4-25-3980/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3980

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3980

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Marje Randveri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 17. oktoobri 2025 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2780,25,015726

Menetlusalune isik

Marje Randver (isikukood: 47811106518; aadress:

XXX; telefon:XXX;e-mail: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marje Randveri kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,015726 osaliselt, s.o Marje Randverile määratud karistuse

suuruse ja tasumise tähtaja osas ning teha selles osas uus otsus.

3. Määrata Marje Randverile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 150 (ükssada

viiskümmend) trahviühikut s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 17. oktoobri

2025 otsuses märgitud arvelduskontole, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit.

5. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,015726 muutmata.

6. Edastada käesolev kohtuotsus Marje Randverile ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,25,015726 määrati Marje Randverile karistuseks liiklusseaduse (LS) §

227 lg 4 alusel rahatrahv 1600 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Marje Randver 17. oktoobril 2025

kell 14.39 asukohas Tartu vald, Tartu maakond, Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 158. km

mootorsõidukit kiirusega 177+/-6km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 100 km/h.

Sellega ületas Marje Randver lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h.

2. Marje Randver esitas 1. novembril 2025 kaebuse eelnimetatud otsusele ja palus kohtul

kaaluda võimalust vähendada talle määratud rahatrahvi, samuti võimalust kohaldada

alternatiivina juhtimisõiguse peatamist kuni 4 kuuks. Menetlusalune isik kahetses

toimepandut ja selgitas, miks ta lubatud sõidukiirust ületas. Ta mõistab, et tema põhjendus ei

õigusta liikluseeskirjade rikkumist. Ta soovib, et olukorda hinnataks tervikuna ning võetaks

arvesse asjaolu, et tegemist oli erandliku ja ajutise olukorraga, mitte harjumuspärase

käitumisega. Menetlusalune isik juhtis kohtu tähelepanu ka oma majanduslikule olukorrale.

3. Marje Randver teatas kohtule 5. novembril 2025, et ta eelistab kaebuse lahendamist

kirjalikus menetluses ja kaitsja osalemist menetluses ei soovi.

4. Kohtuväline menetleja jäi 19. novembril 2025 esitatud seisukohas selle juurde, et

menetlusaluse isiku kaebuses antud selgitused toimepandu osas ei vähenda Marje Randveri

süüd õigusrikkumise toimepanemises ega too kaasa rahatrahvi vähendamist. Kohtuväline

menetleja on veendumusel, et määratud karistus, olenemata selle pealtnäha suurest summast,

vastab isiku süü suurusele ja menetluses tuvastatud asjaoludele. Kohtuväline menetleja peab

võimalikuks asjas uue otsuse tegemist ja menetlusalusele isikule ositi tasumise määramist 12

kuuks. Mis puudutab menetlusaluse isiku taotlust asendada rahatrahv juhtimisõiguse

äravõtmisega, siis selles osas on kohtuvälisel menetlejal teatavad kõhklused. Juhtimisõiguse

äravõtmine aktualiseerub menetluspraktikas reeglina siis, kui juhi osas esineb negatiivne

prognoos õigusrikkumiste kordumise kohta. Marje Randveri osas taolist eelaimdust tekkinud

ei ole. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja kindel, et karistuse liigi muutmine raskemaks oleks

kohtuliku kaebemenetluse käigus lubatav. Kui kohus leiab, et see on võimalik ja lubatav, siis

kohtuväline menetleja nõustub sellega. Rahatrahvi vähendamisega kohtuväline menetleja ei

nõustu ja palub selles osas jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks

asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

9. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles Marje Randveri süüdistatakse on aset leidnud ja selle

on pannud toime Marje Randver. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik ise. Nii

tunnistab ta enda ülekuulamise protokollis, et ta ületas kiirust ja selgitab miks selline olukord

tekkis.

10. Väärteoasja materjalide juures on videosalvestis. Salvestis kuvab kuupäevaks 17.

oktoobri 2025, algab kell 14.39.28 ja lõppeb kell 14.39.55. Mõõtevahend numbriga LE0166

on suunatud vasakult läheneva sõiduki BMW peale, mille lähemale jõudes on hästi tuvastatav

numbrimärk XXX. Salvestiselt on näha, mõõtevahendi kuvab ekraanil suurima kiirusena 177

km/h, seejärel kiirus langeb.

11. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Mõõtevahend

LaserCam4 LE0166 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-25/00031). Metrosert

taatlustunnistusest TTRS-25/00031 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 taadeldi 19.

veebruaril 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

personalitalituse 25. novembri 2020 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupp I liikluspolitseinik Enn Virk

läbinud 6. märtsil 2019 LaserCam4 kiirusemõõturi kasutajakoolituse.

12. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega

eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

13. Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kohus loeb tõendatuks, et

Marje Randver juhtis 17. oktoobril 2025 kell 14.39 asukohas Tartu vald, Tartu maakond,

Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 158. km mootorsõidukit kiirusega 177+/-6km/h. Suurim

lubatud kiirus sellel teelõigul oli 100km/h. Sellega ületas Marje Randver lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 71 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3

sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

15. Kohtu hinnangul pani Marje Randver süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik

paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime

kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi

saavutamise hädavajalik tingimus. Marje Randver selgitas kaebuses, et kiirustas Tallinnast

Tartusse, kuhu pidi jõudma kindlaks kellaajaks, vastasel juhul oleks see tähendanud tema

jaoks olulist rahalist kahju. Lubatud sõidukiirust ületas ta enda sõnul ajalise surve tõttu, mitte

hooletusest või pahatahtlikult. Kaebusest saab välja lugeda, et vastasel juhul ei oleks ta

õigeaegselt Tartusse jõudnud. Asjaolu, et kiiruseületamine oli sedavõrd suur, ei saanud talle

märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse

koosseisu tunnused.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Karistus

17. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

18. LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

19. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017 otsus asjas nr

3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Marje Randveri rahatrahviga 200 trahviühiku

ulatuses, mis on 1600 eurot. Seega on Marje Randverile määratud rahatrahv üle sanktsiooni

keskmise määra. Marje Randver palub karistust kergendada või asendada see juhtimisõiguse

aravõtmisega.

20. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et rikkumine pandi toime

pideva tiheda liiklusega maanteel. Salvestiselt on näha, et liiklus oli tihe mõlemas

sõidusuunas. Sellisel teel kiirust ületades on oht teistele liiklejatele suur ja suurema kiiruse

puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. Suure kiiruse korral

on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu

ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist

ohtliku liikluskäitumisega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiiruse valik on

juhi teadlik otsus. Nii otsustas Marje Randver juhtida sõidukit kiirusel 171 km/h jättes sellega

tahaplaanile enda ja teiste liiklejate ohutuse. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist

ootamatu vajadusega jõuda kindlaks kellaajaks Tallinnast Tartusse ehk tööalase erakorralise

olukorraga. Marje Randver püüdis vältida sellega rahalist kahju. Igal juhul ei ole

aktsepteeritav teha seda nii enda kui teiste isikute ohutuse arvelt. Kohtuväline meneleja on

karistuse määramisel arvestanud sedagi, et Marje Randver on karistamata isik. Marje

Randveri edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta

eelkõige tema senist käitumist liikluses. Marje Randveri kohta saab uskuda, et tegemist ei ole

harjumuspärase käitumisega, s.o süstemaatilise liikluseeskirjade rikkujaga. Kohtuvälise

menetleja ja kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik arvestada lisaks menetlusaluse

isiku kahetsust toimepandud teo osas. Marje Randver selgitab, et ta võtab vastutuse oma

käitumise eest ja teeb kõik endast oleneva, et sarnane olukord ei korduks. Kohtu hinnangul on

menetlusaluse isiku süü kõiki asjaolusid arvestades siiski vähemalt keskmine. Mootorsõiduki

juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia

traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse

taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele

mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku

hukkamõistu avaldamine.

21. Kohus leiab, et Marje Randveri karistust on võimalik siiski mõnevõrra vähendada.

Karistus peab aga jätkuvalt olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku

seaduskuulekusele. Karistus ei pea olema mugav ega lihtne kanda. Praegu määratud karistus

on veidi üle sanktsiooni keskmise määra, kuid kohtu hinnangul täidab eesmärgi ka karistus,

mis jääb sanktsiooni keskmisesse määra ehk 150 trahviühikut, mis on 1200 eurot.

22. Marje Randver taotles rahatrahvi asemel teiseliigilise karistuse määramist, näiteks

juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et kui kohus peab seda

võimalikuks ja lubatavaks, siis usub kohtuväline menetleja, et taoline sanktsioon võib samuti

Marje Randverile soovitud karistusliku mõju avaldada.

23. Kohus ei või karistust kaebemenetluses raskendada. Karistuse raskendamise keeld

kaebemenetluses tuleneb otseselt VTMS § 132 p-st 2, millise kohaselt võib maakohus

kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue

otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Väärteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse

piiramine on oluliselt raskem karistus kui rahatrahv. Praegusel juhul on võimalik taotleda vaid

rahatrahvi vähendamist ja/või ositi maksmist.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Marje Randveri kaebuse osaliselt ning tühistab

kohtuvälise menetleja 17. oktoobri 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,015726 karistuste

osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Marje Randveri LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga

150 trahviühiku ulatuses, mis on 1200 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku selgitusi tema

majandusliku olukorra kohta, võimaldab kohus Marje Randveril tasuda rahatrahv igakuiste

maksetena 12 kuu jooksul. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et XXX ja tema sissetulekud

ei võimalda määratud trahvisummat tasuda. Eelneva ettepaneku on teinud kohtuväline

menetleja oma kirjalikult avaldatud seisukohas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik