2-24-10107/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10107

Tsiviilasi

R N hagi M N vastu elatise nõudes

Hagihind

4 878 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R N (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: A P (e-post xxx)

Kostja: M N (isikukood xxx, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles R N on taotlenud elatise väljamõistmist enamas

ulatuses kui 542 eurot kuus.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista M N elatis perioodi 02.07.2024 - 31.10.2025 eest 2 340,57 eurot R N kasuks.

4. Välja mõista M N igakuine elatis 439,09 eurot kuus xxx sündinud alaealise lapse R N kasuks

alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks A P kontole nr xxx.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Hageja elab oma emaga. Kostja ei ole andnud hagejale piisavalt ülalpidamist.

Hageja igakuised vajadused on 1 084 eurot kuus. Hageja viibib kostjaga keskmiselt 2 ööpäeva

kuus.

Kohus võttis hagi menetlusse nõuetes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis:

1.1. 02.07.2024-31.07.2024.a eest 242 eurot;

1.2. 01.08.2024 – 30.09.2024 perioodil 542 eurot kuus;

1.3. 01.10.2024 – 31.12.2025 perioodil 742 eurot kuus;

1.4. alates 01.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni 542 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja tasus 2024.a.

suvekuude eest 200 eurot kuus ning on tasunud alates 2024.a. septembrist 300 eurot kuus. Hageja

väidetud vajadused on üle paisutatud. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses

ülalpidamist anda. Kostjal on lisaks hagejale ka alaealine laps A M N, kes elab kostjaga koos.

Kostjaga elavad koos ka tema elukaaslane, kes on töötu, ning elukaaslase alaealine laps, kes on

mõlemad samuti kostja ülalpidamisel. Kostja kannab ka vahetult hagejaga seotud kulusid, kui

hageja viibib tema juures. Kostja sooviks suurema elatise tasumise asemel hagejaga rohkem koos

aega veeta.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Nõude täpsustamine

3. Hageja selgitas 17.10.2025 istungil, et on soovinud taotleda elatise väljamõistmist alates

02.07.2024 kuni täisealiseks saamiseni 542 eurot kuus. Hageja võttis hagi tagasi osas, milles nõue

oli suurem kui 542 eurot kuus. Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus jätab TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hageja

nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks osas, milles hageja on taotlenud elatise väljamõistmist

enamas ulatuses kui 542 eurot kuus.

Kohus menetleb nõuet välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis alates 02.07.2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 542 eurot kuus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hageja isa

(sünnitõend dtl 9), mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma

ema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

7. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

9. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures aasta keskmisena seitse

ööpäeva kuus või enam.

10. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

11. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-alates 02.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1

981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot).

12. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS

§ 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes.

13. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase (laen, kommunaalid, telekom. teenused kodus)

al 01.12.24.a. 424

toit

transport

side

tervishoid

hügieen

eratunnid

riided ja jalanõud

muud vältimatud püsikulutused (juuksur, koolist tulenev

õppematerjalid, koolireisid jne)

huvitegevus

al 01.12.24.a. 125

meelelahutus, vaba aeg

kokku

1 084 eur

al 01.12.24.a. 1 273 eur

14. Hageja on välja toonud, et elab emaga emale kuuluvas majas, so ridaelamu Tabasalus, Harku

vallas. Hageja arvestatud vajadus seoses eluasemega sisaldab kulu pangalaenule. Kostja leidis, et

laenu asemel tuleb lähtuda hageja poolt saadava kasutuseelise väärtusest. Riigikohus on selgitanud,

et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või

vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti

ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada

eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas

eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata

kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu.

Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas

piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on

ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).

15. Hageja märkis, et eluaseme suurus on 116,2 m2. Kuni 01.12.2024 oli elanikke neli, alates sellest

ajast on kolm. Hagejal on oma tuba suurusega 12,6 m2. Lisaks on hageja kasutada pärast venna

väljakolimist ka venna endine magamistuba 12,3 m2, mis on nüüd kasutuses

mängutoana/arvutitoana/külalistetoana. Emal on eraldi magamistuba. Kõikide elanike

ühiskasutuses on köök, elutuba, saun, vannituba ja tualettruumid kokku ca 72,7 m2. Kuna xxx

vallas üüripakkumisi ridaelamutele ei olnud (dtl 281-282), esitas hageja xxx asuva ridaelamuboksi

suurusega 95,1 m2 üürikuulutuse (dtl 287-289), mille hind on 20 eur/m2. Samuti esitas hageja xxx

vallas asuva 4-toalise 110,5 m2 korteri üürikuulutuse (dtl 283-286), mille hind on 13,6 eur/m2.

Kostja tõi välja kaks üürikorteri pakkumist xxx (70,3 m2, 95 m2), hindadega vastavalt 10,67 ja

10,42 eur m2 (dtl 321). Pakkumiste keskmine on 13,67 eur/m2. Lähtudes nimetatud hinnast on

hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus seoses emale kuuluva eluaseme kasutamisega kuni

01.12.2024.a. 420,72 eurot kuus ((13,67x12,6) + (13,67x72,7:4)) ning alates 01.12.2024.a. 671,65

eurot kuus ((13,67x24,9) + (13,67x72,7:3)).

16. Kostja tõi välja, et hageja saab kasutuseelist ka ajal, kui ta viibib kostja juures. Kostjale kuulub

maja xxx vallas 218 m2, hagejal on oma tuba suurusega 14-15 m2, teisel lapsel on sama suur tuba,

ülejäänud osa on elanike ühiskasutuses. Elanikke on koos hagejaga 5. Kostja esitas xxx ja xxx

vallas asuvate majade üürikuulutusi (dtl 318-319), mille keskmine hind on 9,41 eur/m2. Lähtudes

nimetatud hinnast on kostja esitatud andmete järgi hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus

seoses isale kuuluva eluaseme kasutamisega 492,15 eurot kuus ((9,41x14,5) + ((218-14,5-

14,5)x9,41:5).

17. Riigikohus on selgitanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna

tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (3-2-1-118-12, p 15).

Kohus leiab, et ainuüksi seoses asjaoluga, et 01.12.2024 kolis ema majast välja hageja vanem vend,

ei muutunud hageja harilik elulaad ning tema põhjendatud vajadused seoses eluaseme kasutamise

ulatusega ei suurenenud. Esmavajadusena ei ole hinnatav enam kui ühe toa lapse ainukasutuses

olemine. Teisalt ei ole hageja eluasemevajaduse katmiseks ka vajalik võimalus kasutada niivõrd

suuri ühiskasutuses olevaid ruume, kui on kostja eluasemes. Kohus leiab, et hageja esmavajaduse

ulatus seoses eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelisega ei ületa 420,72 eurot kuus.

18. Hageja esitas arved kütte, elektri, vee ja koduste telekommunikatsiooniteenuste eest (vastavalt dtl

110-164 (xxx ja xxx AS), dtl 72-107, dtl 239-256, dtl 182-237 (xxx ja xxx)) ning väljavõtted

maksetest prügiveo eest (dtl 179-180), millest nähtuvalt oli perioodil 01.01.2024-30.11.2024

keskmine kulu ühes kuus nimetatule 324,22 eurot (arvestuste tabel 22.07.2025 menetlusdokumendi

lisa „Lisa 2.xlsx“), so 81,06 eurot inimese kohta, ning perioodil 01.12.2024-30.06.2025 keskmine

kulu ühes kuus 350,62 eurot, so 116,87 eurot inimese kohta.

19. Kostja märkis, et hageja osa kommunaalkuludest, kui hageja viibib kostja juures, on 200 eurot

kuus, kuid vastava tõendamiseks tõendeid ei esitanud.

20. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadused seoses eluasemega kokku olid kuni 01.12.2024

keskmiselt 501,78 eurot kuus (((420,72 + 81,06) ja alates 01.12.2024 on keskmiselt 537,59 eurot

kuus (420,72 + 116,87).

21. Kohus leiab, et hageja märgitud vajadus seoses toiduga 220 eurot kuus on keskmisest kõrgem.

Hageja kinnitas istungil, et lapsel ei ole toitumisega seoses erivajadusi. 2020.a. veebruaris

valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud hageja

vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 133 eurot kuus. Statistikaameti andmete

kohaselt on tarbijahinnaindeks käesoleva aasta I kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud

44,9% võrra1. Võttes arvesse nimetatud hinnatõusu on hageja vajadus seoses toiduga hinnanguliselt

ca 193 eurot kuus.

22. Seoses transpordiga on hageja nimetanud kütusekulu 30 eurot kuus, ema sõidutab last kaks korda

nädalas trenni xxx, lisanduvad muud ebaregulaarsed sõidud nt hambaarstile. Kostja märkis, et

temal kulub seoses hageja transportimisega 20 eurot kuus. Kui laps läheb kostja juurde, siis kostja

võtab ta ema juurest peale ja viib tagasi, so sõit xxx xxx ja tagasi. Kohus leiab, et mõlemad pooled

on veenvalt põhistanud nii väidetud vajaduse seoses transpordiga, kui selle ulatuse. Lapse

vajaduseks on mh sõidukulud, et kohtuda eraldielava vanemaga. Hageja vajadus seoses

transpordiga kokku on 50 eurot kuus.

23. Pooled vaidlevad, kas vajalikud on kulutused eratundidele 238 eurot kuus. Hageja selgitas, et

koroona ajal, kui oli koduõpe, siis laps jäi õppimises maha, alates xxx.a. on ta käinud eratundides

matemaatikas, eesti keeles ja vene keeles, eratunnid on kaks korda nädalas. Lapse õpitulemused

paranesid tänu eratundidele oluliselt. Käesoleval ajal õpib laps xxx. klassis, järgmisel aastal on xxx

ja xxx, mistõttu ei ole mõistlik eratunde lõpetada. Kostja on seisukohal, et õpiabi ei ole käesoleval

ajal enam vajalik.

24. Hageja on esitanud xxx 28.05.2021 individuaalse nõustamisteenuse kokkuvõtte (dtl 291-294),

individuaalse õppekava (dtl 296-299) ning arengukaardi (dtl 300-314). Kohus nõustub kostjaga, et

nimetatud tõendid ei sisalda teavet õpiabi vajaduse kohta käesoleval ajal. Individuaalne õppekava

oli koostatud perioodiks xxx. Arengukaardil on kajastatud hageja arengut kuni xxx. klassini.

Käesoleval ajal õpib hageja xxx. klassis. Hageja on ka ise välja toonud, et aasta tagasi tehtud

üleminekukatsete tulemusel õpib laps täna pigem tugevamates kui nõrgemates õppegruppides.

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta vajaks käesoleval ajal eratunde koolis

edasijõudmiseks, so esmavajadus seoses hariduse omandamisega. Seetõttu on eratunnid

sisustatavad kulutustena huviharidusele.

25. Seoses huvitegevusega tõi hageja välja xxx 50 eurot kuus ning xxx maksumusega 80 eurot kuus.

Kohus leiab, et esmavajadusena on hinnatav osalemine ühes sporditrennis ning täiendavalt ühes

muus huvialaringis. Kui kolmes aines lisatundide võtmisele kulub keskmiselt 238 eurot kuus, siis

hinnanguline vajadus seoses ühe muu huvialaringiga on 79 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja

esmavajadused seoses huviharidusega ei ületa 129 eurot kuus.

26. Kohus leiab, et põhjendatud vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega, so raamatute,

mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks, kinos ja kontserditel käimiseks

ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad jm tähistamised) on kuni

70 eurot kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, kuid

tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.

27. Ülejäänud osas kostja hageja märgitud vajaduste ulatusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus asub

seisukohale, et hageja igakuised vajadused on keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase (kasutuseelis, kommunaalid, telekom. teenused

kodus)

501,78

al 01.12.24.a. 537,59

toit

transport

side

tervishoid

hügieen

1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

huviharidus

riided ja jalanõud

muud vältimatud püsikulutused (juuksur, koolist tulenev

õppematerjalid, koolireisid jne)

meelelahutus, vaba aeg

kokku

1094,78 eur

al 01.12.24.a. 1130,59

eur

28. Pooled ei vaidle, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel võrdselt. Kostja kinnitas

kohtuistungil, et põhjendatud kulud tuleks lapsevanemate vahel jagada pooleks. Kostja väitel ei ole

tal majanduslikult võimalik hagejale ülalpidamist anda enam kui PKS § 101-järgses määras, kuid

samas on kostja välja toonud, et ta peab üleval ka oma elukaaslast ning tema last, so isikuid, kelle

suhtes ülalpidamiskohustust seadusest ei tulene. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike (2-16-100215, p 20). Kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut, et anda hagejale

ülalpidamist lähtudes hageja vajadustest.

29. Arvestades hageja vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, on kostjale langev osa

ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel 507,39 eurot kuus ((1094,78 - 80) : 2), alates 01.12.2024.a.

525,30 eurot kuus ((1130,59-80) : 2).

30. Perioodil 02.07.2024-30.11.2024 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 2 520,58 eurot

((507,39:31x30p) + (507,39x4k)).

31. Kostja andis ülalpidamist vahetult transpordikulude osas 20 eurot kuus. Kulud, mille kandmine

sõltub lapse viibimiskohast on eluase ja toit. Pooled ei vaidle, et hageja on viibinud kostja juures

vastavalt dtl 70 tabelis märgitule, so 19 kuu vältel kokku 34 päeva, mis on keskmiselt 2 päeva

kuus. Seoses eluaseme ja toiduga antud vahetu ülalpidamise väärtus on vastavalt 33,45 eurot

(501,78:30x2) ja 12,87 eurot (193:30x2) kuus. Kostja on märkinud, et sooviks, et hageja viibiks

tema juures rohkem aega, kuid võimalikku vaidlust suhtluskorra osas kohus käesoleva asja raames

ei lahenda.

32. Kostja on vahetu ülalpidamisena märkinud ka kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot kuus, kuid

täpsustas istungil, et tegemist on olnud pigem jõulu- ja sünnipäevakingitustega, mis ei ole olnud

lapse emaga kokku lepitud. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb

sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige

paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga

kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma

ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad

on kulutused, mis on tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse

ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda

osaliselt täidetuks kostja väidetud kulutuste tegemisega riietele ja jalanõudele.

33. Kostja on märkinud ka taskuraha, sünnipäevad, kino jms. Vastav kujutab endast kulutusi

meelelahutusele ja vaba aja veetmiseks. Võttes arvesse, et kuus on keskmiselt 8 puhkepäeva, siis

veetes 2 päeva lapsega on kostja hinnanguliselt andnud ülalpidamist vahetult seoses meelelahutuse

ja vaba aja veetmisega pooles temale langevast ulatusest ning vastavalt saadud ülalpidamise

väärtus on 17,50 eurot kuus (70 : 2 : 2).

34. Kohus tuvastab, et perioodil 02.07.2024-30.11.2024 andis kostja vahetult ülalpidamist 83,82 eurot

(20 + 33,45 + 12,87 + 17,5) kuus, so perioodil kokku 416,45 eurot ((83,82:31x30p) + (86,2x4k)).

35. Pooled märkisid, et 2024.a. suvekuude (juuni, juuli, august) eest tasus kostja ühe maksena

09.08.2024.a. 600 eurot, so 200 eurot kuu eest. Pooled kinnitasid 17.10.2025 istungil, et edasiselt

on kostja tasunud elatist 300 eurot kuus iga kuu 10. kuupäevaks. Perioodi 02.07.2024-30.11.2024

eest tasus kostja seega kokku 1 293,55 eurot elatist ((200:31x30) + 200 + (300x3k)).

36. Kokku andis kostja perioodil 02.07.2024-30.11.2024 hagejale ülalpidamist 1 710 eurot (416,45 + 1

293,55), so 810,58 eurot enda kohustusest vähem (2 520,58 - 1 710).

37. Vastavalt istungil kokkulepitule pidi kostja esitama 11.12.2025 kohtule andmed elatise tasumise

kohta 2025.a. novembris ja detsembris. Kostja seda ei teinud. Asjas on esitatud andmed elatise

tasumise kohta kuni 17.10.2025.

38. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Perioodil 01.12.2024-

31.10.2025 pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 5 778,30 eurot (525,30 x 11k). Saadud

vahetu ülalpidamise väärtus oli kokku 948,31 eurot (86,212 x 11k) ning kostja tasus elatist kokku 3

300 eurot (300 x 11 k). Kostja andis ülalpidamist 1 529,99 eurot enda kohustusest vähem (5 778,30

- 948,31 - 3 300).

39. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse

perioodi 02.07.2024 - 31.10.2025 eest 2 340,57 eurot (810,58 +1 529,99).

40. Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni,

arvestades osa, milles kostja osaleb hageja ülalpidamises vahetult, 439,09 eurot kuus (so 525,30 -

86,21).

41. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.

42. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

2 20 + (537,59:30x2) + 12,87 + 17,5