2-23-130173/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-130173

Tsiviilasi AS Capital hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6938,97 eurot

Menetlusosalised ja Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht

esindajad Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

Hageja lepinguline

esindaja:

Carlo Kask (e-post:

xxx)

Kostja: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx).

Asja läbivaatamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja AS PlusPlus Capital taotlus anda hagejale täiendav tähtaeg

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, lõplike seisukohtade ning menetluskulude

nimekirjade esitamiseks.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Mõista kostjalt X hageja AS PlusPalus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 2747,90

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1034,17 eurot ja viivised põhivõlalt (2747,90

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2025 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 2747,90 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi

pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 4455,08 eurot, intressid summas 339,20 eurot, lepingu haldustasu

summas 6 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivised summas 1128,03 eurot ja hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4455,08 eurot alates

09.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 2747,90 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivised summas 340,02 eurot, hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhinõudelt 2747,90 € alates 13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja ja Bigbank AS (edaspidi Pank) sõlmisid

10.09.2020 Tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-20016088, mille alusel on kostjale väljastatud

krediit summas 5500 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena alates 12.10.2020 summas 154,07 eurot kuni viimase osamakseni 10.09.2025

summas 153,41 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

intressimäär 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise

päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

4. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 25,19% aastas ja krediidi kogukulu 9243,54 eurot.

Vastavalt Lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et leping

kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et krediidisumma on 5500 €, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 21,90%

aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 €, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 € kuus,

samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab

oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

lähtus pank Euroopa Liidu nõuete alusel Eesti Vabariigi rahandusministri kinnitatud valemist.

5. Kostja ja Pank sõlmisid Lepingu lisa, mille alusel võimaldas Pank kostjale põhiosale

maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas krediidi tagastamise aja kuue kuu võrra. Kostja oli

maksepuhkuse ajal vabastatud põhiosa tagasimaksetest, kuid pidi tasuma Pangale intressi ja

lepinguhaldustasu. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli krediidisumma jääk 4565,18 € ja see

kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja,

et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks

21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas, ja lepingu haldustasu 1,50 € kuus.

2 / 11

6. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse määr on 26,31% aastas ja krediidi kogukulu 6952,92 €

eurot. Vastavalt Lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et

leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 4565,18 €, krediidileping kehtib 61 kuud, intress

on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 €, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 €

kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja

täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

7. Kostja kohustus vastavalt Lepingutingimuste punktile 1 tasuma krediidisumma, intressi ja

lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus osamakseid kuni 10.03.2022, mida

Pank arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus Lepingutingimusi

ning ei tasunud osamakseid alates 10.04.2022 osamaksest.

8. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi

summas 4288,20 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu

põhiosamaksetes 4455,08 €, intressimaksetes 339,20 € ja lepingu haldustasu maksetes 6 €.

9. Lepingutingimuste p 4.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu

võla kohest tasumist juhul, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning krediidiandja on andnud

krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks

koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest

tasumist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust,

teavitas Pank 13.06.2022 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 30.06.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei

pidanud, ütles Pank lepingu 14.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on

saadetud kostjale aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-postilt

suhelnud nii Panga kui ka hiljem Hagejaga.

10. Panga tingimuste p 5.1.1 teise lause järgi edastab pank kliendile õigussuhete kohta

personaalseid teateid panga iseteeninduskeskkonnas, veebilehe, posti või muu sidevahendi (nt

e-posti) teel. Panga tingimuste p 5.1.3 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis pank on

kliendile saatnud, kliendi poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest pangale teadaoleval

kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või -numbril on

möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi abil,

kui lepingu üld- või põhitingimustes pole sätestatud selleks muud ajavahemikku. Pank on

lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate edastanud Kostjale kostja poolt Pangale teatatud

aadressil. Kostja ei ole Panka teavitanud aadressi ja muude kontaktandmete muutmisest.

Riigikohus on 29.11.2021 lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 asunud seisukohale, et füüsilisest

isikust eemalviibijale saab teostatud tahteavalduse kättetoimetatuks lugeda ühe nädala

möödudes tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudmisest.

11. TsÜS § 70 sätestab, et juhul, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles

teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel

esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks

ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud

lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks

mõistliku viisi. Hageja leiab, et teate saatmine postiga kostja teatatud aadressil tuleb lugeda

tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses.

12. Vastavalt Lepingutingimuste p-le 5.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

3 / 11

VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS §

113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue

kostja vastu on hagihinnaga 6938,97 €.

13. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 23.09.2022 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 25 €. 16.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega

5 € ja 11.07.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.

14.

08.08.2022 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx

ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus

kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud

talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

15. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne

lepingujärgse intressimääraga. Seega viivisemäär on 21,90% aastas, s.o 0,0,600% päevas.

16. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja

seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 422 x 21,90%

aastas: Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni: 4455,08 € * 21,90% aastas = 975,66 €.

17. Vastuseks hageja järelpäringule vastas Pank, et hindas kostja krediidivõimelisust

laenutaotluses esitatud andmete ja Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas

Pank kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Pangale kättesaadavaid

avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Pank kinnitas, et kontrollis

kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust

krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi

kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike

teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired,

ametlikud teadaanded ja karistused. Laenu saamise eesmärgiks oli tarbimine. Kostja igakuine

palk oli kokku 504 € neto ja tööandja P. Dussmann Eesti OÜ jusaks olid muud toetused 520 €

kuus. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel.

Samuti tuvastas Pank, et kostja igakuised finantskohustused moodustasid 22 €. Kogutud

andmeid analüüsides jõudis Pank järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 154,07 €.

18. Lisaks on Pank selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud

Kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 10.09.2020

ning kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.

4 / 11

Kostja seisukoht

19. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt kostja pole hageja poolt raha

saanud. Kui kostja võttis laenu Bigbank AS-lt, oli tal selleks ajaks juba mitu laenu teistest

krediidiasutustest. Sellel ajal oli kostja keskmine palk ca 480 eurot kuus. Lisaks olid

peretoetus ja kostja poja invaliidsuspension, mis ei saa olla krediidivõimekuse hindamise

aluseks. Kostja leiab, et Bigbank ei hinnanud tema krediidivõimekust ega kas kostja on

üldse võimeline nende graafikut täitma professionaalselt.

Kohtuotsuse põhjendused

20. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused.

21.

11.12.2025 on kohtule esitatud taotlus, millele on märgitud allkirjastajaks Y, kuid taotluse on

allkirjatanud Carlo Kask. Nimetatud taotluse kohaselt teavitatakse kohut, et 2025 aastast Y ei

tööta enam PlusPlus Legal OÜ-s. Lähtuvalt eeltoodust sai taotluse esitaja (eelduslikult Carlo

Kask) 11.12.2025 e-toimiku vahendusel kätte kohtu 17.11.2025 määruse, milles kohus andis

pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtajad, milline on juba möödunud. Hageja palub

kohtul anda hagejale täiendav tähtaeg 24.04.2025 määruse resolutsiooni punktis 2 antud

tähtaeg VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks s.o hiljemalt 29.12.2025 ja

samaks ajaks lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

22. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 24.04.2025 määrusega andis

kohus hagejale tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvestus esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja Y sai kohtumääruse AET-i kaudu

15.05.2025 kätte. Y ei ole kohut teavitanud, et ta ei esinda enam hagejat. Samuti ei ole hageja

kohtu teavitanud, et Y ei esinda enama hagejat. TsMS § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline ja

tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi

ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest,

kohtumenetluse kestel. TsMS § 225 lg 1 kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb

volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule

teatamisega. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et esindatav võib esindaja volituse

lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või

esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. Seega kuna kohut

ei ole teavitatud sellest, et Y volitused hageja esindaja on lõppenud, Y on AET’i kaudu

15.05.2025 kätte saanud Harju Maakohtu 24.04.2025 määruse, millega kohus andis hagejale

tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestus

esitamiseks, siis saabus hagejale VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestus esitamise tähtaeg

05.06.2025. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse anda hagejale

täiendav tähtaeg VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks hiljemalt 29.12.2025.

Harju Maakohtu 17.11.2025 määrusega andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks 05.12.2025, samaks kuupäevaks tuli esitada menetluskulude nimekirjad.

17.11.2025 määruse tegemise ajal kohus eeldas, et Yl on volitused hageja esindamiseks ja on

seetõttu edastanud 17.11.2025 määruse Yle. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei

ole hageja välja toonud mõjuvat põhjust, miks ei olnud hagejal võimalik kohut teavitada, et Y

volitused hageja esindamises on lõppenud. Hagejale täiendava tähtaja andmine lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks põhjustaks kohtu arvates asja

lahendamise viibimist, sest kohus määras 17.11.2025 määrusega kohtuotsuse kuulutamise

5 / 11

ajaks 17.12.2025. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse anda hagejale

täiendav tähtaeg lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

23. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

24. Kohus tuvastab, et kostja ja Bigbank AS vahel on 10.09.2020 sõlmitud Tarbijakrediidileping

nr. CL-EEC-20016088. Lepingu alusel väljastas Bigbank AS kostjale laenud 5000 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas,

s.o 0,0608% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus

ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid

pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 € kuus. Kostja kohustus krediiti tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.10.2020 summas 154,07 € kuni viimase

osamakseni 10.09.2025 summas 153,41 eurot. (dtl 25-34). Kohus tuvastab, et kostja ja

Bigbank AS sõlmisid 01.02.2022 Tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-20016088 Lisa 1, mille

alusel võimaldas Bigbank AS kostjale põhiosale maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas

krediidi tagastamise aja kuue kuu võrra. Kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud põhiosa

tagasimaksetest, kuid pidi tasuma Bigbank AS-le intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu lisa

sõlmimise hetkel oli krediidisumma jääk 4565,18 € ja see kuulus tagastamisele uue

maksegraafiku alusel maksetena alates 10.02.2022 kuni viimase osamakseni 10.11.2025.

Osamaksete suurus oli 10.02.022 87,59 eurot, 10.2022 summas 79,26 eurot, osamaksed

11.04.2022-10.10.2025 summas 154,24 eurot ja viimase osamakse 10.11.2025 summas

153,.75 eurot. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 21,90% aastas, s.o

0,0608% päevas, ja lepingu haldustasu 1,50 € kuus. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse

määr on 26,31% aastas ja krediidi kogukulu 6952,92 € (dtl 33-39).

25. Hageja väitel kostja tasus Lepingu alusel osamakseid kuni 10.03.2022, mida BigBank AS

arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks ja kostja ei tasunud osamakseid alates

10.04.2022 osamaksest, mistõttu ütles Pank lepingu 14.07.2022 üles. Kohus tuvastab, et

ajavahemikus 05.10.2020-08.06.2022 on kostja Pangale tasunud kokku 2752,10 eurot (dtl

184-185). Vaidlust pole selle üle, et pärast 08.06.2022 kostja Pangale põhiosa makseid

tasunud ei ole.

26. Kohus tuvastab, et BigBank AS on 14.07.2022 loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale

(dtl 41).

27. Hageja esmase nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 4455,08 eurot, intressid summas 339,20 eurot, lepingu haldustasu

summas 6 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivised summas 1128,03 eurot ja hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4455,08 eurot alates

09.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja alternatiivse nõude kohaselt

palub hageja mõista kostjalt hageja kasus välja põhivõlgnevus 2747,90 eurot, sissenõudekulu

35 eurot, viivised summas 340,02 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 2747,90 €

alates 13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

28. Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale

väljaspool

viimase

majandustegevust.

Seega on

hageja ja

kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

6 / 11

29. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

30.

10.09.2020 sõlmitud Tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-20016088 kohane krediidi kulukuse

määr oli 25,19%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 10.09.2020 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 31.05.2020 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,52% =

61,56%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

31. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

32. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

33. Hageja on selgitanud, et hageja Pank teostas päringuid automatiseeritud protsessil ja

vastused päringutele on salvestatud pangasüsteemi. Hageja poolt teostatud pangasüsteemi väljavõtte

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

7 / 11

kohaselt teostas Pank vastavad päringud ja sai järgmised vastused: Politsei- ja Piirivalveameti ning

Rahvastikuregistri päringu alusel tuvastas Pank, et kostja on eesti resident ja kostjal oli kehtiv

dokument. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad

maksehäired. Samuti puudusid kostjal ametlikud teadaanded ja karistused ja Pank kontrollis kostja

Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.05.2020 - 09.09.2020 kohta ja tuvastas, et

kostjale laekus kahe kuu töötasu P. DUSSMANN EESTI OÜ-lt: 05.08.2020 juuli töötasu summas

524,03 eurot, 04.09.2020 augusti töötasu summas 402,57 eurot ja 08.09.2020 lapsepuhkuse tasu.

Pank selgitas täiendavalt, et Panga reeglite kohaselt peab nähtuma pangakonto väljavõttelt vähemalt

2 palgalaekumist kahel järjestikusel kalendrikuul samalt tööandjalt, millest üks peab olema viimasel

terviklikul kalendrikuul. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus 2 palgalaekumist 05.08.2020 ning

04.09.2020 kuupäevadel. Täiendavalt võttis Pank arvesse kostja sissetulekuna peretoetust

Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt summas 520 €. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte

analüüsi tulemusel, et tal ei ole väljamakseid teistest krediidiandjatelt ega finantskohustuste

tagasimakseid. Pank võttis arvesse kostja igakuise finantskohustusena laenutaotlusel märgitud

krediitkaardi tagasimakset summas 22 €. Hageja rõhutab, et krediidivõimelisuse analüüsi käigus

esitas

kostja ainult enda Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtte ja pank tuvastas, et sellel puudusid teised

finantskohustused ja ülekanded teistele arvelduskontodele. Pank on teinud ka lepingu alusel krediidi

väljamakse samale arvelduskontole. Pank võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kõik pangale

teadaolevad asjaolud, pank ei saanud arvestada asjaoludega, mis ei olnud talle teada ja mida kostja

teatavaks ei teinud. Krediidivõimelisuse analüüsi käigus ei tekkinud Pangal kahtlust, et kostjal võib

olla teisi pangakontosid. Kõnesoleval juhul on kostja jätnud Pangale krediidivõimelisuse hindamise

raames esitamata enda LHV ja SEB pangakontode väljavõtted, milliseid kasutas samal ajal igakuiste

finantskohustuste tagasimaksete teostamiseks. Pangal ei olnud teavet, et kostjal on teisi

pangakontosid. Nimetatud andmeid ei saa Pank ise teiselt pankadelt küsida, kuna tegemist on

pangasaladusega ja teised pangad ei väljasta kolmandatele isikutele enda kliente puudutavaid

andmeid ega nende pangakonto väljavõtteid. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud esitamata

nimetatud pangakontode väljavõtted tahtlikult, kuna teadis, et nendel kajastuvad tema igakuised

finantskohustuste tagasimaksed ja selle tagajärjel on Pank hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Eeltoodust tulenevalt ei rakendu VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatu.

34. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel.

Kohtul esitatud tõenditest nähtuval on laenuandja kontrollinud kostja Swedbank AS-i

arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.05.2020 - 09.09.2020 kohta ja tuvastanud, et kostjale laekus

kahe kuu töötasu P. DUSSMANN EESTI OÜ-lt: 05.08.2020 juuli töötasu summas 524,03 eurot ja

04.09.2020 augusti töötasu summas 402,57 eurot ja 08.09.2020 lapsepuhkuse tasu. Täiendavalt on

laenuandja võtnud arvesse kostja sissetulekuna ka peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt

summas 520 eurot. Tuginedes kostja enda poolt laenuandjale esitatud Swedbank arvelduskonto

väljavõttest nähtuvalt laenuandaja võttis arvesse kostja igakuise finantskohustusena laenutaotlusel

märgitud krediitkaardi tagasimakset summas 22 eurot. Samas kostja on laenutaotluses märkinud, et

tal on 3 ülalpeetavat (dtl 53). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja

igakuiste väljaminekute kohta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et krediidiandja oleks kogunud

andmeid kostja majapidamiskulude kohta. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 151-179) ei nähtu

kostja üüri- või kommunaalmakseid. Hageja esitatud laenutaotluses (dtl 53) on kostja märkinud

elukoha tüübiks üürikorteri. Seejuures ei nähtu laenutaotlusest, et krediidiandja oleks kostjalt

küsinud kostja igakuiste üürimaksete ja kommunaalmaksete suurust. Hageja ei ole esitanud selgitusi

8 / 11

ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt selgitusi majapidamiskulude

suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud.

35. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS

§ 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

36. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi.2 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50% ja alates

01.07.2023 on 4,00%. Eeltoodust tulenevalt ei lisandu põhinõudele intressi.

37. Hageja on 12.10.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on kostja

arvelduskontole välja maksnud 5500 eurot (dtl 180). Kostja on lepingu alusel Pangale tagastanud

kokku 2752,10 € (dtl 184-185). Hageja poolt tehtud arvestuse kohaselt on Lepingu põhiosa jääk

2747,90 eurot (5500 eurot - 2752,10 eurot).

38. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

39.

13.06.2022 on laenuandaja edastanud kostjale tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse.

Hoiatuse kohaselt on kostja poolt laenu andjale tasumata 356,29 eurot, mis koosneb põhiosast 96,34

eurot, intressist 251,78 eurot, lepingu haldustasust 4,50 eurost ja viivisest 3,67 eurot (dtl 40).

14.07.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega ütles hageja leping erakorraliselt üles alates 14.07.2022

(dtl 41).

40. Harju Maakohtu 24.04.2025 määrusega andis kohus hagejale tähtaja 20 päeva määruse

kättetoimetamisest alates VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestus esitamiseks. Kohus selgitas, et kuna

hageja ei ole kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestus, s.o määranud tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis ei ole kohtul võimalik korrektselt

hinnata kas laenuandaja ütles 14.07.2022 laenulepingu kehtivalt üles. Kohus märkis, et kohtu

esialgse arvestuse kohaselt seoses sellega, et kostja on tasunud laenuandjale 2752,10 eurot, siis ei

pruukinud kostjal olla laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise ajaks täidetud VÕS §

416 lg 1 sätestatud makseviivituse eeldused, mistõttu ei pruugi laenuandja poolt 14.07.2022

laenulepingu ülesütlemine olla kehtiv. Sellisel juhul laenuandaja ja kostja vaheline leping kehtib.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast

(Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

9 / 11

Hageja lepinguline esindaja Y sai kohtumääruse 15.05.2025 kätte, kuid kohtu poolt määratud

tähtajaks hageja VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kohtul võimaik tuvastada, kas kostjal oli laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise

ajaks täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud makseviivituse eeldused ja kas laenuandja poolt 14.07.2022

laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv.

41. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pidi Laenuandjale tasuma ajavahemikus

11.04.202210.10.2025 põhiosamakseid kokku summas 5500 eurot ja kostja on tasunud laenuandjale

2747,90 eurot. Vaidlust pole selle üle, et pärast 08.06.2022 kostja Pangale laenulepingust tulevaid

põhiosa makseid pole teinud, mistõttu ei ole kostja täitnud enda laenulepingust tulenevaid kohustusi

kohaselt. Seega saab hageja nõuda kostjalt lepingu täitmist ajavahemikul alates kostja poolt tasutud

viimastest maksetest sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kuni maksegraafiku lõpuni, so kuni

10.10.2025. Seega on laenu põhiosa nõue muutunud sissenõutavaks 11.10.2025.

42. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

laenu põhiosa summas 2747,90 eurot.

43.

12.10.2023 esitatud alternatiivses nõude kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivised 340,02 eurot ja viivised alates 13.10.2023 põhinõudelt summas

2747,90 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

44. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.

juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates

01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50% ja alates 01.07.2023 on 4,00%. 12.10.2023 seisuga kostjal jäi

võlgnevus põhisummas 2747,90 eurot. Hageja on esitanud viivisarvestuse, mille kohaselt

12.10.2023 seisuga nõuab hageja kostjalt viiviseid summas 340,02 eurot. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus on korrektne. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevuselt summas 2747,90 eurot alates 14.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni

(17.12.2025) viivised summas 1034,17 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 18.12.2025 VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 2747,90 eurot kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2747,90 eurot.

45. Hageja on nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 35 eurot. VÕS 1132 lg 1 kohaselt

võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis

suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

10 / 11

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

46. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude

alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise

regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel

sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust

ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580).

47. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset

ümberarvestust, siis sellest tulenevalt ei ole kohtul olnud võimalik tuvastada, kas kostjal oli

laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise ajaks täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud

makseviivituse eeldused ja kas laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv,

mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas võlausaldajal oli õigus teha tasulisi

sissenõudmistoiminguid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud

meeldetuletuskirjadega seoses kahju, vaid hageja on nimetanud ainult abstraktsed

meeldetuletuskirjade maksumused lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatud piiridest.

48. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmisekulude hüvitamise nõude summas 35

eurot rahuldamata.

49. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhiosa

summas 2747,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1034,17 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja

alates 18.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 2747,90

eurot kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2747,90 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus

jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

51. Kuna kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 50 % ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen kohtunik

11 / 11