4-25-3433/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025, Tallinn

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Grete Vahtra

Elena Jõgis

Väärteoasja number

4-25-3433 (231725006691)

Väärteoasi

Simo Protteni väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2

järgi

Menetlusalune isik

Simo Protten (isikukood 38910050248, XXX kodanik,

emakeel XXX, elukoht XXX, e-post XXX, telefon

XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Põhja prefektuur

(registrikood 70008747, aadress Pärnu mnt 139 Tallinn,

Harju maakond, e-post XXX), esindaja Triin Lindau

Kohtuistungi toimumise aeg

2. oktoober 2025

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

§-dest 83 p 2, 90 lg 1, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 111 ning 113, otsustas:

1. Tunnistada Simo Protten süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks arest 15

päeva.

2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5,

Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Arest tuleb ära kanda 2 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Aresti kandmise algust lugeda Simo Protteni karistuse kandmisele saabumisest.

4. Juhul kui Simo Protten ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse

tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti kandmist arvestatakse alates Simo

Protteni kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4-25-3433

5. Kohtuotsus edastada Simo Prottenile ning Politsei- ja Piirivalveametile ning

jõustumisel Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBE KORD

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest

kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada

apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav e-

toimiku vahendusel või Harju Maakohtus 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklussüütegude menetlusgrupi andmespetsialist R. L. koostas Simo Protteni suhtes

väärteoasjas nr 231725006691 kohtualluvusse saatmise määruse ning edastas VTMS §-de 48

ja 71 alusel väärteoasja toimiku Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus määras väärteoasja arutamisele 2. oktoobril 2025. Kohtukutse edastati

Simo Prottenile e-posti teel ja tehti kättetoimetatavaks e-toimiku kaudu. Samuti edastati kutse

tähtsaadetisena aadressile XXX. Simo Protten kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud.

3. 2. oktoobri 2025 kohtuistungile Simo Protten ei ilmunud. Kohus leidis, et Simo Protten on

kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Nimelt võttis kohtuistungi sekretär 1. oktoobril

2025 Simo Protteniga ühendust ja teavitas kohtuistungi toimumise ajast. Samuti laekus 2.

oktoobril 2025 kohtule e-kiri, milles Simo Protten vabandas istungile mitteilmumise pärast ja

selgitas, et tema vaimne tervis hakkas kohtusse ilmumise stressist jamama, mistõttu palus

lausa perearstil rahustid taas välja kirjutada. Samuti soovis Simo Protten teada, kas menetlust

oleks võimalik läbi viia tema osavõtuta. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul ilmne, et

Simo Protten on kohtukutse kätte saanud. Seega lahendab kohus väärteoasja VTMS § 90 lg 1

alusel Simo Protteni osavõtuta.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leides, et Simo

Protten on etteheidetud väärteo toime pannud, ning kuna varasemad karistused ei ole talle

mõju avaldanud, tuleb teda karistada 20-päevase arestiga.

Kohtu seisukoht

5. PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Reimar

Pardel on 21. augustil 2025 koostanud väärteoprotokolli nr 231725006691, mille kohaselt

juhtis Simo Protten 21. augustil 2025 kell 12.09 Tallinnas Vabaõhumuusemi tee 49 juures (s.o

Kätke ja Selja tänava vahel suunaga Selja tänava poole) mootorsõidukit Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Simo

Protten oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Simo Protten LS § 90 lg 1 p

1 ja 3 ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Simo Protten on

protokolliga tutvunud 21. augustil 2025 ja kinnitanud seda oma allkirjaga.

2 / 4

4-25-3433

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et Simo Protteni süü talle etteheidetud

väärteo toimepanemises on tõendatud. Täpsemalt nähtub 21. augusti 2025 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest, et Simo Protten kõrvaldati samal kuupäeval kell 12.09 kuni aluse

äralangemiseni mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, sest

tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Viimati märgitut kinnitab ka

Simo Protten ise. Tema ütlustest selgub, et ta juhtis 21. augustil 2025 sõidukit

registreerimismärgiga XXX Tallinnas Vabaõhumuusemi teel Kätki ja Selja tänava vahel

suunaga Selja tänava poole. Simo Protteni ütluste järgi juhiluba tal ei ole ja ta on varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nii nähtubki 11. juuni 2025 sõiduki juhtimise kõrvaldamise

otsusest, et Simo Protten kõrvaldati samal kuupäeval mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal

puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Ning lõppeks selgub detailandmete

päringust isiku kohta politseiasutusele, et Simo Prottenil puudub juhtimisõigus, ja sõiduki

detailandmete päringust, et Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX näol on tegemist

mootorsõidukiga.

7. Seega rikkus Simo Protten LS § 90 lg 1, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik,

kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) ja isik,

kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Pidades silmas, et Simo

Protten juhtis 21. augustil 2025 mootorsõidukit isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud, pani ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele

tunnustele vastava teo.

8. Kohtu hinnangul on täidetud ka LS § 201 lg 2 subjektiivsed tunnused. Nagu eelnevalt

öeldud, nähtub Simo Protteni ütlustest, et ta juhtis 21. augustil 2025 mootorsõidukit, kuigi

teadis, et tal pole juhiluba ja ta on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellest johtuvalt oli

Simo Protten sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ja et ta on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Järelikult tegutses Simo Protten

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

9. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb Simo Protten süüdi

tunnistada LS § 201 lg 2 järgi.

Karistus

10. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Pidades

silmas, et KarS § 47 lg 1 järgi võib kohus mõista väärteo eest rahatrahvi 1–300 trahviühikut ja

et KarS §-st 48 tulenevalt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva, on LS § 201

lg-s 2 sätestatud väärteo karistuse keskmine määr 150 trahviühikut või arest 15 päeva.

11. Hinnates Simo Protteni süü suurust, toob kohus kõigepealt välja, et Simo Protten juhtis

mootorsõidukit 21. augustil 2025 kell 12.09 Tallinnas Vabaõhumuusemi teel Kätki ja Selja

tänava vahel suunaga Selja tänava poole, s.o päevasel ajal, mil liiklustihedus kõnealusel

teelõigul on tavapärasest suurem. Kuna Simo Prottenil puudub juhtimisõigus ehk tema

liiklusalaseid teadmisi, oskusi, käitumist ja hoiakuid pole hinnatud nõuetele vastavaks, seadis

ta taolise tegevusega ohtu määratlemata hulga kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Oluline on

seegi, et Simo Protten asus taas juhtima mootorsõidukit, kuigi ta oli ca 2 kuud varem (s.o 11.

juunil 2025) mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei teinud ta varasemast

kokkupuutest õiguskaitseasutusega mis tahes järeldusi, vaid jätkas lühikese aja jooksul

3 / 4

4-25-3433

õigusvastast käitumist. Arvestades eelnevat kogumis, on Simo Protteni süü veidi üle

keskmise.

12. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus aga seda, et karistusregistri väljatrüki kohaselt on Simo Prottenil 2 kehtivat

väärteokaristust. Täpsemalt karistati teda 5. septembril 2023 LS § 201 lg 1 järgi 800-eurose

rahatrahviga ning 1. juulil 2025 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi 1800-eurose rahatrahviga,

kusjuures mõlemad rahatrahvid on kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasumata. Vaatamata

eelnevale selgus praeguses asjas, et Simo Protten pani 21. augustil 2025 (s.o vähem kui 2

kuud pärast eelmist karistusotsust) uuesti toime LS § 201 lg 2 tunnustele vastava väärteo.

Seega polnud 2 varasemat rahatrahvi piisavad mõjutamaks Simo Protteni õiguskuulekalt

käituma.

13. Eelneva loogilise jätkuna ei täidaks Simo Protteni karistamine rahatrahviga karistuse

eesmärke. Nagu öeldud, pani Simo Protten talle etteheidetava väärteo toime otsese tahtlusega

ja seda vähem kui 2 kuud pärast eelmist karistusotsust. Nii on ka Riigikohus asunud

seisukohale, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks

efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06, p 15.1). Kuna varasemad rahatrahvid (mis on senini tasumata)

pole Simo Protteni õiguskuulekale teele suunanud, vaid ta on nendest hoolimata jätkanud

õigusvastast käitumist, on ilmne, et ta suhtub endiselt silmnähtava ükskõiksusega

liiklusreeglitesse ja õiguskorda. Pannes lühikese aja jooksul toime samalaadse

õigusrikkumise, pole tema karistamine järjekordse rahatrahviga enam otstarbekas. Vältimaks

taolise käitumise kordumist, tuleb uuele väärteole reageerida rangemalt, s.o aresti

mõistmisega.

14. Kohtuväline menetleja taotleski Simo Protteni karistamist 20-päevase arestiga. Eeltoodu

põhjal nõustub kohus küll kohtuvälise menetleja taotletud karistusliigiga, kuid leiab, et

karistuse eesmärgid on saavutatavad ka leebema karistusmääraga. Samas ei pea kohus

võimalikuks ka Simo Protteni suhtes lühiajalise aresti kohaldamist, sest see ei vasta süüteo

raskusele ega täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg-s 2

sätestatud väärtegu on raske liiklusalane rikkumine. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada

Simo Protteni väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid

eesmärke, samuti teisi KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise aluseid, peab põhjendatuks

Simo Protteni karistamist 21. augustil 2025 toime pandud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo eest 15-päevase arestiga. Pidades silmas, et KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest

tulenevalt asendatakse arest üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul ja asjaolu, et Simo

Protten ei ilmunud kohtuistungile, pole kohtul võimalik vaagida ka asenduskaristuse

kohaldamise küsimust. Samuti ei esine kohtu hinnangul KarS § 66 lg-s 1 nimetatud

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmisele ositi. Sellest johtuvalt on

Simo Protten kohustatud asuma aresti kandma Tallinna Vanglas (aadressil Linnaaru tee 5,

Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond). Arest tuleb ära kanda 2 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel tuleb kohaldada Simo Protteni

suhtes sundtoomist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra

4 / 4