2-25-12616/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-12616

Tsiviilasi

D.F-i hagi Krediidikaitse Grupp OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 084/2018/3597

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.F (isikukood XXX; epost xxxx)

Kostja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223; asukoht Lelle tn 24–65, Tallinn)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda D.F-i hagi Krediidikaitse Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2018/3597 menetlusse võtmisest ja lugeda

hagiavaldus koos lisadega D.F-ile tagastatuks.

2. Jätta menetluskulud D.F-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. D.F (hageja) esitas 4. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Krediidikaitse

Grupp OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2018/3597.

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur J.M menetluses täiteasi nr 084/2018/3597.

Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna otsus tsiviilasjas nr 2-18-

105268, mille alusel nõutakse hagejalt võlgnevuse 4164 eurot 33 senti tasumist. Hageja

soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et on viidatud võlgnevuse juba

Soome kohtutäituri kaudu tasunud aastatel 2021–2025 kogusumas 4692 eurot 83 senti,

millest Ulosottomaks on 528 eurot 50 senti ja sissenõudjale edastatud summaks 4164 eurot

33 senti. Hageja sai 2. oktoobril 2024 sissenõudjalt info võlgnevuse jäägi kohta ning

avastas, et raha on kadunud. Hageja saab tõendada laekumisi summas 4164 eurot 33 senti.

Sissenõudja väidab aga kohtutäiturile, et on saanud ainult 2092 eurot 17 senti.

Hageja esitas 14. augustil 2025 täiendavad tõendid ning täiendava nõude. Hageja soovib

lisaks, et sissenõudja tagastaks tema Soome arveldusarvele raha, mis neil väidetavalt

saamata on jäänud.

2. Tartu Maakohus jättis hagi 11. novembri 2025. a määrusega käiguta ning andis

hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o

nõude täpsustamiseks, hageja ja kostja andmete täpsustamiseks, tõendite eestikeelse tõlke

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.

Kohus hoiatas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi

vaatamata.

3. Hagejale toimetati Tartu Maakohtu 11. novembri 2025. a määrus kätte

kättetoimetamisportaali vahendusel 11. novembril 2025. Seega oli avalduse puuduste

kõrvaldamise viimaseks päevaks 25. november 2025. a. Hageja tähtaegselt puudusi ei

kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja

10, lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1.

5. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid ning kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele;

1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud

kindla rahasumma maksmisele.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

6. Kohus selgitas 11. novembri 2025. a määruses, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §

221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Kui täitedokument on kohtulahend, on vastuväited TMS § 221 lg 2

kohaselt lubatud üksnes juhul, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist.

Hageja on esitanud 14. augustil 2025. a täiendava nõude, milles palub, et sissenõudja

tagastaks hageja Soome arvelduskontole raha, mis sissenõudjal väidetavalt saamata on.

Kohus selgitas 1. novembri 2025. a määruses, et tegemist on täiendava nõudega lisaks

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele ning selliselt ei ole hageja nõue väljendatud

piisavalt selgelt. Hagejal tuleb täpsustada, kui palju peab sissenõudja tagastama ning

selgitama nõue aluseks olevaid asjaolusid – kuidas saab tagastada, mis jäi sissenõudjal

saamata ja muid nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Hagejal tuleb esitada nii enda kui ka kostja andmed, sh elukoha (juriidilise isiku puhul

asukoha) ja kontaktandmed.

Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisad on esitatud soome keeles. Tulenevalt TsMS

§ 32 lg-st 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Hagejal tuleb kohtule

esitada lisade eestikeelsed tõlked.

Hagejal tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1

kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi

või kindla summana. TsMS § 132 lg 5 järgi loetake mittevaraliseks nõudeks hagihinna

tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Sama sätte teise lause kohaselt

ei või kohus määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Täiteasja

084/2018/3597 toimikust nähtuvalt on sundtäitmisel nõue summas 4234 eurot 15 senti.

Sellest tulenevalt on hagihind käesolevas tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõude puhul 4234 eurot 15 senti. RLS lisa 1 järgi tasutakse hagilt hinnaga 4001 kuni 4500

eurot riigilõivu 490 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja

oleks riigilõivu tasunud.

Hagejal tuleb tasuda riigilõivu ka 14. augustil 2025. a esitatud täiendavalt nõudelt, milles

hageja palub kostjalt Soome arvelduskontole raha tagastamist.

7. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus,

vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et

kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Hagejale sai 11. novembri 2025. a määruse kätte 11. novembril 2025. a. Seega oli

hagiavalduse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 25. november 2025. a. Hageja

tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud.

Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu jätab

kohus avalduse TsMS § 477 lg 1, § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ja lg 2 p 2 järgi

menetlusse võtmata, sest hagi ei vasta nõuetele, hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud

riigilõivu, hageja ei ole välja toonud hagi esitamise aluseks olevaid asjaolusid esile.

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse

võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui

kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning TsMS § 177 lg 1

p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses.

10. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik