ilmneb.

14. Avalduse juurde lisatud aktist pole võimalik aru saada ja tuvastada, millised on

kahjustused. Avalduse juurde lisatud allkirjastamata hinnapakkumine remonditööde kohta ei

tõenda kahju olemasolu ega selle suurust. Hinnapakkumistes on loetletud, millised tööd on

väidetavalt avaldaja korteris plaanis teha, kuid see ei tõenda, et tööde vajadus oli/on

veelekkega põhjuslikus seoses. Asjaolu, et avaldaja korteris on kahjustused lael, seintel ja

põrandal, ei tähenda, et need tekkisid 23.10.2022.

15. Puudutatud isik vaidleb vastu ka üürikulule ja mööbli kahjule. Tegemist on tõendamata ja

põhjendamata kahjuga.

16. Avaldaja soovib faktiliselt teha oma korteri ja mööbli remondi selliselt, et paigaldada

uued materjalid ja osta uus mööbel, kasutades selleks professionaalseid ehitajaid. Avaldaja

saab läbi selle kasu. Avaldaja kinnitas viimasel kohtuistungil, et tema korteris tehti remonti

enam kui 7 aastat tagasi. Puudutatud isik palub vähendada kahjuhüvitist avaldaja säästu

suuruse võrra kohtu siseveendumuse kohaselt. Puudutatud isik leiab, et säästu suurus võib

antud juhul olla mitte vähem kui 70% remonditööde hinnapakkumisest, arvestades eelkõige

avaldaja korteri siseviimistluse ja mööbli seisundit.

17. Kui kohus jõuab seisukohale, et puudutatud isik on vastutav avaldajale kahju tekitamise

eest, palub puudutatud isik võtta aluseks ekspertiisiaktis välja toodud summa. Eksperdi

järeldused ja ekspertiisiakt tervikuna on usaldusväärne tõend, sh võimaliku kahjuhüvitise

summa osas, mis ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. On oluline, et ekspert arvestas oma

hinnangu andmisel avaldaja korteri siseviimistluse ja mööbli seisundiga enne

õnnetusjuhtumit.

Maakohtu määrus ja põhjendused

18. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja kahjuhüvitise 14 828,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.01.2023–

14.01.2025 eest 3546,25 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata

kahjuhüvitiselt (14 828,99 eurot) alates 15.01.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning

kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitise 510 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda.

19. Maakohus tuvastas, et veeleke pärines puudutatud isiku korteri vannitoast/tualettruumist,

täpsemalt käterätikuivatustoru ühendustest, mis paiknesid puudutatud isiku eriomandi piires.

4 (16)

Maakohus leidis, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi veetorude korrashoiu

kohustust. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rikkumine oli

vabandatav, seega vastutab korteriomanik kohustuse rikkumise eest. Asjakohatu on

puudutatud isiku väide, et vastutavaks isikuks tuleb lugeda töid teostanud isik. Viidatud isik

tegi töid puudutatud isiku korteris ja tema tellimusel. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on puudutatud

isik kohustatud tagama, et ka tema korteriomandit kasutavad kolmandad isikud järgiksid

korteriomandi korrashoiukohustust ja hoiduksid tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

20. OÜ Telner Special hinnapakkumises välja toodud tööd ja materjalid on kahju

kõrvaldamiseks vajalikud, välja arvatud järgmises osas: põrandaliistude eemaldamine,

hinnanguliselt 80 eurot (KM-ta); põrandaliistude paigaldus 140 eurot (KM-ta); põrandaliistud

180 eurot (KM-ta); uks 270 eurot (KM-ta); tapeedi eemaldamine 84,48 m2 ületavas osas,

rahaliselt vahe 38,46 eurot; seina ettevalmistamine, sh pahteldamine, lihvimine, kruntimine

84,48 m2 ületavas osas, rahaliselt vahe 166,66 eurot; tapeetimine 84,48 m2 ületavas osas,

rahaliselt vahe 153,84 eurot. Kokku 1028,96 eurot (KM-ta) ja koos 22% KM-ga 1255,33

eurot. Pooled ei vaidle, et korteris ei olnud põrandaliiste paigaldatud. Ukse kahjustumine ei

ole tõendatud.

21. Vastupidiselt ekspert TS eksperthinnangus märgitule, mille kohaselt ei tuvastatud

laminaadi kahjustumist korteris magamistoas, leidis kohus, et ka magamistoa parkett sai

kahjustada. Seda kinnitab asjaolu, et magamistoas asunud mööbel oli vee poolt kahjustatud ja

vajab väljavahetamist. On üldteada, et laminaatparkett ei ole veekindel viimistlusmaterjal

ning arvestatava koguse veega kokkupuutel saab see kahjustatud. Seega ei ole eluliselt

võimalik, et magamistoa põrandakate ei saanud vee poolt kahjustatud olukorras, kus

kahjustada said toa seinad, lagi ja selles asuv mööbel.

22. Tõendid kinnitavad, et korteri köögi ja esiku laes on veekahjustuste jäljed. Korteris on vee

poolt kahjustatud tapeediga kaetud köögi, esiku ja magamistoa seinad. Kahjustatud on ka

esikusse sissehitatud kapp ning WC lagi ja sein.

23. Viimistlustööde hind on kohtu hinnangul avalduses esitatud suuruses põhjendatud ja

mõistlik. Seda kinnitab asjaolu, et analoogses mahus tööde osas on olemas mitu sarnases

suuruses hinnapakkumist (Aksenom OÜ pakkumine, ZIBLING ehitus OÜ pakkumine, Makro

Ehitus OÜ ja OÜ Baltic Job Service hinnakirjad). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et samas

mahus tööd saaks ära teha soodsamalt. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine ei ole

kontrollitav, kuivõrd ei ole esile toodud tööde mahtu ja hinda. Pakkumisest nähtuv tööde hind

on väga suures ulatuses vastuolus muude asjas esitatud hinnapakkumistega. Kohus ei võtnud

ekspert TS eksperthinnangut arvesse osas, mis puudutab ehitustööde maksumust, kuna

eksperdi hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja

materjalide hinda kajastavate tõenditega. Samuti ei ole piisav asjatundja poolt istungil antud

selgitus, et hinnad on leitud Eke Nora ühikhinnete ja Radu ajahinnete alusel, kuna pole selge

viidatud määrade seos tänaste turuhindadega.

24. Põhjendatud ei ole vaiba asendamisega seotud kulu 226,88 eurot, kuivõrd on üldteada, et

vesi vaipasid kasutuskõlbmatuks ei muuda. Vaipasid tavapäraselt ka puhastatakse vee abil.

Vaipade hävimine vaidlusaluse veekahju tõttu on tõendamata.

25. Puudutatud isiku vastuväited seoses kahjustatud korteri algse seisuga ei ole asjakohased.

Korter sai veekahju tõttu ulatuslikke kahjustusi, sh kõikide tubade lagi, seinad ja põrand,

lisaks mööbliesemed – viidatud kahjustuste taastamine ei sõltu sellest, millises seisukorras (st

milline oli nt kulumi aste vms) nad enne kahju tekkimist olid. Kui tapeet on kahjustada

saanud, on kahjustuse kõrvaldamiseks vajalik uue tapeedi paigaldamine ja nii iga eseme

5 (16)

puhul. Samuti, kui on kahjustada saanud nt laeviimistlus, tuleb see nõuetelevastavalt uuesti

viimistleda. Tapeedi paigaldamiseks või lae remontimiseks on vajalik eemaldada/teisaldada

muud sisustus- ja/või viimistluselemendid. Kuna veekahju oli ulatuslik, on kohane kõrvaldada

hallituse tekkimise võimalus või juba tekkinud hallitus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka

aluspõranda vahetus, kuna vesi uputas üle ka avaldaja korterist allpool asuvad korterid. Seega

sai ka aluspõrand veekahjustusi.

26. Põhjendatud on ka asenduspinna rentimise ja ruuteri asendamise kulu. Puudutatud isik ei

ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud.

27. Esile pole toodud, et avaldaja oleks kahju tekkimise tagajärjel mingit kasu saanud.

Arvestades kahju olemust (toruühenduse lekkimise tõttu tekkinud veekahju), ei ole kasu

mahaarvamine ka kooskõlas kahju hüvitamise olemusega. Seega on põhjendatud viimistlust ja

mööblit puudutava kahju 14 828,99 eurot (13 412,20 + 1549 + 1350 - 1255,33 - 226,88).

Põhjendatud on ka viivise nõue perioodi 06.01.2023–14.01.2025 eest kokku 3546,25 eurot

(põhivõla suurus 14 828,99 eurot, viivitatud päevi 740).

28. Kohtu hinnangul olid kohtueelsed õigusabikulud vajalikud. Õigusabikulud tekkisid

seoses puudutatud isikule õigusliku olukorra selgitamise ja kompromissi otsimisega, mida

saab pidada mõistlikuks. Arvestades tehtud toiminguid (mida kohus peab vajalikuks) ja nende

ajakulud (mida kohus ei pea ülemääraseks), on kulu suurus põhjendatud. Puudutatud isik ei

ole tõendanud, et sama teenust oleks saanud odavamalt.

Määruskaebus

29. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik

vähendada kahjuhüvitist.

30. Puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi.

30.1. Tunnistaja ütluse kohaselt (mis ei olnud teiste tõenditega ümber lükatud) tekkis veeleke

toru ühenduskohas ootamatult paar päeva pärast toru vahetamist, kuigi tema poolt oli kõik

kontrollitud nii kohe pärast tööde tegemist, kui ka järgmisel päeval, seda enam, et korteris ei

elanud keegi remonttööde teostamise ajal ja tunnistaja oligi ainukeseks isikuks, kes viibis tol

hetkel korteris. Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et ta ei ole vastutavaks

isikuks väidetava kahju tekitamise eest ja tegemist võiks antud juhul olla ka vääramatu jõuga,

sest keegi ei saanud mõistlikult arvestada, et selline asjaolu (veeleke) ilmneb.

30.2. Maakohus ei ole tuvastanud ega kuidagi põhjendanud, kuidas konkreetselt on

puudutatud isik rikkunud korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust, kas ja milles seisnes

puudutatud isiku hooletus, raske hooletus või tahtlus. Selguseta on, mis konkreetselt on

jäänud puudutatud isiku poolt mõistliku inimesena tegemata või ta on teinud valesti, et vältida

veeleke tekkimist. Puudutatud isik pöördus kogenud santehniku poole, kes tegeleski

remondiga ja kes kontrollis ja veendus veetorude ja ühenduskoha paigaldamise korrasolekus.

31. Puudub põhjuslik seos veeavarii ja avaldaja kahju vahel ning kahju ei ole ka tõendatud.

31.1. Ekspert viibis koha peal ja koostas oma eksperthinnangu tuginedes enda teadmistele

ehituse valdkonnas. Tegemist on kogenud asjatundjaga, kes annab oma hinnangu ja vastab

küsimustele, kandes seejuures vastutust. Olukorras, kus on olemas eksperthinnang

konkreetselt püstitatud küsimuste osas, ei saa kohus tugineda nn üldteada olevatele andmetele.

Antud juhul kinnitas ekspert oma hinnangus, et laminaadi kahjustumist korteri magamistoas

6 (16)

ei ole tuvastatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et ekspert asus magamistoa mööbli osas

seisukohale, et välistatud ei ole kahjustatud mööbli soetamine järelturult juba selliste

defektidega.

31.2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Jaroks Group OÜ hinnapakkumine oli esitatud

koos puudutatud isiku vastusega, milles puudutatud isik märkis, et selle hinnapakkumise

aluseks oli avalduse lisas 4 loetletud tööd ja materjalid ilma mööblita. See, et selles

hinnapakkumises esile toodud remondi summad on vastuolus avaldaja poolt esitatud teiste

hinnapakkumistega näitabki seda, et just avaldaja hinnapakkumised on kahtlased.

31.3. Maakohus ei võtnud põhjendamatult arvesse ekspert TS eksperthinnangut osas, mis

puudutab ehitustööde maksumust, leides, et eksperdi hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning

on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja materjalide hinda kajastavate tõenditega. Ekspert

TS näol on tegemist oma valdkonnas kogenud asjatundjaga. Ekspert märkis, et kasutas

erinevaid avalikke andmekogusid (näiteks, erinevate ehitusmaterjalide müüjate kodulehed) ja

analoogsete objektide hinnakalkulatsioone.

31.4. Ekspert leidis, et kõik OÜ Telner Special hinnapakkumises märgitud tööd ei ole

vajalikud ja mitmete tööde mahud on vajalikest suuremad. Esitatud maksumused vastavad

eksperdi hinnangul osaliselt hinnapakkumise tegemise aegsetele turuhindadele. Materjalide

puhul ei ole eksperdi arvates arvestatud olemasolevate materjalide hinnaklassi ja kvaliteeti.

Esitatud kalkulatsioonis on ka palju ebavajalikke töid ning näiteks tapetseerimine on

arvestatud kogu korteri ulatuses, samas kui parketi vahetamine on arvestatud ainult esikus ja

köögis. Eksperdi hinnangul on veekahjustuste likvideerimiseks vajalik vahetada

laminaatparkett esikus ja köögis, värvida esiku, köögi ja magamistoa laed ning tapetseerida

uuesti esik, köök ja magamistuba. Nimetatud töödega kaasneb olemasolevate katete

lammutamise ja utiliseerimise, mööbli nihutamise ja ajutise katmise ning transportööde ja

tööde järgse koristamise vajadus. Vajalike tööde puhul on arvestatud materjalide maksumuse

ja töötasudega koos hetkel kehtiva käibemaksuga 22%. Kahju likvideerimise maksumus on

eksperdi arvutuste kohaselt kokku 3246,6 eurot koos käibemaksuga. Seega kui ka

ringkonnakohus jõuab seisukohale, et puudutatud isik on vastutav avaldajale kahju hüvitamise

eest, siis palub ta kahjuhüvitise summa arvestamisel võtta aluseks ekspertiisiaktis välja toodud

summa.

31.5. Puudutatud isiku jaoks on üllatuslik maakohtu seisukoht, et põhjendatud on ka

asenduspinna rentimise ja ruuteri asendamise kulu, kuna puudutatud isik ei ole sellele sisulisi

vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik on juba oma vastuses avaldusele selgelt väljendunud, et

vaidleb nõudele esitatud kujul vastu. Puudutatud isik märkis, et tegemist on tõendamata ja

põhjendamata kahjuga.

32. Avaldaja soovib sisuliselt teha korteris remonti selliselt, et paigaldada uued materjalid ja

uus mööbel. Avaldaja saab läbi selle kasu, s.o uue siseviimistluse ja uue mööbli parema

kvaliteediga võrreldes olukorraga enne õnnetusjuhtumit. Avaldaja poolt esitatud piltidel on

näha et tegemist on vana ja amortiseerunud mööbliga ja korteri siseviimistluseks on kasutatud

odavaid materjale. VÕS § 127 lg 5 eesmärk on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja

kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat

sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Sellest tulenevalt ja juhindudes

mh VÕS § 132 lg-st 1 ja § 140 lg-st 1 palub puudutatud isik vähendada kohtu siseveendumuse

kohaselt kahjuhüvitist avaldaja säästu suuruse võrra, milleks on puudutatud isiku hinnangul

mitte vähem kui 70%.

33. Puudutatud isik palub vähendada viivist, sest antud juhul sõltub viivise suurus sellest, kui

kaua on asi olnud kohtumenetluses, mille kiirust puudutatud isik ei saa mõjutada.

7 (16)

Menetluse edasine käik

34. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

35. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja kahjuhüvitisena 1451,42 eurot ja sellelt viivise 347,1 eurot. Samuti tuleb

tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse täiendavalt 1451,42 euro ja sellelt viivise

välja mõistmise osas rahuldamata ning jaotab menetluskulud vastavalt avalduse rahuldamise

ulatusele. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

(TsMS § 654 lg 22).

37. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud

osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi selles osas jõustunud.

38. Avaldaja esitas määruskaebuse vastuse lisana kaks ajalehe artiklit, millega soovib

tõendada täiendavalt ekspert TS eksperthinnangu ebausaldusväärsust. Avaldaja väitel nähtub

artiklitest, et TS on ka varasemalt teinud ebaõigeid ekspertiise, mille tõttu oli temalt võetud

2019. aastal kutsetunnistus ära ning ta arvati riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast

välja. Samuti on TS esitanud ekspertiisides valeväiteid. TsMS § 662 lg 3 järgi võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uute asjaolude ja tõendite

esitamise õigus on määruskaebemenetluses kõigil menetlusosalistel (RKTKm 20.06.2022, 2-

19-43, p 17). Ringkonnakohus leiab siiski, et avaldaja täiendavate tõendite vastuvõtmisest

tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 alusel. Sellest, et TS on riiklikult tunnustatud ekspertide

nimekirjast välja arvatud, ei saa teha järeldusi käesolevas asjas esitatud eksperthinnangu

kohta. TS on käesolevas asjas eksperthinnangu koostanud ehitustehnilise ekspertiisi

eraeksperdina maakohtu 10.04.2024 määruse alusel. Kohus hindab, kas eksperthinnangus

toodud järeldused on põhjendatud ja jälgitavad. Varasemates eksperthinnangutes esinevatest

väidetavatest puudustest ei saa teha järeldust selle kohta, et käesolevas eksperthinnangus

esitatud järeldused oleksid ebaõiged.

39. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik rikkus

korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust, kuid maakohtu põhjendusi on vajalik selles

osas osaliselt muuta. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on põhjendamatult puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõistnud kahjuhüvitise WIFI ruuteri ja sisseehitatud kapi eest

ning rendipinna kulu ja nendelt summadelt viivise. Selles osas tuleb maakohtu määrus

tühistada ja avaldus rahuldamata jätta. Muus osas kahju hüvitise välja mõistmisel nõustub

ringkonnakohus maakohtuga ja maakohtu põhjendusi ei korda.

40. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku etteheidetega seoses puudutatud isiku

vastutuse puudumisega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et ööl vastu 23.10.2022 toimus

Pae tn 56-67, Tallinn korteris kahjujuhtum – puudutatud isiku korterist nr 71 tungis läbi lae

8 (16)

vesi avaldaja korterisse nr 67. Samuti ei ole vaidlust, et veeleke lähtus puudutatud isiku

korteri vannitoas asuvast käterätikuivatustoru ühendusest (ebaõigest tihendist). Maakohus ei

andnud hinnangut sellele, kas tegemist on kõigi korteriomanike kaasomandis oleva või

puudutatud isiku eriomandiosa esemega. Maakohtus oli menetlusosalistel selle üle vaidlus.

Lisaks peab olenemata vaidlusest kohus andma ise õigusliku hinnangu selle kohta, kas

tegemist oli eri- või kaasomandiesemest tuleneva kahjuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei too

selline rikkumine siiski kaasa teistsugust järeldust puudutatud isiku vastutuse osas, kuna

praegusel juhul ei ole asja lahendamiseks oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju

lähtus teise korteriomandi reaalosast või korteriomanike kaasomandiosast. Ringkonnakohus

saab selles osas maakohtu rikkumise kõrvaldada ja vajalikud muudetud põhjendused esitada.

40.1. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku korteri vannitoas asuva

käterätikuivatustoru näol tegemist kõigi korteriomanike kaasomandis oleva esemega.

Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

jaotatud osadeks on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad

korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 13). Riigikohus on

varasemalt leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt

keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad

korteriomandi reaalosa (RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 12) ning korteriomanike

kaasomandis on vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo

11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 45 ja 48). XXX 56 korteri 67 veekahjustuste ekspertiisi nr 24-

148 (edaspidi eksperthinnang) kohaselt vahetati Pae tn 56 korteris nr 71 soojavee

magistraaltorul paiknev käterätikuivatustoru, mis hakkas lekkima (dtl 1201–1220). Seda

kinnitab ka töid teostanud tunnistaja Q (dtl 1449–1450). Seega oli vaidlusalune

käterätikuivatustoru ühendatud maja tarbeveesüsteemiga ja tegemist oli ühise veesüsteemiga.

Asjas nr 2-18-13649 tehtud lahendist nähtub, et Riigikohus on pidanud käteräti kuivatamise

siugtoru korteriomanike kaasomandis olevaks (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 14). Samas

saavad veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning mis on

eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, kuuluda

korteriomandi eseme reaalosa hulka (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 13.3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et vaidlusalust käteräti kuivatamise siugtoru

saaks eemaldada ilma kaasomandit (ühist veesüsteemi) kahjustamata. Seega ei ole tõendatud,

et see siugtoru oleks puudutatud isiku eriomandis ning lähtuda tuleb sellest tegemist on

kaasomandis oleva esemega.

40.2. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt

korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis,

kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et

kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi

on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus)

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja

kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus).

Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma

eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule.

KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72

lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul

kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu

kohustus) (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Seega pidi puudutatud isik hoidma

kaasomandi eset (käterätikuivatustoru ja selle ühendusi) sellises korras, millest ei tekiks

9 (16)

kellelegi kahju.

40.3. Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud

kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik,

vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest (RKTKm 2-

21-11325, p 17.1). Samuti tähendab korrashoiukohustus kohustust jälgida kaasomandi eseme

seisukorda (vt RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Siiski on seejuures oluline selgitada,

mis põhjusel veetoru puudutatud isiku korteris purunes mitte (RKTKm 30.03.2023, 2-19-

9500, p 15.3). Tunnistaja Q selgitas, et puudutatud isiku korteris oli vajalik välja vahetada

käterätikuivatustoru. Tunnistaja ütluste kohaselt: „See oli neljapäev, kui paigaldasin toru.

Reedel käisin kontrollimas ja laupäeval mulle helistati ja öeldi, et uputus ühendusest.

Laupäeva õhtul jõudsin sinna ja nägin. Tihendist lasi läbi./…/Originaal oli kummitihend,

panin teise tihendi, mitte kummi./…/ Kummitihendid, kui paigaldada ta vahepeal võib minna

kortsu ja tõmbab oma kohast, kus hoiab, eemale.“ (dtl 1449–1450). Seega on puudutatud isiku

korteris töid teostanud isiku ütlustega tõendatud, et puudutatud isiku korteris toimus veeleke

selle tõttu, et töid teostanud isik paigaldas ebaõige tihendi. Riigikohus selgitas, et põhjuslik

seos korrashoiukohustuse rikkumise ja kahju vahel puudub juhul, kui veetoru purunes ja selle

tõttu tekkis kahju sõltumata asjaolust, kas puudutatud isik täitis tal lasuvat kohustust või mitte

(RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 15.3). Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et veeleke

oleks aset leidnud sõltumata sellest, kas puudutatud isik täitis tal lasuvat kohustust või mitte.

40.4. Asjaolu, et puudutatud isiku korteris tegi torutöid teine isik, ei vabasta puudutatud isikut

eeltoodud korrashoiukohustusest. Korteriomanik on kohustatud tagama oma kohustuste

täitmise ka juhul, kui korteriomandit kasutavad teised isikud (KrtS § 31 lg 4) ja juhul, kui ta

ise viibib eemal (KrtS § 31 lg 5). Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 2

tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta

kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad

asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33).

Praegusel juhul kasutas puudutatud isik teist isikut käterätikuivatustoru ühendamisel,

sealhulgas vahetas see isik selle toru ühendustihendit. Seega kasutas puudutatud isik teist

isikut TsÜS § 132 lg 2 mõttes.

40.5. Riigikohus selgitas, et kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt

veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et

teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see

korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja

ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021,

2-18-13649, p 21). Seega sai antud juhul puudutatud isik vastutusest vabaneda üksnes juhul,

kui tema rikkumine on vabandatav. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks

oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste

rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKm 16.10.2013, 3-2-

1-103-13, p 10). Praegusel juhul ei nähtu selliseid asjaolusid, et puudutatud isiku rikkumine

oleks vabandatav. Teise isiku kasutamine tööde tegemisel ja selle tõttu kahju tekkimine ei ole

käsitatav vääramatu jõuna, mille tõttu oleks korteriomaniku rikkumine vabandatav. Samuti ei

vabasta korteriomanikku eeltoodud vastutusest asjaolu, et töömees, keda korteriomanik

kasutas, oli selle ala spetsialist (antud juhul torutöödega tegelev isik).

40.6. Seega on praegusel juhul kahjustatud korteri omanikul (avaldajal) võimalik nõuda kahju

hüvitamist puudutatud isikult, kuna kahju lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi

piirest, puudutatud isik on kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud ja rikkumine ei

ole vabandatav.

10 (16)

41. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja korteri kahjustuste

kõrvaldamise hüvitisena 13 478,99 eurot. Puudutatud isik vaidleb vastu kahju suurusele ja

leiab, et avaldajale tekkinud kahju ei tohiks ületada 3246,6 eurot koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga osaliselt. Nimelt on maakohus põhjendamatult

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistnud kahjuhüvitise WIFI ruuteri eest 22,12 eurot

ja sisseehitatud kapi eest koos käibemaksuga 79,3 eurot.

41.1. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et puudutatud isik ei ole WIFI ruuteri

kahjustumisele ega sellega tekkinud kahjule vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub

puudutatud isikuga, et vastuses avaldusele vaidles puudutatud isik kogu kahjule vastu,

sealhulgas WIFI ruuteri osas tekkinud kahjule. Seetõttu oleks maakohus pidanud käsitlema

avaldaja väidet WIFI ruuteri kahjustumise kohta ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendeid

sisuliselt hindama. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise hinnata, kas

WIFI ruuteri kahjustumine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud

asjas ühtegi tõendit selle kohta, et WIFI ruuter oleks saanud kahjustada. Avaldaja esitas

üksnes uue ruuteri maksumuse kohta väljavõtte müügiportaalist (dtl 40). Seetõttu tuleb 22,12

euro osas jätta avaldus rahuldamata.

41.2. Avaldaja väitel sai veekahjustusi ka avaldaja korteri esikus asuv sisseehitatud kapp,

mille taastamise maksumus oli 65 eurot (käibemaksuta). Eksperthinnangu kohaselt ei

tuvastanud ekspert vaatlusel sisseehitatud kapil kahjustusi, mis tingiks kogu kapi või selle

mõne detaili väljavahetamist. Eksperthinnangu kohaselt ei ole kapi uste esteetiline välimus

kahjustatud ning selle riiulite kasutatavus ei ole kahjustatud (dtl 1201–1220). Avaldaja

esitatud fotodelt nähtub sisseehitatud kapi taga seinal tapeedi all olev hallitus (dtl 1255–1256,

1272, 1288, 1393-1394) ja pundunud riiul (dtl 23, 1286–1287), kuid selliseid kahjustusi

(sealhulgas kapi uste osas), mis tingiks terve kapi välja vahetamise, fotodelt ei nähtu. Seega

toetavad avaldaja enda esitatud fotod eksperdi järeldust selle kohta, et esiku kapil selle välja

vahetamist tingivaid kahjustusi ei esine. Üksnes ühe riiuli kahjustuse tõttu ei ole terve kapi

väljavahetamine põhjendatud ja avaldaja ei ole esile toonud, kui suur kulu kaasneks avaldajale

ühe riiuli välja vahetamisega. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ka selles osas maakohtu

määrust muuta ja jätta 79,3 euro ulatuses avaldus rahuldamata.

42. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse

rendipinna kulu osas ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1350 eurot.

Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole rendipinna kasutamise vajadusele ja selle kulu

suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et vastuses

avaldusele vaidles puudutatud isik kogu kahjule vastu, sealhulgas rendipinna kulu osas

tekkinud kahjule (dtl 147). Seetõttu oleks maakohus pidanud käsitlema avaldaja väidet

asenduspinna kulu kohta ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendeid sisuliselt hindama.

Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise hinnata, kas asenduspinna kulu

on põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud sellise kulu tekkimist.

42.1. Avaldaja tugines sellele, et korteris pole remonditööde ajal võimalik elada ning

remonditööde ajaks on asenduspinna vajadus põhjendatud. Avaldaja väitel on Lasnamäe

piirkonnas võimalik saada korterit lühiajaliseks üüriks hinnaga alates 45 eurot/päev (dtl 101),

mistõttu moodustab avaldaja kulu 30 päeva eest 1350 eurot. Avaldaja väitel ei ole puudutatud

isik esitanud tõendeid, et asenduspinna saaks kuuks ajaks odavamalt.

42.2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esitatud tõend tõendab küll seda, et 45 euro eest

päevas saab Lasnamäe piirkonnas lühiajaliselt korteri üürida, kuid ei tõenda, et avaldajale

oleks sellise kulu ulatuses kahju tekkinud. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik,

eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 2

11 (16)

järgi ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul.

Samaväärse korteri kasutamise kulude nõude rahuldamine eeldab seega, et avaldaja korter oli

avaldajale VÕS § 132 lg 4 mõttes vajalik või kasulik (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14;

RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 32). Seejuures ei välista VÕS § 132 lg 4 esimene lause

kahjustatud asja vajalikkust või kasulikkust muul põhjusel kui majandus- või kutsetegevus või

töö (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja korter oli

avaldajale vajalik. Samas ei saa ainuüksi avaldaja korteri elamiseks kasutamise piiratus ja

ajutise elamispinna vajadus olla ajutise elamispinna kulu hüvitamise aluseks (vt nt TrtRnKm

08.04.2024, 2-21-10346, p 17). Oluline on ka see, et avaldaja kasutas korteri parandamise ajal

samaväärset korterit ja kandis seetõttu kulusid. Riigikohus leidis asendusauto nõude

lahendamisel, et VÕS § 132 lg 4 esimene lause võimaldab asendusauto üürimise eest tasutud

raha hüvitamist (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Avaldaja ei ole tõendanud, et ta

kandis asenduskorteri kulusid 1350 euro ulatuses. Avaldaja esitas tõendeid selle kohta, et

remondi käigus avastati avaldaja korteril täiendavaid kahjustusi (hallitusest tingitud). Seega

toimus maakohtu menetluse ajal avaldaja korteris remont ja avaldaja oleks saanud esitada

täiendavaid tõendeid ka asenduspinna kasutamise ja sellega tekkinud kulu kohta. Seda

avaldaja ei teinud.

42.3. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ka asenduspinna kulu osas maakohtu määrust muuta ja

jätta 1350 euro ulatuses avaldus rahuldamata.

43. Puudutatud isiku määruskaebuse väited ei anna alust ülejäänud kahju osas maakohtu

määruse muutmiseks. Ringkonnakohus vastab järgnevalt määruskaebuse väidetele.

44. Avaldaja väitel said tema korteris vee tõttu kahjustada: 1) magamistoas parkett, mööbel,

vaip, seinad ja lagi; 2) WC-s lagi ja sein; 3) köögis lagi, seinad, köögikapid ja lae alune kapp;

4) esikus lagi, seinad ja sisse ehitatud kapp. Maakohus tuvastas, et korter sai veekahju tõttu

ulatuslikke kahjustusi, sh said kahjustada kõikide tubade laed, seinad ja põrandad, lisaks

mööbliesemed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega (välja arvatud eeltoodud

esiku kapi osas).

44.1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et magamistoa laminaatparketi ja mööbli

kahjustumine 23.10.2022 aset leidnud veeavarii tõttu ei ole tõendatud. Magamistoa

laminaatparketi kahjustusi tõendavad avaldaja esitatud fotod (dtl 28–29) ja magamistoa

mööbli kahjustusi samuti avaldaja esitatud fotod (dtl 29–31). Ka ekspert on asunud

seisukohale, et magamistoas on kahjustused põhjustanud vesi. Eksperthinnangus on märgitud,

et „arvestades köögis ja magamistoas olevale mööblile tekkinud kahjustusi, näitavad need

arvestatava koguse vee sattumist põrandale. Magamistoas imas enamuse vett endasse

põrandal olnud rohekat tooni vaip. Sama vaiba ja mööbli vahele valgunud vesi põhjustas

mööblidetailide alumistele servadele veekahjustused (dtl 1206). Samuti ekspert magamistoa

mööbli kahjude osas püstitatud küsimustele vastanud, et: „kappide alumised detailid on

saanud veekahjustusi, nende spoon on tulnud aluselt lahti, vt foto 4. Ka magamistoa riidekapi

alumisel osal on analoogsed veekahjutused, vt foto 21“; „põhjuseks on põrandale sattunud

vesi“; „kuna magamistoa roheline vaip oli osaliselt mööbli all ja 23.10.2022 tehtud fotol on

see asetatud vanni kuivama, siis on alust järeldada, et kahjustused tekkisid 23.10.2022

toimunud veelekke tagajärjel.“ (dtl 1216-1217).

44.2. Ülejäänud avaldaja korteri kahjustuste osas ei ole puudutatud isik määruskaebuses

maakohtule etteheiteid teinud. Lisaks ei tuvasta ringkonnakohus, et maakohus oleks selles

osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

45. Puudutatud isik vaidleb vastu ka sellele, et osaliselt ei olnud avaldaja väidetud tööd

vajalikud või olid vajalikud väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga.

12 (16)

45.1. Lähtudes puudutatud isiku seisukohtadest ei ole vaidluse all järgmised tööd:

laminaatparketi vahetus esikus ja köögis; esiku, köögi ja magamistoa lagede värvimine; esiku,

köögi ja magamistoa seinte tapetseerimine.

45.2. Puudutatud isik vaidleb vastu sellele, et tapetseerimine oli vajalik kogu korteri ulatuses.

Ekspert tuvastas tapeedi kahjustuse esikus, köögis ja magamistoas. Eksperthinnangu kohaselt

on esiku, köögi ja magamistoa tapetseeritud pind kokku 50 m2 (dtl 1201–1220). Samas ei ole

eksperthinnangust võimalik tuvastada, mille alusel leidis ekspert, et tapetseerimist vajav pind

on üksnes 50 m2. Avaldaja esitatud OÜ Telner Special pakkumises on märgitud selleks 97,3

m2 (dtl 32–34). Avaldaja tellitud uue mõõtmise tulemusena on seinte pinnaks on 84,48 m2 (dtl

1296). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus uue mõõtmise tulemusel põhjendatult,

et tapetseerimist vajav pind on 84,48 m2. Kuna sellest ületavas osas ei olnud seinte

tapetseerimine tõendatud, vähendas maakohus puudutatud isikult välja mõistetavat summat.

45.3. Puudutatud isiku väitel tuleb lähtuda eksperthinnangus toodud järeldustest. Ekspert asus

eksperthinnangus visuaalse vaatluse alusel seisukohale, et köögi lae puhul on põhjendatud

ainult värvimine, kuna seda pole enne pahteldatud (dtl 1201–1220). Avaldaja esitas tõendi

selle kohta, et tapeedi all ja lae värvi all olev pahtel tuleb välja vahetada (dtl 1376). Kuna

ekspert vaatles korterit ajal, mil seal veel ei olnud kahjustuste kõrvaldamisega alustatud, siis

ei saanudki ekspert hinnata, mis seisukorras on lagi värvi all, kas seal on pahtel ja kui siis, kas

see vajab välja vahetamist. Lähtudes avaldaja esitatud tõendist on ka pahteldamine

kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik.

45.4. Ekspert asus sisukohale, et vaatluse põhjal piisab ainult laminaatparketi vahetamisest,

kuid selle põhjuseks ei ole niiskuse ja hallituse vältimine, vaid parketile tekkinud kahjustused.

Olemasoleva parketi eemaldamisel on võimalik teha täiendav vaatlus, et hinnata alumiste

konstruktsioonide seisukorda (dtl 1201–1220). Seega ei välistanud ekspert, et lisaks põrandal

oleva laminaatparketi vahetamisele on vajalik välja vahetada ka aluspõrand. Tunnistaja W

ütluste kohaselt vajas aluspõrand välja vahetamist (dtl 267). Lisaks tõendavad aluspõranda

kahjustumist avaldaja esitatud fotod (dtl 1440).

46. Puudutatud isik ei nõustu osaliselt ka kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde

maksumusega ja leiab, et tuleb lähtuda eksperdi hinnangust, mille kohaselt on tööde

maksumus 3246,6 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus

põhjendatult OÜ Telner Special hinnapakkumisest.

46.1. Avaldaja esitas OÜ Telner Special hinnapakkumise 12 763,32 eurot (dtl 32-34) ja lisaks

sellele Askenom OÜ hinnapakkumise 13 949,27 eurot (dtl 176-177) ning Zibling ehitus OÜ

hinnapakkumise 12 435,35 eurot (dtl 1378-1379). Tegemist on samade tööde tegemiseks

koostatud hinnapakkumistega. Seejuures on Askenom OÜ ja Zibling ehitus OÜ

hinnapakkumised ligilähedases summas OÜ Telner Special hinnapakkumisele.

46.2. Puudutatud isiku esitatud Jaroks Group OÜ hinnapakkumisest 3200 eurot (km-ga) pole

võimalik aru saada, kuidas on remonditööde maksumuseks saadud kokku 1600 eurot ja

materjali maksumuseks 1600 eurot (dtl 149). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

eksperdi arvamus, mis puudutab ehitustööde maksumust, ei ole usaldusväärne, kuna eksperdi

hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja

materjalide hinda kajastavate tõenditega. Maakohus leidis õigesti, et piisav ei ole ka eksperdi

poolt istungil antud selgitus, et hinnad on leitud Eke Nora ühikhinnete ja Radu ajahinnete

alusel, kuna pole selge viidatud määrade seos tänaste turuhindadega. Ekspert ei ole seega oma

järeldusi hindade osas piisavalt põhjendanud ja arvestades avaldaja esitatud hinnapakkumisi

on tegemist oluliselt väiksema summaga. Zibling ehitus OÜ vastas eksperdi toodud

maksumusele, et kahjuks 3200 euro eest ei saa pakkuda seinte, lagede ja põrandate remonti

13 (16)

koos materjalide ja utiliseerimisega, kuna turul ei ole ammu selliseid hindu (dtl 1376). Seega

on maakohus põhjendatult leidnud, et OÜ Telner Special hinnapakkumine tõendab avaldaja

korteri kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust.

47. Puudutatud isiku väitel saab avaldaja enda korteris täiemahulise uue remondi ja uue

mööbli ning avaldaja saab läbi selle kasu. Sellest tulenevalt ja juhindudes VÕS § 132 lg-st 1

ja § 140 lg-st 1 palub puudutatud isik vähendada kohtu siseveendumuse kohaselt kahjuhüvitist

avaldaja säästu suuruse võrra, milleks on puudutatud isiku hinnangul mitte vähem kui 70%.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et käesoleval juhul esineks alus VÕS § 132 lg

1 teise lause, VÕS § 127 lg 5 või VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks.

Maakohus põhjendas miks ei ole kahjuhüvitise vähendamiseks alust ja ringkonnakohus

nõustub sellega.

47.1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab,

et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise

koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja

kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitise

vähendamiseks annab põhjust VÕS § 132 lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui asja väärtus oli

hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg-te 1 ja 3

rakendamisel ja kahjuhüvituse suuruse määramisel saab kohus arvesse võtta kahjustada

saanud korteriomandi viimistluse kulumit. Puudutatud isiku väitel on avaldaja korteri

viimistluse kulum 70%. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhine puudutatud isiku väide ühelgi

tõendil. Avaldaja väitest, et remont selles korteris tehti enam kui 7 aastat tagasi, ei saa

järeldada, et kindlasti tuleks kulumit arvestada. Vastupidiselt puudutatud isiku seisukohale, ei

saa eksperthinnangust järeldada, et tegemist võiks olla remondiga, mis oli tehtud 10-20 aastat

tagasi. Ekspert tegi sellise järelduse üksnes avaldaja korteri magamistoa ukse osas (dtl 1201–

1220). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju

tekkimist vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju

oleks olnud väiksem. Näiteks saab eeldada, et lagede värvimise, seinte tapetseerimise ja

põrandate asendamise kulud ei oleks oluliselt erinenud ka juhul, kui kahjustusi oleksid saanud

hiljuti remonditud ruumid (vt ka TrtRnKo 08.02.2019, 2-17-7910, p 12). Samuti ei saa

ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul kahjuhüvitisest maha arvata kasu VÕS § 127 lg 5

alusel, sest kahjustatud korteriomanikul ei ole kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju

hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka RKTKo 25.10.2004, 3-2-1- 115-04, p

26).

47.2. Samuti ei ole alust mööbli osas tekkinud kahjusummat vähendada. Avaldaja väitel sai

veekahjustusi köögimööbel (alumised kapid) ja magamistoa mööbel (kolm kappi). Mööbli

kahjustumine köögis ja magamistoas on eksperthinnangu ja fotode alusel tõendatud ning

avaldaja esitas ka tõendid uue mööbli maksumuse kohta, mille kohaselt maksavad alumised

köögikapid kokku 373 eurot (mida avaldaja suurendas hiljem 72 euro võrra mööbli

kallinemise tõttu) (dtl 35–36, 1404–1405) ja kolm magamistoa kappi kokku 855 eurot (dtl

37). Tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb VÕS § 132 lg 1 alusel maksta hüvitis, mis vastab uue

samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega esitas avaldaja tõendid

samaväärse mööbli soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste kohta. Puudutatud isik ei ole

tõendanud, et rikutud mööbli asemele saaks mööblit soetada odavamalt. Samuti ei ole

puudutatud isik esile toonud ega tõendanud, et kahjustatud mööblit oleks saanud parandada

(VÕS § 132 lg 3) või kui palju võis avaldaja korteris asuva kahjustada saanud sisustuse

väärtus olla väiksem (VÕS § 132 lg 1 teine lause).

47.3. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise

14 (16)

vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti saab

VÕS § 139 ja § 140 kohaldada ka korraga (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12). VÕS §

139 lg-s 1 toodud asjaolusid ei ole käesolevas asjas esile toodud. Samuti ei ole puudutatud

isiku esile toodud asjaoludel alust kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. VÕS § 140 lg 1 sätestab

võimaluse kahjuhüvitist vähendada hüvitise väljamõistmise äärmise ebaõigluse või mõistliku

vastuvõtmatuse korral. Asja kordategemiseks vajalike mõistlike kulude hüvitamise korral ei

ole tegemist äärmiselt ebaõiglase olukorraga. See, et avaldajale tekitatud kahju hüvitamise

korral ei saa avaldajale tekkivat kasu objektiivselt vältida, ei ole puudutatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane olukord.

48. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, kuid ei ole esile toonud, et

maakohus oleks eksinud puudutatud isikult avaldaja kasuks kohtueelsete õigusabikulude välja

mõistmisel. Lisaks ei tuvasta ringkonnakohus, et maakohus oleks selles osas menetlusnorme

rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus hindas avaldaja esitatud

tõendeid ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks põhjendatult õigusabikulude

hüvitisena välja 510 eurot.

49. Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõistetud kahjuhüvitist vähendada

1451,42 euro (22,12 eurot + 79,3 eurot + 1350 eurot) võrra, mistõttu kuulub välja mõistmisele

13 377,57 eurot.

50. Maakohus rahuldas avaldaja viivisenõude ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.01.2023–14.01.2025 eest 3546,25 eurot.

Tulenevalt põhinõude väiksemas ulatuses välja mõistmisest, tuleb vähendada ka

kahjuhüvitiselt välja mõistetavat sissenõutavaks muutunud viivist, mis maakohtu määruse

kuupäeva seisuga on 3199,15 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ka avaldaja

viivise nõude osas, s.o 347,1 euro ulatuses. Ringkonnakohus arvestab aga ka ringkonnakohtu

lahendi kuupäeva seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist, mistõttu on kokku

sissenõutavaks muutunud viivise suurus 4521,46 eurot.

51. Puudutatud isik palub vähendada viivise suurust, kuna tema ei saa mõjutada

kohtumenetluse kestust ja seetõttu suureneb viivis sõltumata puudutatud isikust.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kohtumenetluse kestus annaks aluse viivise

vähendamiseks. Kohtumenetlus on alustatud seetõttu, et puudutatud isik ei nõustunud

avaldajale tekkinud kahju hüvitama. Samuti on puudutatud isik kohtumenetluses kahju

hüvitamise nõudele vastu vaielnud. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8

alusel nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul ei ole alust seadusjärgset

viivist vähendada, on erandjuhtudel ka seadusjärgse viivise vähendamine võimalik erandlikel

asjaoludel, s.h juhul, kui seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa

(RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-28-17, p 12). Praegusel juhul ei ole puudutatud isikult välja

mõistetav viivis objektiivselt väga suur summa, mille tõttu oleks põhjendatud viivist

vähendada.

52. Tulenevalt avalduse rahuldamata jätmisest täiendavalt 1798,52 euro (1451,42 eurot +

347,1 eurot) ulatuses, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud

täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse tervikuna,

sealhulgas menetluskulude jaotuse osas. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, tuleb

ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse sisust lähtuvalt jaotada menetluskulud nii nagu

15 (16)

hagimenetluses – vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele. Avaldaja esitas puudutatud isiku

vastu nõude kokku 16 933,28 eurot (siseviimistlus 13 412,20 eurot, sisustus 1549 eurot,

üürikulu 1350 eurot, kohtumenetluse eelsed menetluskulud 510 eurot ja viivis 112,12 eurot).

Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhinõude osas 1255,33 euro ulatuses ja lisaks osaliselt

sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas. Kuna avaldus jääb kokkuvõttes põhinõude osas

rahuldamata 2933,63 euro ulatuses (1255,33 eurot + 226,88 + 1451,42 eurot) ja osaliselt

viivisenõude osas, moodustab avalduse rahuldamata jäänud osa avaldaja nõudest ca 20%.

Selle tõttu jaotab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud selliselt, et avaldaja kanda jääb

20% menetluskuludest ja puudutatud isiku kanda 80% menetluskuludest.

53. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jaotada vastavalt määruskaebuse lahendamise

ulatusele ja jätta menetluskulud 10% ulatuses avaldaja kanda ja 90% ulatuses puudutatud

isiku kanda.

54. Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

16 (16)