1-22-3610/132 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-3610

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-22-3610

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Artjom Morozov süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Vahur Verte

Süüdistatav

Artjom Morozov – isikukood 39101033727, XXX

kodanik, elukoht XXX, viibimiskoht XXX, emakeel XXX,

XXX haridusega, töökoht XXX, e-post XXX, tõkend

vahistamine,

varem

Saksamaa

Liitvabariigis

kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Artjom Morozov KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 3 aastat.

KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Saksamaa Liitvabariigi

Augsburgi 04.10.2018 kohtuotsusega nr 3 Kls308 Js142364/17 mõistetud karistuse

ärakandmata osaga, s.o vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva ja liitkaristuseks mõista

4 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.08.2021 kuni 25.08.2021 ja

Iirimaal Euroopa vahistamismääruse alusel kinnipidamisel oldud aeg 30.04.2025 kuni

02.05.2025 ja 05.08.2025 kuni 30.08.2025, s.o kokku 31 päeva ning alates 07.11.2025,

millest alates kuulub kandmisele 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

Artjom Morozovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista Artjom Morozovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 241,50 eurot ning määratud kaitsjale

makstud tasu 97,20 eurot riigituludesse.

Kohustada Artjom Morozovi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 212,80 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 2553,70 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700036907. Selgitusse võib märkida: „Artjom Morozov, kriminaalasi

1-22-3610, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

2635,44 eurot, DNA-ekspertiisi kulud kogusummas 3306 eurot, sõrmejäljeekspertiisi

kulu 663 eurot ja jäljeekspertiisi kulu 314 eurot.

Asitõendid:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

ekspertiisist järelejäänud pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

ruuduline märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, kaustik College, mini

digitaalsed kaalud, kinnitamisrihmad, mullikile, taskulambile sarnanev ese;

heledat värvi topsik, sigaretikujulisest paberist kokku volditud pakendid, kilekott

aine jääkidega, metallkarp; kanepilehe kujuga aukudega metallplaat, kilekotid,

kokku volditud paber, sulgurribaga suletav kilekott, mini digitaalne kaal, valget

värvi plastmassist tops, millel valget värvi pulbrilise aine jäägid, fooliumpakike,

Rimi paberkott, kilekott, digitaalsed kaalud, läbipaistev kaanega tops,

fooliumpakend, musta värvi teibi ribad, metallist kast koos mullikile ja

lahtilõigatud pappkastiga, vaakumkotid, kollane märkmepaber käsikirjaliste

märkmetega, pooleks murtud märkmepaber käsikirjaliste märkmetega;

ruuduline paberileht, millel käsikirjalised märkmed „AV AUGUSTO“, SIM

kaardi ümbrise tükk ja Super kõnekaardi kõneaja laadimise kaart, plastikpudel,

kviitungid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Wifi ruuter Huawei, milles Elisa sim-kaart; musta värvi korpusega raadiolainete

detektorid ning mobiiltelefon Huawei, mille tagumisel kaanel on markeering Q6

(PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja anda riigi omandisse;

-

mobiiltelefonide ja IT-seadmete koopiafailid (PPA keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas) – jätta Keskkriminaalpolitseile säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Deniss Zlobin´it ja Artur Bõstrika´t süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, Artrjom Morozov´it, Rein Reili´t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p

1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning Tengiz Hudojev´it, Pavel Pleskatš´i,

Dmitri Tam´i ja Sergei Andilevko´t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Deniss Zlobin isikuna, kes on Harju Maakohtu

16.06.2008.a otsusega nr 1-08-3477 muuhulgas ka KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud, ning Artur Bõstrika isikuna, kes on Harju Maakohtu

03.03.2011.a otsusega nr 1-09-17604 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning uuesti Harju Maakohtu 28.06.2017.a otsusega

nr 1-17-4010 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, ning olles selliselt mõlemad isikuteks, kes on varem toime pannud

karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, käitlesid vähemalt alates

30.11.2020.a kuni 14.06.2021.a-ni suure varalise kasu ehk enam kui 40 000,00 euro teenimise

eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Sergei Andilevko, Tengiz Hudojevi,

Dmitri Tam´i, Pavel Pleskatš´i, Harju Maakohtu 25.04.2018.a otsusega nr 1-18-2241 KarS §

184 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud Rein

Reili´ga ja Harju Maakohtu 10.09.2014.a otsusega nr 1-14-7208 KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud Artjom Morozov´iga

ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks

mõeldud mõjukoguses narkootilist ainet marihuaanat, ning nende tegevus seisnes

alljärgnevas:

Artur Bõstrika ja Deniss Zlobin organiseerisid alates 30.11.2020.a kuni 14.06.2021.a-ni

Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki kokku vähemalt kaksteist kullersaadetist (saadetised

on kohale toimetatud 11.12.2020, 28.12.2020, 08.01.2021, 29.01.2021, 13.02.2021,

15.03.2021, 01.04.2021, 14.04.2021, 05.05.2021, 19.05.2021, 31.05.2021, 14.06.2021),

millest igaühes oli ca kaheksa kilo narkootilist ainet marihuaanat. Kõigi saadetiste Eestis

maha müümise järel teeninuks Deniss Zlobin ja Artur Bõstrika kriminaaltulu ca 720 000,00

eurot kuivõrd alates 2019 aastast oli Eestis narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20

eurot/gramm ning hulgimüügihind (s.o korraga vähemalt kilogrammi kaupa müües)

keskmiselt 7 500 eurot/kilo, mistõttu käitlesid Deniss Zlobin ja Artur Bõstrika selliselt

narkootilist ainet marihuaanat enam kui 40 000 euro ehk suure varalise kasu saamise

eesmärgil KarS § 121 p 2 tähenduses.

Marihuaana saatmist Eestisse organiseeris Hispaanias seal elav Artur Bõstrika pikaajaline

tuttav Deniss Zlobin, kellega Artur Bõstrika suhtles krüpteeritud suhtlust võimaldava

suhtluskanali Anom vahendusel, mille abil leppisid nad kokku Deniss Zlobini poolt

Hispaaniast kullersaadetiste vahendusel Eestisse suures koguses narkootilist ainet

marihuaanat sisaldanud pakkide saatmise korraldamise, ajakava, saadetiste pakendamise;

samuti saadetiste saatmise Artur Bõstrika poolt valitud nö puhta taustaga isiku, s.o. Pavel

Pleskatši nimele ja tema aadressile Eestis ning Artur Bõstrika poolt narkootilise aine eest

saadud raha Deniss Zlobinile üleandmise. Samuti organiseeris Artur Bõstrika Deniss Zlobini

poolt Hispaaniast Eestisse saadetud narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise

skeemi Tallinnas, mille kohaselt Hispaaniast Eestisse Pavel Pleskatši nimele saabunud

saadetise edastas Pavel Pleskatš avamata kujul Artur Bõstrika pikaajalisele tuttavale Tengiz

Hudojevile ning viimane omakorda edastas avamata saadetise Artur Bõstrika pikaajalisele

tuttavale Sergei Andilevkole. Sergei Andilevko tutvus vastavalt Artur Bõstrikalt saadud

korraldustele Artur Bõstrika tuttavate Dmitri Tami, Rein Reili ja Artjom Morozoviga. Dmitri

Tami ülesandeks oli saadetistes olev narkootiline aine marihuaana hoida enda juures,

pakendada väiksematesse pakkidesse ning hiljem edastada pakke Sergei Andilevkole

vastavalt vajadusele. Sergei Andilevko omakorda edastas Dmitri Tami poolt ümber

pakendatud vaiksemate kogustega marihuaanapakid vastavalt nõudmisele Artur Bõstrika

tuttavatele Artjom Morozovile ja Rein Reilile maha müümiseks. Samuti võttis Sergei

Andilevko vastu ja hoidis enda valduses Artjom Morozovilt ja Rein Reililt marihuaana

müügist saadud sularaha. Saadud rahast maksis Sergei Andilevko endale ja Dmitri Tamile

tasu ning hiljem vastavalt Artur Bõstrikalt saadud juhistele edastas Artur Bõstrikale

marihuaana müügist saadud ülejäänud raha.

Artur Bõstrika jättis omakorda osa marihuaana müügist saadud rahast endale, maksis sellest

rahast tasu Tengiz Hudojevile ning ülejäänud osa rahast edastas vastavalt Deniss Zlobinilt

saadud juhistele sularahas Tallinnas Deniss Zlobini poolt nimetatud isikule, misjärel toimetati

kriminaaltulu juba Hispaaniasse Deniss Zlobinile. Sel viisil jõudis Artur Bõstrika saata Deniss

Zlobinile temalt saadud kolme marihuaana saadetise eest kokku 160 000,00 eurot.

Kokku saatis Deniss Zlobin alates 30.11.2020.a kuni 14.06.2021.a-ni Hispaaniast Eestisse

Artur Bõstrikale vähemalt kaheteistkümnel korral kullersaadetistena suures koguses

narkootilist ainet marihuaanat, sealhulgas organiseerisid Deniss Zlobin ja Artur Bõstrika

2021.a kevadel Hispaaniast Eestisse postipaki saatmise, mis sisaldas suures koguses

marihuaanat, millest sai Sergei Andilevko enda kätte:

-

467,6 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,44 %,

-

148,2 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,43 %,

-

9,76 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,46 %,

-

10,94 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,42 %,

-

21,45 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,51 %.

Sergei Andilevko edastas omakorda selle koguse maha müümiseks Rein Reilile, kes hoidis

kanepiõisikuid oma elukohas XXX korteris kuni 23.08.2021.a-ni, mil need politsei poolt

teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

Enne 19.05.2021.a-t organiseerisid Artur Bõstrika ja Deniss Zlobin Hispaaniast Eestisse

postipaki saatmise, milles oli suures koguses narkootilist ainet marihuaanat.

19.05.2021.a õhtul tõi Itella Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki sisust,

eelnimetatud paki narkootilise ainega Pavel Pleskatši elukohta XXX maja juurde. Pavel

Pleskatš võttis kullerilt paki vastu ning viis selle XXX maja ette pargitud tema kasutuses

oleva sõiduauto Mazda 6 (reg.nr XXX) salongi.

Seejärel istus Pavel Pleskatš Mazda juhiistmele ning sõitis autoga XXX maja Maardu-

poolsele küljele sellele parkimiskohale, mis jäi tema elukoha XXX korteri akende vaatevälja.

Pisut enam kui tunni aja möödudes sõitis sõiduauto Mazda 6 (reg.nr XXX) juurde Tengiz

Hudojev tema kasutuses olnud sõiduautoga Mazda (reg.nr XXX) ning tõstis sõiduautost

Mazda 6 (reg.nr XXX) postipaki tema kasutuses oleva sõiduauto Mazda (reg.nr XXX)

salongi.

Seejärel sõitis Tengiz Hudojev XXX maja juurde. Mõne minuti möödudes väljus XXX majast

Sergei Andilevko, kes tõstis postipaki Tengiz Hudojevi kasutuses olevast Mazdast tema

kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 308 (reg.nr XXX) salongi.

Umbes pool tundi hiljem peatus XXX ja XXX majade vahelisel alal Artjom Morozovi poolt

juhitud sõiduauto Lexus (reg.nr XXX). Seejärel Sergei Andilevko võttis sõiduauto Peugeot

308 salongis olevast postipakist vähemalt kaks kotti narkootilise aine marihuaanaga ning

asetas pakid Lexuse tagaistmele, misjärel sõitis Artjom Morozov Lexusega kohe minema.

Tengiz Hudojevilt saadud postipaki ülejäänud sisu andis Sergei Andilevko hoiule Dmitri

Tamile, misjärel sai Sergei Andilevko järgnevate päevade jooksul sai korduvalt Dmitri Tamilt

väiksemad marihuaanapakendid, millised ta edastas Artjom Morozovile ja Rein Reilile, kes

vastavalt nende omavahelisele eelnevale kokkuleppele tegelesid grupis narkootiliste ainete

müümisega. Selleks pidid nad Sergei Andilevkolt saadud marihuaana maha müüma ja seejärel

müügist saadud raha tagasi Sergei Andilevkole andma. Artjom Morozovi ja Rein Reili poolt

narkootilise aine marihuaana müügi järel sai Sergei Andilevko marihuaana müügist saadud

raha Artjom Morozovilt 35 000,00 eurot sularahas ja Rein Reililt 20 500,00 eurot sularahas,

ning seejärel andis Sergei Andilevko vastavalt eelnevalt Artur Bõstrikalt saadud juhistele

Dmitri Tamile teenustasuna 1 000,00 eurot, jättis endale teenustasuna 3 000,00 eurot ning

ülejäänud Rein Reili ja Artrjom Morozovi poolt marihuaana müügist teenitud raha, s.o 51

500,00 eurot andis Sergei Andilevko üle Artur Bõstrikale.

Seejärel organiseerisid Artur Bõstrika ja Deniss Zlobin enne 31.05.2021.a järgmise suures

koguses marihuaanat sisaldanud postipaki saatmise Hispaaniast Eestisse.

31.05.2021.a ennelõunasel ajal tõi Itella Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki

sisust, eelnimetatud paki narkootilise ainega Pavel Pleskatši elukohta XXX maja juurde. Pavel

Pleskatš võttis kullerilt paki vastu ning viis selle XXX maja ette pargitud tema kasutuses

oleva sõiduauto Mazda 6 (reg.nr XXX) pagasiruumi. Sama päeva õhtul tõstis Pavel Pleskatš

postipaki Mazda pagasiruumist auto salongi. Pisut enam kui tunni aja möödudes sõitis

sõiduauto Mazda 6 (reg.nr XXX) juurde Tengiz Hudojev tema kasutuses olnud sõiduautoga

Mazda (reg.nr XXX) ning tõstis sõiduautost Mazda 6 (reg.nr XXX) postipaki tema kasutuses

olevasse sõiduautosse Mazda (reg.nr XXX).

Seejärel sõitis Tengiz Hudojev XXX maja juurde. Mõne aja möödudes väljus XXX majast

Sergei Andilevko. Koos Tengiz Hudojeviga tõsteti postipakk Tengiz Hudojevi kasutuses

olevast Mazdast Sergei Andilevko kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 308 (reg.nr XXX)

pagasiruumi. Tengiz Hudojev sõitis paki üleandmise järel XXX maja juurest Mazdaga

minema. Kümnekonna minuti möödudes sõitis Sergei Andilevko Peugeotiga XXX maja taha

parklasse, kus seisis sõiduauto Volvo V70 (reg.nr XXX), mille juhikohalt väljus Dmitri Tam

ning pärast lühiajalist vestlust Sergei Andilevkoga tõstsid Dmitri Tam ja Sergei Andilevko

postipaki Peugeoti pagasiruumist Dmitri Tami sõiduki Volvo pagasiruumi ning Dmitri Tam

sõitis parklast minema.

Seejärel hoiustas Dmitri Tam Sergei Andilevkolt saadud marihuaanat järgmise ca kümne

päeva jooksul enda käes ning andis sellest vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele

väiksemate pakendite kaupa järgmise kümne päeva jooksul Sergei Andilevkole tagasi, kes

edastas ühe osa nendest Artjom Morozovile, et viimane need vastavalt varasemale

omavahelisele kokkuleppele maha müüks. Sel viisil sai Artrjom Morozov kokku ca viis kilo

marihuaanat. Ülejäänud osa, ca kolm kilo marihuaanat, edastas Sergei Andilevko Rein Reilile,

et viimane need vastavalt varasemale omavahelisele kokkuleppele maha müüks. Sergei

Andilevko sai narkootilise aine marihuaana müügi järel Artjom Morozovilt kokku 35 000,00

eurot sularahas ja Rein Reililt 17 500,00 eurot sularahas, millest vastavalt varasemalt Artur

Bõstrikalt saadud juhistele andis Sergei Andilevko Dmitri Tamile teenustasuna 1 000,00

eurot. Ülejäänud sularaha summas 51 500,00 eurot andis Sergei Andilevko üle Artur

Bõstrikale.

Seejärel viimast korda, s.o enne 14.06.2021.a organiseerisid Artur Bõstrika ja Deniss Zlobin

taas Hispaaniast Eestisse 9246 grammi narkootilist ainet marihuaanat sisaldanud postipaki

saatmise.

14.06.2021.a fikseeriti varjatud jälgimise käigus, kuidas 14.06.2021.a päeval tõi Itella

Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki sisust, eelnimetatud paki narkootilise ainega

Pavel Pleskatši elukohta XXX maja juurde. Pavel Pleskatš võttis kullerilt paki vastu ning viis

selle paki enda elukohta XXX.

Mõne tunni möödudes tõi Pavel Pleskatš nimetatud paki oma elukohast XXX maja ette

sõitnud Tengiz Hudojevile. Viimane viis paki tema kasutuses olnud sõiduautoga Mazda

(reg.nr XXX) XXX maja juurde, kus andis paki üle Sergei Andilevkole, kes paigutas paki

tema kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot 308 (reg.nr XXX). Seejärel kohtus Sergei

Andilevko samas kohas Artur Bõstrikaga. Lühiajalise vestluse järel Artur Bõstrika lahkus

ning Sergei Andilevko hakkas sõiduautoga Peugeot liikuma, misjärel ta peeti kell

14.06.2021.a kell 20.29 politsei poolt kinni ning kahtlustatavana kinnipidamise järel leiti tema

sõidukist Peugeot läbiotsimise käigus ära kuusteist vaakumpakendit, mis sisaldasid kokku

9246 grammi narkootilist ainet marihuaanat.

Pärast Artur Bõstrika, Tengiz Hudojevi, Sergei Andilevko ja Pavel Pleskatši kahtlustatavatena

kinnipidamist teostati ajavahemikul 14.06.2021.a kuni 15.06.2021.a läbiotsimised Artur

Bõstrika ja Sergei Andilevko elukohtades. Sergei Andilevko elukohast leiti ja võeti ära

sularaha summas 4 150 eurot ning Artur Bõstrika elukohast leiti ja võeti ära sularaha summas

48 980 eurot, mille Artur Bõstrika oli saanud Sergei Andilevko käest narkootilise aine

marihuaana müügist, ent mida ta ei olnud jõudnud veel Deniss Zlobinile saata.

Rein Reili poolt täiendavalt üksinda käideldud narkootiline aine:

Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Rein Reili eeluurimisel tuvastamata ajal

ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 23.08.2021.a-t kanepiõisiku massiga 0,15 grammi

(kanepiõisiku tetrahüdrokannabinooli protsentuaalset sisaldust ekspertiisimaterjali vähesuse

tõttu ei määratud) ning hoidis nimetatud kanepiõisikut ebaseaduslikult enda juures, kuni see

23.08.2021.a Rein Reili kahtlustatavana kinnipidamisel Tallinnas politseiametnike poolt leiti

ja ära võeti.

Artjom Morozovi´i poolt täiendavalt üksinda käideldud narkootiline aine:

Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Artjom Morozov eeluurimisel

tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 24.08.2021.a järgmised narkootilised

ained:

-

0,40 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20 %,

-

1,53 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22 %,

-

0,21 g pulbrit, milles sisaldus kokaiinhüdrokloriidi 37 %, pulbris sisaldus 0,069

grammi kokaiini.

Kanepiõisikuid massiga 0,40 grammi hoidis Artjom Morozov ebaseaduslikult enda juures

kuni need 24.08.2021.a-l Artjom Morozovi kahtlustatavana kinnipidamisel politseiametnike

poolt leiti ja ära võeti, ning kanepiõisikuid massiga 1,53 grammi ja 0,069 grammi kokaiini

sisaldavat pulbrit hoidis Artjom Morozov ebaseaduslikult oma elukohas XXX, kuni need

24.08.2021.a-l politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

Tengiz Hudovjev´i poolt täiendavalt üksinda käideldud narkootiline aine:

Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Tengiz Hudojev eeluurimisel

tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 14.06.2021.a järgmised narkootilised

ained:

-

0,87 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19 %,

-

1,90 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC)

sisaldus on 6,2 %,

-

0,15 g peenestatud kanepit (tetrahüdrokannabinooli /THC/ protsentuaalset sisaldust

ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu ei määratud),

-

0,012 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu (tetrahüdrokannabinooli /THC/

protsentuaalset sisaldust ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu ei määratud),

-

0,65 grammi kanepiõisiku, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18 %.

Kanepiõisikuid massiga 0,87 grammi ning 1,90 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu

hoidis Tengiz Hudojev ebaseaduslikult enda juures kuni need 14.06.2021.a-l Tallinnas Tengiz

Hudojevi kahtlustatavana kinnipidamisel politseiametnike poolt leiti ja ära võeti, 0,15 grammi

peenestatud kanepit hoidis Tengiz Hudojev ebaseaduslikult tema kasutuses olevas sõiduautos

Mazda 6 (reg.nr XXX), kuni see 14.06.2021.a-l Tallinnas politseiametnike poolt teostatud

sõiduauto läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, ning 0,012 grammi peenestatud kanepi ja

tubaka segu ning kanepiõisikut massiga 0,65 grammi hoidis Tengiz Hudojev ebaseaduslikult

oma elukohas XXX, kuni need 15.06.2021.a-l politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise

käigus leiti ja ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepiõisikud (marihuaana) ja selle töötlemisproduktid

kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS §

31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest.

Seega süüdistatakse Artjom Morozov´it KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus korduvas käitlemises

isikute grupis.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Artjom Morozovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.12.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Artjom Morozovi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p-

de 1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat. Kuivõrd Artjom Morozov pani kuriteo

toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 25.02.2020 määrusega Saksamaa

Liitvabariigi Augsburgi kohtuotsusega nr 3 Kls308 Js142364/17 mõistetud 3 aasta 6 kuu

pikkuse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud (karistusaja algus

10.02.2018), siis tuleb vastavalt KarS § 76 lg 8, § 65 lg 2 mõista liitkaristus viies eelmise

kohtuotsuse alusel mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täide ning suurendada uue kuriteo

eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

järgides KarS § 64 lg 2 sätestatut. Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 25.02.2020 määruse ning

Vangistusregistri andmeil kandis Artjom Morozov Liitvabariigi Augsburgi kohtuotsusega nr 3

Kls308 Js142364/17 mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust alates 10.02.2018 kuni

12.03.2020, mil ta vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, ehk kokku kandis ta

temale mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ära vangistuse pikkusega 2 aastat 1

kuud 4 päeva ning ärakandmata osa on kokku 1 aastat 4 kuud 27 päeva. KarS § 76 lg 8, 65 lg

2, § 64 lg 2 alusel mõista Artjom Morozovile liitkaristus suurendades uue kuriteo eest

mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 4 kuud 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda

karistusaja hulka 2 päeva, s.o 24.08.2021 kuni 25.08.2021, mil Artjom Morozov oli käesoleva

kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni peetud, samuti 29 päeva, s.o 30.04.2025 kuni

02.05.2025 ning 05.08.2025 kuni 30.08.2025, mil isik oli Iirimaal Euroopa vahistamismääruse

alusel vahistatud. Vangistuse 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva kandmist arvestada alates isiku

eelvangistuses viibimise algusest, s.o 07.11.2025.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-dest 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

ekspertiisist järelejäänud pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

ruuduline märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, kaustik College, mini digitaalsed

kaalud, kinnitamisrihmad, mullikile, taskulambile sarnanev ese; heledat värvi topsik,

sigaretikujulisest paberist kokku volditud pakendid, kilekott aine jääkidega,

metallkarp; kanepilehe kujuga aukudega metallplaat, kilekotid, kokku volditud paber,

sulgurribaga suletav kilekott, mini digitaalne kaal, valget värvi plastmassist tops,

millel valget värvi pulbrilise aine jäägid, fooliumpakike, Rimi paberkott, kilekott,

digitaalsed kaalud, läbipaistev kaanega tops, fooliumpakend, musta värvi teibi ribad,

metallist kast koos mullikile ja lahtilõigatud pappkastiga, vaakumkotid, kollane

märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, pooleks murtud märkmepaber käsikirjaliste

märkmetega; ruuduline paberileht, millel käsikirjalised märkmed „AV AUGUSTO“,

SIM kaardi ümbrise tükk ja Super kõnekaardi kõneaja laadimise kaart, plastikpudel,

kviitungid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Wifi ruuter Huawei, milles Elisa sim-kaart; musta värvi korpusega raadiolainete

detektorid ning mobiiltelefon Huawei, mille tagumisel kaanel on markeering Q6 (PPA

asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja anda riigi omandisse;

-

mobiiltelefonide ja IT-seadmete koopiafailid

(PPA

keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas) – jätta Keskkriminaalpolitseile säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 241,50 eurot

ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 97,20 eurot riigituludesse.

Kaitsetasu summas 2635,44 eurot, DNA-ekspertiisi kulud kogusummas 3306 eurot,

sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot ja jäljeekspertiisi kulu 314 eurot jätta KrMS § 180 lg 3

alusel riigi kanda.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik