3-25-4069/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025

Haldusasja number

3-25-4069

Haldusasi

Y.Y. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses läbiotsimistega vanglas

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.Y. määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a

määruse peale

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Y.Y.

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määrus ja

saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas 04.11.2025 enda alaealise lapse Y.Y. nimel Tartu

Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu läbiotsimistega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 11.11.2025. a määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas,

et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 kohaselt võib laps kohtumenetluses

osaleda seadusliku esindaja kaudu. Lapse seaduslikuks esindajaks on perekonnaseaduse

(PKS) § 120 lg 1 esimese ja teise lause järgi tema hooldusõiguslik vanem, sh on ühise

hooldusõigusega vanematel ka ühine esindusõigus. Seega esindavad ühise hooldusõigusega

vanemad last kui menetlusosalist kohtumenetluses üldjuhul ühiselt. PKS § 120 lg 7 järgi küll

eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt (üksi), kuid sellest ei

saa järeldada, et kohus ei peaks küsima ega saaks küsida alaealise lapse teise vanema

arvamust. Kohtule ei ole teada, et kaebaja suhtes oleks vanemate hooldusõigusele seatud

piiranguid, mistõttu eeldab kohus, et vanematel X.X.-il ja X.X.-il on Y.Y. suhtes ühine

esindusõigus kohtumenetluses. Kuivõrd kohtueelses menetluses tekkis vanglal kahtlus teise

vanema nõusoleku osas, siis pidas kohus põhjendatuks selgitada välja X.X.-i tahe seonduvalt

kaebuse esitamisega. Halduskohus palus X.X.-il kohtule teatada, kas ta nõustub X.X.-i

koostatud kaebusega ja soovib sellise kaebuse menetlemist halduskohtus. Samuti selgitas

kohus, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tuleb halduskohtule kahju hüvitamiseks

kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse,

kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kui kaebaja taotleb rahalist hüvitist summas

1000 eurot, siis tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot. Kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu

tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu

tasumise kohustusest vastavalt HKMS §-le 115. Halduskohus andis X.X.-ile ja X.X.-ile

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättetoimetamisest.

3. Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2025. a määrusega Y.Y. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

5 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Määruse

põhjenduste kohaselt andis halduskohus kaebaja emale 11.11.2025. a määrusega kaebuse

kohta arvamuse esitamiseks ehk kaebuse heaks kiitmiseks tähtaja viis päeva määruse

kättesaamisest arvates. Viimane päev kohtule vastamiseks oli 20.11.2025. Kuivõrd kaebaja

ema ei ole kohtule vastanud ega andnud nõusolekut X.X.-i koostatud kaebuse menetlemiseks

halduskohtus, siis ei saa kohus kaebust menetleda. Lisaks ei ole ka X.X. ise lisanud kaebusele

mistahes esindusõigust tõendavaid dokumente.

4. X.X. esitas 08.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu

Halduskohtu 21.11.2025. a määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada

ja saata asi tagasi halduskohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt leidis halduskohus meelevaldselt ning asjaolusid kontrollimata, et

lapse emaks on X.X.-i. Kaebuse esitaja ei ole kunagi märkinud, et Y.Y. ema on X.X.-i. Kui

juba kohus otsustas omaalgatuslikult küsida ema seisukohta, siis oleks tulnud lapse ema

kindlaks teha. Rahvastikuregistris on kõik andmed olemas. Lapse ema on A.A..

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel,

kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud

seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse

võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määruse ning teha

uus määrus, millega kaebus rahuldada ja saata asi halduskohtule teises koosseisus menetlusse

võtmise otsustamiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus selgitab, et

kaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik teha uut määrust, millega ise

kaebus sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse esitatuks kaebaja nimel ja

mõistab kaebaja tahet selliselt, et ta soovib asja halduskohtule tagasisaatmist kaebuse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus on tähtaegne ning vastab

määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta.

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

8. HKMS § 120 lg 1 p 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja pooled ja nende

esindajad. Halduskohtul tuli kaebuse saamisel muu hulgas kontrollida, kas kaebuse esitanud

isikul on õigus kaebajat esindada, sh kas lapse üksinda esindamiseks on teise vanema

nõusolek. Nõusoleku kontrollimiseks tuli halduskohtul esmalt välja selgitada, kes on teine

lapsevanem. Kuigi asjas esitatud dokumentides oli nimetatud X.X.-i nime, ei olnud alust

sellest järeldada, et tegemist on kaebaja emaga. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse

ema A.A.. Halduskohtul oli võimalik saada rahvastikuregistrist õiged andmed. Kuna

halduskohus luges ekslikult kaebaja emaks A. X.X.-i, siis ei saa tema poolt kohtule vastamata

jätmine kaasa tuua kaebuse tagastamist. Seega ei ole praeguses asjas kaebuse tagastamine

HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.

9. HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

Kuna halduskohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja, kas X.X.-il on õigus üksinda lapse

nimel kaebust esitada, siis tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse menetlusnormi

olulise rikkumise tõttu. Kuivõrd asja menetlusse võtmine tuleb uuesti otsustada halduskohtul,

siis saadab ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule.

10. Määruskaebuse esitaja palus saata asi halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks

teises koosseisus. Ringkonnakohus tõlgendab seda halduskohtu kohtuniku taandamise

taotlusena. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamise avaldus tuleb HKMS § 13 lg 1

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2 järgi esitada kohtule, kelle koosseisu

taandatav kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust

määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks kaebajale selgitada, et TsMS § 24 lg 1 järgi võib

menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist TsMS §-s 23 ettenähtud juhul. Taandamise alust

tuleb avalduses põhistada (TsMS § 24 lg 3). Kohtuniku taandamise aluseks saab olla asjaolu,

mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku taandamiseks ei anna alust see,

kui kohus on asja lahendamisel eksinud või kui menetlusosaline ei nõustu kohtu

seisukohtadega. Sellises olukorras saab kaebaja enda õigusi kaitsta lahendit vaidlustades.

11. Määruse avaldamisel asendab kohus isikute eraelu kaitseks nende nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)