1-25-617/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

1-25-617

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetlusliik

Romet Kasemaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

113 lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 otsus

Apellant

Romet Kasemaa kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland

Süüdistatav

Romet Kasemaa. Isikukood: 50608254925; elukoht:

XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla (viibib teises

kriminaalasjas vahi all); kodakondsus: Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus;

töökoht: Keytrom OÜ; käesolevas menetluses puudub info

Romet Kasemaa kehtivate kriminaalkaristuste kohta

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maarja-

Liisa Kõiv

Kaitsja

Vandeadvokaat Alar Neiland

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud

apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni

esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Romet Kasemaa anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 lg 1 järgi tapmises. Süüdistuse

kohaselt seadis R. Kasemaa eesmärgiks viia H.L. i suhtes läbi karistusaktsioon, lahendamaks

enda tüdruksõbral Y.I. il tekkinud erimeelsused H.L. iga. Selleks kutsus R. Kasemaa H.L. i

kokkusaamisele. Teades, et viimane on tulemas, organiseeris R. Kasemaa endale julgestuseks

tuttavaid ning hankis karambit tüüpi noa. Noa tarbeks omandas ta hoidmis- ja kasutusvõtted.

2. H.L. saabus 23. novembril 2023 kella 18.30 paiku autoga Jõgeval XXX asuva kortermaja

trepikoja juurde: ta väljus sõiduki tagumisest uksest ning viskas endaga kaasas olnud

riideesemed trepikoja juures viibinud Y.I. i ja H.I. i juurde maha. Siis liikus kiirel sammul

trepikojast välja R. Kasemaa ning tõukas H.L. i kätega rindkerre. Pärast seda hakkas R.

Kasemaa kortermaja trepikodade eest ära jooksma – H.L. järgnes talle. Jõudes Uus 8 ja XXX

vahetusse lähedusse, lõpetas R. Kasemaa jooksmise, pööras end ringi ja lõi kella 18.34 ajal

H.L. i karambit tüüpi noaga kaks korda. Esimese löögi suutis H.L. parema labakäega tõrjuda,

kuid teine noalöök tabas teda rindkerre ja H.L. suri selle tagajärjel. Surma põhjuseks oli

vasakusse rinnaõõnde ja keskseinandisse tungiv, rinnakut, südame paremat vatsakest ja

vaheseina vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal nahaaluse verevalumiga

haava parempoolse nurga juures ning verevalumitega haava ümbritsevates pehmetes kudedes.

H.L. il parema labakäe piirkonnas esinesid nahamarrastused-kriimustused – need võisid

tekkida enesekaitse või rüseluse käigus noatera või -otsaga kokkupuutel.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 otsusega tunnistati R. Kasemaa KarS § 113 lg 1 järgi

süüdi, mille eest mõisteti talle 8-aastane vangistus. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, saades vähendatud karistuseks

5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 3 kuud ja 27 päeva

vangistust. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.

4. Süüdistuses etteheidetav sündmus toimus 23. novembril 2023 Jõgeval XXX , 7a ja 8 ning

XXX ümbruses. R. Kasemaa oli koos Y. ja H.I. iga XXX asuvas korteris. H.L. ning K.K. ja

E.V. sõitsid sinna sama päeva õhtul, umbes kella 18.30 paiku. H.L. väljus XXX maja ees

autost ja läks trepikoja juurde. Seal viskas ta riided Y.I. i või H.I. i ette maha.

5. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas K.K. 23. novembril 2023 kell 18:37:42

Häirekeskusesse, teatades, et üks meesterahvas lamab maas, tuleb palju verd ning n-ö

kolmnurga juures on haav. Helistaja ei näinud, kas ja millega oli kannatanut löödud. Kell

18:39:08 helistas Häirekeskusesse ka H.I. , öeldes, et tema õe eksmees tungis R. Kasemaale

kallale, mistõttu olevat R. Kasemaa ennast kaitsnud ning H.L. vajab nüüd abi. Kui K.K.

kõne ühendati meedikuga, selgitas ta, et lööjaks oli R. Kasemaa.

6. E.V. rääkis, et kui H.L. ja R. Kasemaa liikusid maja nurga taha, väljus autost K.K. ning

läks trepikoja juurde. E.V. hakkas autoga neile järele sõitma. Üks moment jooksis H.L. eest

ära, R. Kasemaa järgnes talle. Vahepeal kaotas E.V. nad silmist. Ümber heki keerates nägi ta

H.L. i keset teed seismas. R. Kasemaa jooksis heki äärest maja nurga taha. E.V. pidas auto

kinni ja jõudis ukse lahti teha, kui H.L. tuli vaarudes auto poole – käsi ette pannes vajus ta

vastu parempoolset esinurka ja kukkus tee peale maha. E.V. läks H.L. i juurde ja nägi, et

viimase riided on verised. Siis tuli K.K. ja kutsus kiirabi.

7. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduva eksperdiarvamuse järgi võis H.L. i surm

saabuda 23. novembril 2023 kell 19.40. Surma põhjuseks on vasakusse rinnaõõnde ja

keskseinandisse tungiv, rinnakut, südame paremat vatsakest ja vaheseina vigastav torke-

lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus ning

vasaku kopsu kokku langemine. Lisaks esines haava parempoolses nurgas verevalum ja

verevalumid haava ümbritsevates pehmetes kudedes ning nahamarrastus vasakul pool nina

kõrval, värsked nahakriimustused parema labakäe piirkonnas ja nahaalune verevalum parema

rangluu seesmise otsa kohal.

8. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt ja skeemilt on näha n-ö karambit tüüpi nuga ja

selle leidmise koht. Noa asukoha näitas ette R. Kasemaa. Noa käepidemelt leiti DNA-

segaprofiil, millest tuvastati nii R. Kasemaa kui ka Y.I. i alleelid. Noa teralt tuvastati H.L. i

DNA-profiil.

9. Eksperdiarvamus kinnitab, et R. Kasemaa võis H.L. ile rindkerre torke-lõikehaava tekitada.

Lisaks märkis ekspert, et H.L. il tuvastatud nahamarrastused-kriimustused parema labakäe

piirkonnas võivad olla tekkinud enesekaitse või rüseluse käigus noatera või -otsaga

kokkupuutel. Nuga kuulus R. Kasemaale.

10. R. Kasemaa tunnistab noaga löömist, kuid eitab karistusaktsiooni korraldamist.

Süüdistatava sõnul nägi ta H.L. i enda trepikoja ees esmakordselt. H.L. lõi teda kaks korda

rusikaga näkku ja ühe korra kõhtu. Seejärel hakkas R. Kasemaa ära jooksma. Joostes hüppas

ta üle põõsa, kuid koperdas ja kukkus maha. H.L. järgnes talle ning hakkas teda jalaga lööma

– R. Kasemaa üritas samal ajal enda pead kaitsta. Ühel hetkel sai ta püsti ja jätkas jooksmist,

kuid koperdas uuesti. H.L. järgnes talle ja üritas teda uuesti jalaga lüüa, kuid ei saanud pihta.

Saades veidi edumaad, võttis R. Kasemaa enesekaitseks välja noa ja ütles: „Ära tule!“ H.L. ei

peatunud ning R. Kasemaa lõi teda noaga. Pärast lööki jooksis süüdistatav ära, kartes, et K.K.

võib talle koos oma sõbraga kallale tulla. Siis ütles ta H.I. ile, et viimane kutsuks kiirabi.

11. Uus 8 videokaamera salvestise kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadates

videotel olevat aega ühes meeste liikumisega, saab öelda, et R. Kasemaa lõi H.L. i umbes 24

sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul.

12. Viidatud asjaolud tõendavad, et R. Kasemaa lõi 23. novembri 2023 õhtupoolikul H.L. i

noaga ringkerre, tekitades talle eluohtlikke vigastusi, mille tagajärjel viimane suri. R.

Kasemaa täitis KarS § 113 lg 1 järgse kuriteo objektiivse koosseisu. Ta lõi H.L. i rindkerre

tahtlikult: kuna R. Kasemaa sõnul lõi ta H.L. i noaga enesekaitseks, oli tema tegevus

eesmärgipärane; lüües H.L. i otse südamesse, sai R. Kasemaa aru, et see toob endaga kaasa

H.L. i surma.

13. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

14. R. Kasemaa väide, justkui oleks H.L. teda kaks korda löönud, ei ole tõendatud.

Tunnistajad ei kinnita, et H.L. oleks R. Kasemaad kaks korda rusikaga näkku ja ühe korra

kõhtu löönud. R. Kasemaa löömisele ei viita ka dokumentaalsed tõendid. Samuti ei toeta

ükski tunnistaja süüdistatava väidet, mille järgi olevat K.K. ja E.V. koos H.L. iga autost

välja tulnud. R. Kasemaa poolt kirjeldatud löömise lükkab aga ümber ekspertiisiakt koos

fototabeliga, milles ekspert pidas vähetõenäoliseks võimalust, et R. Kasemaa vigastused

võinuks ülekuulamisel kirjeldatud viisil ja ajal tekkida: eksperdi hinnangul on vigastused

tekkinud tõenäoliselt mõni päev enne 23. novembrit 2023. Neil asjaoludel on R. Kasemaa

ütlused väidetava ründamise ning omavahel tekkinud konflikti osas ebausaldusväärsed.

15. H.L. il esinesid lisaks rindkeres paiknevale torke-lõikehaavale ka nahamarrastused-

kriimustused parema labakäe piirkonnas – need võisid tekkida enesekaitse või rüseluse käigus

noatera või -otsaga kokkupuutel. Järelikult võis vägivalla kasutamise initsiaatoriks olla hoopis

R. Kasemaa. Hädakaitseseisundit ei tinginud ka asjaolu, et H.L. jooksis R. Kasemaa järel:

kuna E.V. i sõnul jooksis ka R. Kasemaa H.L. i järel, on tõenäoline, et R. Kasemaa oli selleks

hetkeks juba üritanud H.L. i noaga lüüa, mille tõttu viimane taganes.

16. Kuigi pole kindel, et R. Kasemaa planeeris kättemaksuaktsiooni, oli süüdistatav

valmistunud H.L. i pussitama. Tal oli taskus nuga, mida kasutatakse võitlusnoana. Kuigi R.

Kasemaa väitel oli nuga tupe sees, pole noatuppe leitud. R. Kasemaa dressipluusi tasku oli

katki ja selle võis katki teha just nuga. Y.I. i sõnul ei silmanud temagi noatuppe, kui

süüdistatav talle nuga näitas. Ettevalmistavale käitumisele viitavad ka R. Kasemaa

internetiotsingud relvade, sh karambit tüüpi noa õige käsitsemise kohta, H.L. ile saadetud pilt

ja sündmusele eelnenud suhtlus M.M. uga. H.I. i ja M.M. u omavahelisest vestlusest on näha,

et R. Kasemaa soovis M.M. ut endale appi võimaliku vägivaldse konflikti jaoks. R. Kasemaa

vägivaldsele iseloomule ja käitumisele viitavad politsei andmebaasi õiend ja mitmed R.

Kasemaa suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrused. Lisaks saatis R. Kasemaa Y.I. i

telefonist ja viimase konto alt H.L. ile foto stardipüstolist, et viimast n-ö ohjeldada.

17. Neil asjaoludel polnud R. Kasemaa hädakaitseseisundis. Samuti ei esine asjaolusid,

millele toetudes järeldada, nagu võinuks R. Kasemaa eksida õigusvastasust välistavas

asjaolus, mis tingiks tema teo kvalifitseerimise KarS § 31 lg 1 alusel ettevaatamatusest surma

põhjustamisena. Samuti ei esine süüd välistavaid asjaolusid.

18. KarS § 113 lg 1 näeb küll ette 6- kuni 15-aastase vangistuse, ent R. Kasemaa oli kuriteo

sooritamise ajal 17-aastane, mistõttu ei või talle mõistetav vangistus olla KarS § 45 lg 2

kohaselt pikem kui 10 aastat. R. Kasemaa süü on keskmisest suurem. Vaatamata sellele, et

H.L. polnud agressiivne, oli R. Kasemaa valmis vägivalda kasutama. H.L. ei surnud

silmapilkselt – ta oli teadvusel, üritades hingata. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistust kergendava asjaoluna saab käsitada süü ülestunnistamisele ilmumist,

puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Ehkki R. Kasemaad

pole varem kriminaalkorras karistatud, näitavad süüdistatavat iseloomustavad tõendid, et ta on

varem korduvalt vägivalda kasutanud, samuti on tema suhtes lõpetatud mitu

kriminaalmenetlust. Neil kaalutlustel tuleb R. Kasemaale mõista 8-aastane vangistus. Kuna

kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe

kolmandiku võrra vähendada.

Apellatsioonimenetlus

19. R. Kasemaa kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland esitas Tartu Maakohtu 12. septembri

2025 otsuse peale apellatsiooni, taotledes vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada karistust. Apellatsioonis välja

käidud argumendid on sellised.

20. KarS § 29 järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut

või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele. R. Kasemaa tervis ja elu olid

ohus. Y.I. ilt saadud informatsioon oli R. Kasemaa jaoks hoiatav: ta oli R. Kasemaale

rääkinud, et H.L. on vägivaldne ja tarbib tihti narkootikume. H.L. oli R. Kasemaa suhtes

vaenulik. Jõudude vahekord oli erinev, kuna H.L. iga olid kaasas nii K.K. kui E.V. . H.L.

asus süüdistatavat taga ajama. Hädakaitseseisundi tekkele viitab seegi, et K.K. hüüdis

süüdistatavat taga ajavale H.L. ile, et tao ta ära. R. Kasemaa ettekujutust võis mõjutada

ärevushäire. Seadus võimaldab ennast kaitsta ennetavalt. Muude kaitsevahendite puudumise

tõttu pole R. Kasemaa hädakaitse piire ületanud.

21. R. Kasemaa ei pannud tegu toime kavatsetult. Ta ei tundnud H.L. i. Sotsiaalmeedia

vahendusel suhtlesid nad vaid selleks, et H.L. Y.I. i riided välja annaks. R. Kasemaa sai H.L.

i tulekust teada vaevu 10 minutit varem. R. Kasemaal polnud motiivi H.L. i rünnata.

Süüdistatav pöördus M.M. u poole vaid seetõttu, et tal pole juhtimisõigust ega autot. Noa

hankis R. Kasemaa endale juba mitu kuud enne Y.I. iga tutvumist.

22. R. Kasemaa süü on keskmisest väiksem. Surm kui tagajärg on KarS § 113 lg 1 objektiivne

koosseisutunnus. Süüdistatavale inkrimineeritav süütegu seisneb vaid ühes löögis. R.

Kasemaal on diagnoositud hüperkineetilise häire F90.9 esinemine – sedagi peaks karistuse

mõistmisel arvestama.

23. Prokuratuur peab apellatsiooni põhjendamatuks ja palub vaidlustatud kohtuotsus

muutmata jätta.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Kohtukolleegium leiab, et Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 otsus tuleb jätta muutmata

ning selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata. R. Kasemaa kaitsja kordab apellatsioonis

suuresti maakohtule esitatud väiteid, mille osas on esimese astme kohus juba seisukoha

võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, mistõttu ei hakka ta neid

põhjendusi tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama ja märgib üksnes järgnevat.

25. Pooled ei vaidle selle üle, et R. Kasemaa lõi H.L. i noaga rindkerre, mille tagajärjel

viimane suri. Ka ringkonnakohus ise leiab, et asjade niisugune käik on tõendatud. R. Kasemaa

sõnul tingis sellise käitumise vajadus ennast H.L. ist lähtuva rünnaku eest kaitsta. Maakohus

sellist versiooni ei uskunud, tuvastades faktilised asjaolud sarnaselt süüdistuses kirjeldatuga

järgmiselt. R. Kasemaa kutsus 23. novembril 2023 H.L. i kokkusaamisele, olles valmis

füüsiliseks konfliktiks – selleks võttis ta kaasa noa ning püüdis kohale kutsuda ka M.M. ut.

Kella 18.30 paiku saabuski H.L. E.V. i ja K.K. ga autoga kortermaja juurde. Kortermaja

trepikoja juures viibisid H.I. ja Y.I. . H.L. väljus sõidukist ning viskas kaasa võetud

riideesemed H.I. i ja Y.I. i ette maha. Siis astus trepikojast välja R. Kasemaa. H.L. i ja R.

Kasemaa vahel toimus rüselus, mille järel jooksis R. Kasemaa trepikodade eest ära. Talle

järgnes H.L. . Jõudes maja taha, s.o Uus 8 ja XXX vahetusse lähedusse, jäi R. Kasemaa

seisma, pööras end ringi ja lõi kella 18.34 paiku H.L. i kaks korda noaga. Esimese löögi suutis

H.L. parema labakäega tõrjuda, kuid teine noalöök tabas H.L. i rindkerre. Maakohus pidas

tõenäoliseks sedagi, et H.L. üritas pärast esimese noalöögi toimumist taganeda, misjärel

jälitas hoopis R. Kasemaa teda.

26. Asudes tõendeid KrMS §-s 61 sätestatu järgi hindama, kõrvutas maakohus R. Kasemaa

ütlusi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning luges süüdistatava ütlused –

kohtukolleegiumi meelest igati õigustatult – ebausaldusväärseks. Kohtupraktikas on

selgitatud, et tõendi usaldusväärsus tähendab kohtu veendumust, et tõend kajastab uuritava

kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses taasesitada (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-89-12, p 14). R. Kasemaa ütlustele toetudes

kuriteosündmust rekonstrueerida ei saa.

27. Esiteks ei haaku R. Kasemaa poolt kirjeldatud rünnak ühegi teise tunnistaja ütlustega. R.

Kasemaa sõnul olevat H.L. teda suisa kaks korda näkku ja ühe korra kõhtu löönud (kd 3, tl

229 ja kd 4, tl 38). Kuigi H.I. on maininud, et tema meelest lõi H.L. ühe korra R. Kasemaad

näo piirkonda (kd 1, tl 189), meenus see talle alles teisel – enam kui kuu aega hiljem

toimunud – ülekuulamisel: vahetult pärast kuriteosündmust toimunud küsitlemisel rääkis H.I.

vaid sellest, et H.L. üksnes tahtis R. Kasemaad lüüa (kd 1, tl 191). Seetõttu ei saa H.I. i

ütlustest käesoleva asjaolu tuvastamisel lähtuda. Tähelepanu väärib aga see, et H.I. gi pole

rääkinud korduvast löömisest ega ainsastki löögist kõhtu. Samas kohas viibinud Y.I. möönis

samuti, et H.L. olevat justkui tahtnud R. Kasemaad rünnata – samas pole tunnistaja kordagi

väitnud, et H.L. tegelikult R. Kasemaad lõi (kd 1, tl 150 ja 152). Löökidest pole rääkinud ka

K.K. (kd 1, tl 141) ega E.V. (kd 1, tl 146). R. Kasemaa ütluste usutavuse lükkab ümber ka

tõik, et tal ei tuvastatud värskeid ega enese kaitsmisele viitavaid vigastusi (kd 2, tl 125–126) –

vaatamata sellele, et ta kurtis mitmes kohas valu ning väitis, et kakluse tulemusena loksub tal

hammas (kd 3, tl 229). Veel on R. Kasemaa rääkinud noatupest, mida sündmuskohalt ei

leitud.

28. Ülal öeldust nähtuvalt H.L. R. Kasemaad ei löönud. Siiski saab öelda, et R. Kasemaa ja

H.L. i vahel toimus kähmlus: sellest on kõnelenud nii K.K. kui E.V. , samuti Y.I. . Kuigi pole

võimalik tõsikindlalt öelda, kumb meestest tõuklemist alustas, tuleb kolleegiumi meelest

KrMS § 7 lg-st 3 lähtuvalt tuvastada süüdistatava jaoks soodsam võimalus: algatus tuli H.L.

ilt.

29. Sellele vaatamata soostub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et H.L. i pussitamist

hädakaitsega õigustada ei saa. Isegi kui H.L. tõepoolest R. Kasemaad esimesena tõukas, tuleb

sündmuse tervikpildi hindamisel võtta arvesse ka R. Kasemaa rolli selle toimumises.

30. Kõigepealt on oluline see, et R. Kasemaa kutsus enda vastu suunatud ründe – s.o

kähmluse ja sellele järgnenud tagaajamise – esile meelega.

31. Nimelt otsis R. Kasemaa kontakti H.L. iga n-ö omal algatusel. Olgugi, et R. Kasemaa

sõnul ta varem H.L. i ei tundnud (kd 4, tl 38), sekkus ta ometi Y.I. i ja H.L. i vahel toimunud

suhtlusesse, põhjendades seda H.L. i kätte jäänud riiete tagasisaamise sooviga. Nii tegi R.

Kasemaa H.L. ile ettepaneku kokku saada, kirjutades: „saame kahekesi kokku raagime asjad

selgeks, keegi kedagi looma ei hakka“. Keelduva vastuse peale pakkus R. Kasemaa välja

võimaluse, et ta tuleb ise H.L. i juurde. Muu hulgas pidas R. Kasemaa vajalikuks toonitada, et

ta on aus ning tuleb kohale üksinda. Mõni aeg hiljem teatas H.L. , et ta toob Y.I. ile siiski ise

asjad ära, täpsustades: „Annan yessile asjad, peab ise alla tulema“ (kd 2, tl 150). Väärib

tähelepanu, et R. Kasemaa tundis H.L. i käekäigu vastu huvi juba mitu päeva enne

kokkusaamist, otsides viimase kohta informatsiooni Google’i otsingumootori abil (kd 2, tl

213–216).

32. 23. novembril 2025 kirjutas Y.I. H.L. ile, et ta tuleb ise H.L. i poole ja võtab sealt enda

asjad ära. Vestluse käigus viitas H.L. tõsiasjale, et teda on relvaga ähvardatud. Sellele

vaatamata jõuavad nad omavahel kokkuleppele, et Y.I. toob H.L. i juurest asjad ise ära. (Kd

3, tl 38.) Telefonivaatlusest nähtub, et Y.I. a kontoga on Snapchati keskkonnas 21. novembril

2023 kell 00.51 saadetud H.L. ile foto, millel poseerib R. Kasemaa, relv püksivärvli vahel.

Y.I. sõnul saatis selle pildi H.L. ile R. Kasemaa (kd 1, tl 160 ja 168). Seda on oluline tähele

panna, kuna samal päeval otsis R. Kasemaa internetist infot stardipüstolite „parandamise“

kohta (“blank gun triger fix“ – kd 2, tl 220) – see viitab R. Kasemaa soovile püstolit kasutada

ning osutab selle seosele H.L. iga.

33. R. Kasemaa tuttava M.M. u sõnul olevat süüdistatav soovinud 23. novembril 2023 sõita

Vägari külla – s.o H.L. i juurde (kd 1, tl 150 ja kd 2, tl 45) – , et sealt riided ära tuua. M.M. ei

soovinud seda teha, kartes et seal võib kakluseks minna. Kella 18 paiku saatis R. Kasemaa

M.M. ule häälsõnumi, keelitades viimast kohale tulema. (kd 1, tl 193) Tähelepanu väärib

seegi, et R. Kasemaa helistas oma isale ning tunnistas, et tal võib „seisuks minna“ – kuigi isa

keelas tal välja minna, ei kuulanud ta viimase manitsusi (kd 1, tl196).

34. Toodud asjaolud näitavad, et R. Kasemaa soovis H.L. iga kokku saada ning valmistus

füüsilise konflikti toimumiseks. Veelgi enam – ta võttis endaga kaasa noa. Pidades silmas R.

Kasemaa kampsuni taskust leitud auku, on tõenäoline, et süüdistatav hoidis nuga taskus ilma

noatupeta – s.o kasutusvalmiduses. Selliselt toimis süüdistatav olukorras, kus H.L. ei

väljendanud tema suhtes vähimatki agressiivsusele viitavad ilmingut. Ehkki esmalt läksid

korterist välja Ismailovid (kd 3, tl 229), otsustas R. Kasemaagi sealt välja tulla ja H.L. iga

silmast silma kohtuda – tehes seda olukorras, kus ta oli H.L. ile mõni päev varem saatnud

foto, millel oli kujutatud relvataolist eset. Ringkonnakohtu meelest kinnitab selline käitumine

R. Kasemaa soovi H.L. i rünnata. Füüsilise kähmluse järel maja taha jooksmine ning seal teise

inimese rinnapiirkonda pussitamine osutab soovile tegutseda varjulises kohas, teistest

inimestest eemal.

35. Olukorras, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt, et

kahjustada teise isiku õigushüvesid näilise hädakaitseseisundi kattevarjus, saab

hädakaitseõiguse terviklikult välistada: isiku tahtlik teoprovokatsioon on võrdsustatav

(varjatud) ründega, isik ainult teeskleb tahet kaitsta enda õigushüvesid ja hädakaitseseisund

eksisteerib üksnes väliselt, mitte aga sisuliselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-

20-3535/52, p 16).

36. On aga võimalik, et tegemist ei olnud isegi mitte tahtliku teoprovokatsiooniga, st

olukorraga, kus provokaatori poolt n-ö sihikule võetud inimene provokatsioonile allununa

provokaatorit ründab. Nagu eelnevast nähtub, ei kasutanud R. Kasemaa nuga kohe trepikoja

ees n-ö väidetava rünnaku ajal ega hoiatanud selle kasutamise eest: ta võttis noa välja alles

maja taga, lüües siis H.L. i sellega kaks korda. H.L. i käel tuvastatud torke-lõikehaavad on

omased esmasele noalöögile, viidates ohvri püüdlustele rünnakut tõrjuda. Niisugust

veendumust süvendavad E.V. i ütlused – E.V. ile näis, et ühtäkki jälitas hoopis R. Kasemaa

H.L. i (kd 1, tl 146). Seetõttu on kõigiti võimalik, et H.L. vahetult enne teda südamesse

tabanud noahoopi R. Kasemaad (provokatsioonile alluvalt) ei rünnanudki, vaid jooksis R.

Kasemaa eest ära. Seesuguses olukorras ei saaks kõneleda isegi mitte näilikust provokaatori

vastasest ründest, vaid teo toimepanija eest põgenenud inimese surnuks pussitamisest.

37. Järelikult andis maakohus R. Kasemaa teole korrektse õigusliku hinnangu, kvalifitseerides

selle KarS § 113 lg 1 järgi.

38. Kolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille järgi vastab R. Kasemaale mõistetud

8-aastane vangistus tema süü suurusele ning on kooskõlas eripreventiivsete kaalutluste ja

kohtupraktikaga. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks R. Kasemaale mõistetud karistust

kergendada. Ehkki surm on KarS § 113 lg 1 järgne objektiivne koosseisutunnus, võttis

maakohus õigustatult arvesse asjaolu, et H.L. i surm ei saabunud silmapilkselt: see

iseloomustab H.L. i üleelamisi, mõjutades tekitatud tagajärje raskust ning läbi selle teosüü

suurust. Ka ei saa kuidagi mööda vaadata alles äsja öeldust: R. Kasemaa valmistas konflikti

ette. Niisamuti on vaja arvesse võtta seda, et R. Kasemaa põhjustas H.L. i surma sihilikult

kaasa võetud vägivallategude toime panemiseks loodud noaga. R. Kasemaal diagnoositud

hüperkineetilise häire esinemine pole põhjuslikus seoses süüteo sooritamisega ega mõjutanud

R. Kasemaa võimet enda teo keelatusest aru saada ega tema võimet oma käitumist vastavalt

sellele arusaamisele juhtida.

39. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 otsuse

KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)