2-24-17585/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. detsember 2025

Tsiviilasi

nr 2-24-17585

PlusPlus Capital AS hagi K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i vastu

pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu

kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse

tagasivõitmise, sh tahteavalduste andmiseks kohustamise,

nõudes

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

7000 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806)

Hageja lepingulised esindajad

Silver Eensaar ja Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ)

Kostja I

K.N. (isikukood: XXX)

Kostja II

U.N. (isikukood: XXX)

Kostja III

K.N. (isikukood: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 16. detsembril 2022 K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i

vahel sõlmitud notariaalne pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise leping, millega

K.N. ja K.N. loovutasid oma pärandvara ühisuse osad U.N.-ile.

3. Kohustada K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i andma KRS § 34¹ lg 1 alusel nõusolekud järgnevate

tahteavalduste tegemiseks:

-

kustutada kinnistusraamatust kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress: XXX, XXX,

teisest jaost ebaõige omaniku kanne U.N.-i ainuomandi osas ja kanda nimetatud kinnisasja

ühisomanikena kinnistusraamatusse K.N. (isikukood: XXX), U.N. (isikukood: XXX) ja

K.N. (isikukood: XXX);

-

kustutada kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress, XXX,) teisest jaost ebaõige kanne

kinnisasja omandiõiguse osas ja kanda nimetatud kinnisasjast ½ mõttelise osa

ühisomanikena kinnistusraamatusse K.N. (isikukood: XXX), U.N. (isikukood: XXX) ja

K.N. (isikukood: XXX) ja ½ mõttelise osa ühisomanikena K.N. (isikukood: XXX), U.N.

(isikukood: XXX) ja K.N. (isikukood: XXX) ning L.J. (isikukood XXX) ja A.L. (isikukood

XXX).

4. Asendada K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i resolutsiooni p-s 3 nimetatud tahteavaldused KRS § 34¹

lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel käesoleva kohtuotsusega.

5. Jätta kehtima Tartu Maakohtu 17. detsembri 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i kanda.

7. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista solidaarselt

K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i AS PlusPlus Capital kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud

1015 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostjate lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue, seisukohad ja tõendid

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 20.11.2024 (05.12.2024 ja 17.12.2024 hagi parandused)

Tartu Maakohtule hagi K.N.-i (kostja I), U.N.-i (kostja II) ja K.N.-i (kostja III) vastu pärandvara

ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse

tagasivõitmise, sh tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes, sh on esitatud hagi tagamise

taotlus (dtl 2-9; 45-54; 60-69).

2. Hageja taotleb lõppnõudena, et kohus tunnistaks kehtetuks kostjate I-III vahel 16.12.2022

sõlmitud pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu (I) ja kohustaks kostjaid I-III

andma tahteavaldused/nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr XXX omanikukande

muutmiseks, millega kustutada nimetatud registriosa (aadress, XXX-i) II jaost ebaõige kanne ja

kanda nimetatud kinnistu ½ kaasomandi ühisomanikena sisse kostjad I-III ja ½ kaasomandi

ühisomanikena kostjad I-III ja L.J. (isikukood XXX) ja A.L. (isikukood XXX). Hageja palub

asendada kostjate I-III vastavad tahteavaldused/nõusolekud kannete muutmiseks jõustunud

kohtuotsusega (II). Samuti palub hageja, et kohus kohustaks kostjaid I-III andma

tahteavaldused/nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks,

millega kustutada kostja I omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda kinnistu, aadressiga

XXX, XXX-i (registriosa nr XXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse kostjad I-III ning asendada

kostjate vastavad tahteavaldused/nõusolekud kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.

3. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu jõustunud (28.07.2023) Tartu Maakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-23-5438 (dtl 13-14), mille täitmiseks on 27.06.2023 algatatud täitemenetlus (dtl

11). Kostja I ei ole kohtuotsusest tulenevat rahalist kohustust täitnud ning tema suhtes läbiviidav

täitemenetlus ei ole tulemusi andnud, võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara, mille arvelt nõue

saaks rahuldatud ning hoolimata täitemenetlusest on kostja I poolt rahalised kohustused tänase

päeva seisuga kogusummas 14 544,26 eurot endiselt täitmata. Täitur on tuvastanud, et võlgnikul

puudub mõistliku aja jooksul realiseeritav vara ning seega on nõude rahuldamine võimalik üksnes

tehingu tagasivõitmise kaudu.

4.

16.12.2022 väljastatud pärimistunnistuse alusel on XX.XX.XXXX surnud L.N.-i (isikukood

XXX) pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas tema X kostja II, 1/3 suuruses mõttelises osas tema X

(kostja I) ja 1/3 suuruses mõttelises osas temaX (kostja III) (dtl 21-22).

5. Kostjad sõlmisid 16.12.2022 pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu, millega

kostja I ja kostja III andsid oma 2/3 suuruse osa pärandvara ühisusest tasuta kostjale II, kellele

seeläbi hakkas kuuluma kogu pärand (dtl 21-27). Võõrandatud osade hulka kuuluvad mh kinnistud

aadressidel XXX XXX-i (registriosa nr XXX), mis kuulus pärandaja ja kostja II, kui abikaasade

ühisvara hulka, XXX-i (registriosa nr XXX), mis kuulus pärandaja lahusvara hulka.

6. Hageja hinnangul loobus kostja I pärandvara jagamisel olulisest osast varast, mis tal oleks

olnud õigus pärandina saada ning tegi seda ühe aasta jooksul enne täitemenetluse algust. Tegemist

on tasuta tehinguga lähikondsega, mis kahjustab võlausaldaja huve, kuna kostja I kaotas sellega

vara, millele oleks olnud võimalik pöörata sissenõue. Hageja leiab, et pärandvara jagamise puhul on

põhjendatud lähtuda analoogiast abikaasade ühisvara jagamisega, sellest tulenevalt on täidetud

TMS §-de 187 ja 190 hagi esitamise eeldused, mistõttu tuleb 16.12.2022 pärandvara ühisuse osade

tasuta võõrandamise leping tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks ning kostja II peab tagastama

tehingu alusel saadud omandi. Hagi tagamise korras palub hageja seada käsutamise keelumärgid või

alternatiivselt eelmärge ja õigusvaidluse märkus nimetatud kinnistutele, vältimaks nende

võõrandamist kohtumenetluse ajal. Hageja hinnangul on reaalne oht, et kostja II võib kinnistud

menetluse ajal võõrandada, mis võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hagi tagamine on

seega vajalik ja proportsionaalne abinõu kohtuotsuse täidetavuse tagamiseks.

7. Hageja leiab 25.02.2025 esitatud vastuses, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud ning

kinnitab, et kostjal I oli 16.12.2022 sõlmitud pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu

sõlmimise ajal kehtiv võlgnevus hageja ees (dtl 102-106). Tsiviilasjas nr 2-23-5438 tehtud Tartu

Maakohtu 21.06.2023 otsus näitab, et kostja I rikkus väikelaenulepingut juba 10.05.2022 alates ja

Coop Finants AS lõpetas lepingu ennetähtaegselt 29.08.2022 (dtl 107-108) ning loovutas nõude

hagejale 29.08.2022 (dtl 109). Seega eksisteeris võlg juba enne pärandvara ühisuse osade tasuta

võõrandamise lepingu sõlmimist.

8. Hageja ei nõustu väitega, et pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks

tunnistamiseks puudub alus. Riigikohtu praktika kohaselt on pärandvara jagamise tagasivõitmine

võimalik analoogia alusel ning hinnata tuleb, kas pärija loobus olulisest osast pärandist. Antud juhul

oli kostjal I õigus saada märkimisväärne osa kahest pärandvara hulka kuulunud kinnistust, kuid ta

loovutas oma osa tasuta, mistõttu loobus ta olulisest varalisest väärtusest. Lisaks võimaldab

pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamist ka TMS § 189, sest

tehing oli kinkelepingu tunnustega ning hagi esitati kahe aasta jooksul pärandvara ühisuse osade

tasuta võõrandamise lepingu sõlmimisest. Hageja ei nõustu väitega, et kostja I oli valmis võlga

tasuma. Hageja suhtles kostjaga korduvalt alates 2022. aastast, edastas nõude loovutamise teatise ja

tegi mitu korda ettepanekuid võla tasumiseks nii enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-23-5438 kui ka

pärast kohtuotsuse jõustumist (dtl 110-125). Kostja lubas tasuda, kuid jätkuvalt ei maksnud ega

reageerinud kirjadele. Kahe aasta jooksul tasus kostja vaid kaks väikest summat (163,82 eurot ja

427 eurot), mis ei näita tegelikku maksevalmidust. Samuti on põhjendamatu kostjate väide, et

hagihoiatusest hagi esitamiseni jäi liiga vähe aega. Hageja esindaja saatis hagihoiatuse 26.09.2024

ja läbirääkimised kestsid üle kahe kuu, ent tulemusi ei andnud. Arvestades, et hageja on kostjaga

suhelnud juba kaks aastat enne hagihoiatust, on see periood enam kui piisav. Kostja I lubadused

olid korduvad, kuid sisulised lahendused või maksed puudusid. Hageja on üle kahe aasta püüdnud

vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid kostja I ei ole oma kohustusi täitnud. Seetõttu palub hageja

jätta menetluskulud kostja I või solidaarselt kõikide kostjate kanda ja rahuldada hagi esitatud

ulatuses.

9. Hageja ei nõustu 31.03.2025 vastuses kohtule kostja I pakutud kompromissettepanekuga

tasuda võlg 500 euroste igakuiste maksetena, kuna ettepanek on tagatiseta ega ole usaldusväärne.

Kostja I ei ole kahe aasta jooksul täitnud jõustunud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei

saa hageja lootma jääda üksnes maksegraafikule (dtl 139-140). Hageja on nõus kompromissi

kaaluma ainult siis, kui kostjad annavad reaalse tagatise, eelkõige kostja I poolt tasuta võõrandatud

vara arvel. Tagatiseta kaotaks hageja võimaluse pöörata sissenõuet võlausaldajat kahjustava

tehinguga võlgniku varast välja läinud varale. Samuti oli hageja valmis vähendama võlasummat

juhul, kui võlg tasutakse korraga, näiteks kolmanda isiku finantseerimisel.

Kostjate seisukohad

10. Kostja I teatas 14.01.2025 vastuses, et tal puudub hetkel ametlik töökoht ja ta tunnistab oma

võlgnevuse olemasolu, kuid ei nõustu sellega, et käesolevasse menetlusse on kaasatud tema

pereliikmed (dtl 89). Kostja selgitab, et on korduvalt püüdnud lahendada võlanõuet

kokkuleppeliselt, pakkudes PlusPlus Capital AS-ile erinevaid maksegraafikuid nii kohtutäituri

vahendusel kui ka otse suheldes. Kostja sõnul sai tema isa U.N. teavitatud võlanõudest alles siis, kui

hakkasid saabuma sissenõudja teated ja ähvardused kohtumenetlusega.

11. Kostjad kinnitavad 10.02.2025, et hageja poolt esitatud faktilised asjaolud vastavad üldjoontes

tõele, kuid nad ei tunnista hagi ning vaidlevad selle rahuldamisele vastu järgnevatel põhjustel (dtl

98-99). Esiteks ei nõustu kostjad hageja seisukohaga, et täiteasjas sissenõudmisel oleva kostja I

võlgnevuse rahuldamiseks on vältimatult vajalik 16.12.2022 sõlmitud pärandvara ühisuse osade

tasuta võõrandamise lepingu tagasivõitmine ja sissenõude pööramine võlgniku osale pärandvara

ühisusest. Kostjad selgitavad, et nimetatud lepingu sõlmimise ajal, s.o 16.12.2022, ei eksisteerinud

kostjal I hageja ees võlgnevust. Võlgnevus tekkis alles Tartu Maakohtu 21.06.2023 otsuse alusel

ning täitemenetlus algatati kohtutäituri juures 27.06.2023. Seega ei saanud tehingu tegemise ajal

olla eesmärgiks hageja huvide kahjustamine ega sissenõude vältimine. Teiseks rõhutavad kostjad, et

hageja on ise märkinud, et pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu tagasivõitmise

korda ei ole täitemenetluse seadustikus eraldi reguleeritud. TMS § 188 sätestab tagasivõitmise

üldalused ning TMS §-des 189, 190 ja 191 on ammendavalt loetletud tehinguliigid, mida kohus

saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (kinkeleping, abikaasade ühisvara jagamise leping

või abieluvaraleping ning tagatise andmise leping). Kostjate hinnangul on seeläbi tagasivõidetavate

tehingute ring seaduses ammendavalt määratletud ning analoogia kasutamine pärandvara ühisuse

osade tasuta võõrandamise lepingu suhtes ei ole võimalik. Sellest tulenevalt puudub

materiaalõiguslik alus sellise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Samas kinnitab kostja I, et ta on

valmis oma võlgnevust hageja ees tasuma osade kaupa maksegraafiku alusel. Ta on varasemalt

teinud hagejale maksegraafiku ettepanekuid, kuid hageja ei ole nendega nõustunud ning on

nõudnud võlgnevuse kohest täielikku tasumist, milleks kostja ei ole majanduslikult suuteline.

Kostjad märgivad, et nad on valmis sõlmima hagejaga mõistliku ja reaalselt täidetava kompromissi

ning paluvad hagejalt selles osas mõistvat suhtumist.

12. Kostjad leiavad 05.03.2025 esitatud vastuses, et isegi juhul, kui kohus peaks järeldama, et

lepingu tagasivõitmiseks on alus olemas, saab seda teha üksnes hagi esitamise teel võlgniku kostja I

vastu. Kostja II ja III ei ole seotud kostja I võlasuhte ega hageja nõudega. Seetõttu peaks nende

õiguslik staatus olema menetluses iseseisva nõudeta kolmandate isikutena. Kostjate väitel oli kostja

I õigustatud oma pärandvara ühisuse osa tasuta võõrandama ning kostja II oli õigustatud selle

omandama, sõltumata kostja I võlgnevusest. Kostja I kinnitab valmisolekut oma võlgnevust hageja

ees osamaksetena tasuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud kohtule esitatud seisukohtadega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

15. Poolte vahel on vaidlus eelkõige (i) selles, kas kostjal I oli 16.12.2022 notariaalse lepingu

sõlmimise ajal hageja ees sissenõutav või vähemalt olemasolev võlg ja (ii) selles, kas nimetatud

leping kuulub TMS tagasivõitmise normide kohaldamisalasse, sh kas analoogia rakendamine on

lubatav.

16. Kohus tuvastab menetluses esitatud tõendite põhjal üheselt järgneva. Hageja kasuks on

21.06.2023 kostjaga I seonduvalt tsiviilasjas nr 2-23-5438 tehtud koheselt täidetavaks tunnistatud

tagaseljaotsus (dtl 16-17) ning on seega on olemas täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 2 lg 1 p 1 tähenduses. Täitemenetlus alustati täitmisteate alusel 27.06.2023 (dtl 10; 19). Kostja I ei

ole kohtuotsusest tulenevat rahalist kohustust täitnud ja täitemenetlus ei ole tulemusi andnud (dtl

19). Vaidlust ei ole, et Viljandi notar K. Kulla poolt on 16.12.2022 välja antud pärimistunnistus,

millest kohaselt on L. K.N.-i pärijateks võrdsetes 1/3 suurustes mõttelistes osades on kostjad I-III

(dtl 21-22). Notari poolt on pärimismenetluse läbiviimise käigus välja selgitatud, et pärandaja

üleelanud abikaasa kostja II nimele on registreeritud kinnistu registriosa nr-ga XXX (aadress XXX,

XXX,) (dtl 31-33) oli abikaasade, sh pärandaja, ühisvara ning pärandaja L. K.N.-i , L.J. ja A.L.

nimele registreeritud ühisomandiosa kinnistu 1/2 kaasomandiosast aadressiga, XXX-i registriosa nr-

ga XXX(dtl 28-30) oli pärandaja L. K.N.-i lahusvara (dtl 22, pärimistunnistus). Samuti on pooled

ühel meelel, et 16.12.2022 sõlmiti pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise leping (dtl 23-

27), mille alusel kostjad I ja III loovutasid oma osad pärandvara ühisusest tasuta kostjale II ning

tehing hõlmas mh eelnimetatud kinnistuid. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal I puudub püsiv

sissetulek ja muu kiiresti realiseeritav vara.

17. Kohus hindab järgnevalt, kas vara tagasivõitmise üldised eeldused on täidetud. TMS § 187 lg

1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus

tunnistaks kehtetuks sissenõudja huve kahjustava tehingu. TMS § 187 lg 2 kohaselt on

tagasivõitmise eeldusteks täitedokumendi olemasolu, nõude sissenõutavus ning asjaolu, et

sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni või on alust eeldada, et

see ei vii rahuldamiseni. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja I vastu jõustunud täitedokument,

nõue on sissenõutav ning täitemenetlus on tulemusteta, kuna kostjal I puudub realiseeritav vara,

seega on TMS § 187 lg 2 eeldused täidetud.

18. Järgnevalt tuleb määratleda, millise tehinguga TMS tähenduses on tegemist. Käesoleval juhul

on tuvastatav, et kostja I ega kostja III ei saanud 16.12.2022 lepinguga seonduvalt kostjalt II mingit

vastusooritust. Lepingu p 3.2 järgi läks kostjate I ja III pärandiosa üle kostjale II täiesti tasuta ning

saab järeldada, et poolte kohustused olid seega ebavõrdsed. Riigikohtu praktika on käsitlenud

olukordi, kus vaidluse objektiks on pärandvara jagamise kokkulepe ning hinnata tuleb, kas pärija on

pärandi jagamise käigus oluliselt loobunud sellest, mida tal oli õigus saada. Pankrotimenetluse

raames võlausaldaja vastavat tagasivõitmise nõuet hinnates on Riigikohus avaldanud, et pärandvara

jagamise puhul on põhjendatud lähtuda analoogiast abikaasade ühisvara jagamisega, sest

kaaspärijad on sarnaselt varaühisuse valinud abikaasadele ühisomanikud ning mittekehaliste

esemete ühised omajad (vt RKTKo nr 2-20-18256, p-d 11-11.5). Kui Riigikohtu hinnangul saab

pankrotimenetluse raames pärandvara jagamise lepingu osas tehingu tagasivõitmisel analoogia

alusel kõne alla tulla PankrS § 112 kohaldamine, siis käesoleval juhul on kohtu hinnangul võimalik

rakendada analoogiat, rakendades TMS § 190. Nimetatud paragrahv näeb muuhulgas ette, et kohus

tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik

loobus olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras, kui ühisvara jagamise kokkulepe on

sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist (p 2). Seejuures tuleb osundada, et TMS

§ 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul TMS § 188 sätestatud eeldused ei kohaldu, sest

TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on

ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. TMS § 190 korral eeldatakse

tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p 15.1.2 ja

nr 2-15-16664/48, p 15).

19. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TMS § 190 p 2 tingimus täidetud – kostjad

sõlmisid 16.12.2022 pärandvara ühisuse jagamise lepingu ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes

täitemenetluse alustamist (27.06.2023) ja selle lepinguga loobus kostja I olulisel määral talle

kuuluvast L. K.N.-i pärandvarast, mistõttu tuleb 16.12.2022 pärandvara jagamise tehing

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kostjale I kuuluva L. K.N.-i pärandvara arvel saanuks

eelduslikult kasvõi osaliselt rahuldada hageja nõudeid kostja I vastu. Tehingu tagajärjel jäi kostja I

aga sisuliselt varatuks ja täitemenetlus on jätkuvalt osutunud edutuks.

20. Tehingu tagasivõitmine toob kaasa vastastikuse tagasitäitmise, st poolte vahel tekib alusetu

rikastumise võlasuhe. Tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid ulatuses, milles

TMS või PankrS ei näe ette erinorme (RKTKo nr 3-2-1-111-16, p 37.2). Ühisvara jagamise lepingu

tagasivõitmise kohta täitemenetluse kontekstis on selgitatud, et tagasivõitmise üks tagajärg on see,

et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud

esemed on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p

18). See kehtib maakohtu hinnangul analoogia korras ka pärandvara kui pärijate ühisvara jagamise

lepingule. Kuna kohus tunnistas vaidlusaluse lepingu kehtetuks on lepinguga jagatud esemed

jätkuvalt ühisomandina kõigi kostjate pärandvara hulgas ning kinnistusraamatu kanded teises jaos

on XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning XXX kinnistu (registriosa nr XXX) osas ebaõiged.

Need kanded tuleb parandada viisil, mis kajastab kostja I, kostja II ja kostja III omandiõigust

vastavalt nende pärandiosa suurusele.

21. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 annab isikule, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud,

õiguse nõuda kande parandamist. Kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks on

kinnistusraamatuseadus (KRS) § 34¹ lg 1 kohaselt vajalik selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kande muutmine kahjustaks. Käesolevas asjas on puudutatud

isikuks eelkõige kostja II, kes on registrisse kantud omanikuna ning kelle omanikukanne tuleb

tagasivõitmise tagajärjel kustutada tagasivõidetud osas. Menetlusest ei nähtu, et kostjad, sh kostja

II, oleks nõusolekut vabatahtlikult andmas, mistõttu on hagejal õigus nõuda nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamist ja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8

kohaselt asendab jõustunud kohtulahend puudutatud isiku tahteavalduse kande tegemiseks vajaliku

ulatuses.

22. Arvestades eeltoodut, kohustab kohus kostjaid I, II ja III andma KRS § 34¹ lg 1 alusel

nõusolekud järgmiste tahteavalduste tegemiseks:

-

kustutada kinnistusraamatust kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress:, XXX,) teisest jaost

ebaõige omaniku kanne kostja II ainuomandi osas ja kanda nimetatud kinnistu ühisomanikena

kinnistusraamatusse kostjad I, II ja III;

-

kustutada kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress XXX, XXX,) teisest jaost ebaõige kanne

kinnisasja omandiõiguse osas ja kanda nimetatud kinnisasjast ½ mõttelise osa ühisomanikena

kinnistusraamatusse kostjad I, II ja III ja ½ mõttelise osa omanikena ühisomanikena kostjad I, II ja

III ning L.J. ja A.L..

Kostjate eelnimetatud tahteavaldused tuleb KRS § 34¹ lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada

käesoleva kohtuotsusega.

Menetluskulud

23. TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus hagi rahuldamise tõttu hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

24. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagiavalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

735 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu.

Hageja 20.11.2024 menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud kulutused õigusabile 3,5h ulatuses

kokku 427 eurot (350 eurot + käibemaks). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 9). On tuvastatav, et hageja on

äriregistrisse kantud käibemaksukohustuslane (XXX) ning tema esitatud õigusabikulude arvel on ka

käibemaks eraldi välja toodud. Seega ei ole käibemaks hageja jaoks põhjendatud ega vajalik

menetluskulu ja seda ei saa vastaspoolelt välja mõista. Hüvitamisele saab kuuluda üksnes

õigusteenuse netosumma (350 eurot), tingimusel et kohus peab seda summat põhjendatuks TsMS §

175 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 280 eurot

(km-ta). Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu

19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii

ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja

keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Ajakulu peab kohus mõistlikuks (3,5h). Sellest

tulenevalt, arvestades, et hageja on käibemaksukohustuslane ega kanna käibemaksu kui lõplikku

kulu, mõistab kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 280 eurot ning hageja

tasutud riigilõivu 735 eurot, kokku 1015 eurot.

25. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludelt kostjatel solidaarselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejale ka

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagi tagamisest

26. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või

kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt

vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Maakohus kohaldas hageja taotlusel 17.12.2024 määrusega hagi tagamise abinõusid, kandes

vaidlusaluste kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulikud

keelumärked hageja kasuks kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja

taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, mistõttu tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta vastav

määrus jõusse. Kuna kohtulikud käsutuskeelud on seatud hageja kasuks, on hageja kohtu hinnangul

TsMS § 593 lg 2 ja KRS § 34 lg 1 tähenduses õigustatud isikuks andmaks nõusolekut

kinnistusraamatusse käesoleva kohtulahendiga seonduvate kannete tegemiseks. Pärast kannete

tegemist on õigus esitada kohtule taotlus hagi tagamise tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik