2-25-10079/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-10079

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10079

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi Webbosses OÜ (end. Veebispetsid

OÜ) ja H.M. vastu võla nõudes

Hagihind

16 941,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood: 14080830; aadress:

Posti 30, Haapsalu, 90504 XXX );

Hageja esindaja: Aliis Kaar (e-post: );

Kostja I: Webbosses OÜ (end. Veebispetsid OÜ)

(registrikood: 12338282; aadress: XXX, 11415 XXX; e-post:

; Seaduslik esindaja: juhatuse liige Luisito Navales

Lopriego;

Kostja II: H.M. (isikukood: XXX; aadress: Ojakalda,

Piigaste küla, Kanepi vald, 63507 Põlva maakond; e-post:

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Holm Bank AS hagi Webbosses OÜ ja H.M. vastu.

2. Välja mõista Webbosses OÜ-lt ja H.M.-ilt solidaarselt Holm Bank AS kasuks hageja

ja kostja I sõlmitud laenulepingu nr 57492 ning hageja ja kostja II sõlmitud

käenduslepingu nr 57492 alusel põhivõlg 15 000 eurot, intress 471,28 eurot,

26.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 1440 eurot ning sissenõudmisega seotud

kulu 30 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot.

5. Välja mõista Webbosses OÜ-lt ja H.M.-ilt solidaarselt Holm Bank AS kasuks

menetluskulude katteks 980 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

1 (4)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Holm Bank AS esitas 26.06.2025 kohtule hagi Webbosses OÜ (end. Veebispetsid OÜ) ja

H.M. vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 15.07.2024 laenulepingu nr 57492, millega

hageja andis kostjale I laenu 15 000 eurot. Kostja II allkirjastas laenulepingu digitaalselt

17.07.2024. Laenuleping sõlmiti laenutähtpäevaga 31.07.2025. Lepingu pooled leppisid

kokku intressi määras 18% aastas. Kostja kohustus tasuma lepingu sõlmimise tasu 250 eurot,

mis loeti kasutatuks vastavas osas lepingu alusel võimaldatud laenulimiidist. Kostjad

kohustusid laenu tagastama maksegraafiku alusel.

Vastavale laenulepingu punktile 5 on laenulepingu tagatiseks sõlmitud kostjaga II

käendusleping nr 57492, mille kohaselt kostja II vastutab täies ulatuses solidaarselt kostjaga I

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja tagab käenduse maksimumsumma

ulatuses kõiki hageja nõudeid. Vastavalt käenduslepingule (punkt 2) on kostja II vastutuse

rahaline maksimumsumma 19 500 eurot.

Kostja I ja kostja II ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt alates

16.04.2025, mistõttu saatis hageja kostjatele korduvaid meeletuletuskirju. Hageja edastas

09.05.2025 kostjale I ja kostjale II lepingu ülesütlemise avalduse, millega andis kostjatele

täiendava tähtaja, s.o 14 päeva (kuni 25.05.2025) võlgnevuse tasumiseks. Lisaks edastas

hageja 15.05.2025 kostjatele makseteate. Kostjad täiendavalt antud tähtaja jooksul lepingust

tulenevat kohustust ei täitnud, mistõttu luges hageja lepingu seoses lepingu olulise

rikkumisega üles öelduks 26.05.2025.

Peale lepingu üles ütlemist edastas hageja kostjale I ja kostjale II võla tasumise nõude,

millega andis kostjatele täiendava tähtaja, s.o 7 päeva, kogu sissenõutavaks muutunud

võlgnevuse tasumiseks. 29.05.2025 edastas hageja kostjale võlgnevuse tasumise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja poolt sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokku

16 941 eurot, sh põhiosa 15 000 eurot, intress 471,28 eurot, viivis 1440 eurot ning võlateatiste

edastamise tasu 30 eurot. Hageja taotleb, et mõista kostjatelt Webbosses OÜ-lt ja H.M.-ilt

solidaarselt hageja Holm Bank AS kasuks välja vastavalt laenulepingust nr 57492 ja

käenduslepingust nr 57492 tulenev nõue kogusummas 16 941,28 eurot.

2. Kostjale I ja kostjale II tehti hagimaterjalid kättetoimetamise portaalis (KÄPO) nähtavaks

alates 07.08.2025 (sh märgiti alates 07.08.2025 kätte toimetatavaks).

Kostja II sai hagimaterjalid kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel hagimaterjalid

kätte 01.09.2025.

Kostjale I saadeti 01.09.2025 hagimaterjalid äriühingu registrikaardile kantud e-posti

aadressile

Kohtu hinnangul on kostja I puhul TsMS § 3111 lg 51 kohaldamise eeldused täidetud ning

hagimaterjalid tuleb lugeda kostjale I kättetoimetatuks 09.09.2025, s.o viie tööpäeva

möödumisel selle saatmisest kostja I registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Enne

01.09.2025 on kohus proovinud kostjale I hagimaterjale kätte toimetada infosüsteemi, s.o e-

toimiku kaudu.

2 (4)

TsMS § 3111 lg 51 sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte

toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile

kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse

kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil

saatmisest. Samaparagrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile

kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.

Kostja I hagiavaldusele ei vastanud.

Kostja II vastas 01.09.2025 hagile, et tal ei ole võlgnevuse tasumiseks rahalisi vahendeid ning

on seda selgitanud ka hagejale. Sisulisi vastuväiteid kostja II haginõuetele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

6. Hageja ja kostja I sõlmitud leping (dtl 8-11) vastab krediidilepingu tunnustele VÕS § 401

lg 1 mõistes. Kohtule ei ole esitatud lepingu tühisusele viitavaid asjaolusid.

7. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles

öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa

ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem

kui kolm kuud.

8. Hageja andis kostjale I laenu 15 000 eurot, mille kostja I kohustus tagastama koos

intressiga (18 % aastas). Hageja toob hagiavalduses esile, et kostja I kohustus laenu koos

intressidega tagastama igakuiste osamaksetena 31.07.2025, kuid kostja I sattus alates

16.04.2024 osamaksete tasumisega viivitusse. Hageja saatis kostjatele enne lepingu

ülesütlemist meeldetuletusi ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostjad

lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja on krediidilepingu üles öelnud

26.05.2025. Kostjad ei ole lepingu lõpetamisele vastuväiteid esitanud. Asjaoludest nähtuvalt

on hageja krediidilepingu seega VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel koosmõjus VÕS § 401 lg-ga 3

kehtivalt üles öelnud. Lepingu lõppemisel muutus kogu põhiosa sissenõutavaks ehk

laenusaajal tekkis VÕS § 401 lg 1, § 397 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus tasuda

põhivõlg 15 000 eurot ja intress 471,28 eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

3 (4)

10. Hageja ja kostja I on kokku leppinud viivise määras 0,3% päevas (dtl 8). Kostja I on

jäänud laenu põhiosa tasumisega võlgnevusse alates 16.04.20253. Alates 26.05.2025 tekkis

kostjal I kohustus tasuda viivist kokkulepitud määras kogu põhivõla jäägilt. Hagiavalduse

esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis kogusummas 1440 eurot.

11. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot, eeldusel, et ta võib nõuda ka viivist. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on saatnud kostjale I meeldetuletused

e-kirja teel 16.04.2025 (dtl 15), 25.04.2025 (dtl 16), 08.05.2025 (dtl 18) ja 15.05.2025 (dtl

23), seega teinud kulutusi võla sissenõudmiseks.

12. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg

1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

13. Hageja ja kostja II sõlmitud leping (dtl 13-14) on tarbijakäendusleping VÕS § 142 lg 1 ja

§ 143 lg 1 mõistes. Käendusleping on sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas (19 500 eurot), seega ei ole leping VÕS § 143 lg 2 ega

§ 144 lg 2 alusel tühine.

14. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2

järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid

kulusid vältida.

15. Seega vastutavad kostjad krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaksid hagejal tema vastu oma nõuete

maksmapaneku. Kostja II esitas väite, et tal puuduvad rahalised vahendid hageja ees

kohustuse täitmiseks, kuid kostja II välja toodud asjaolu ei vabasta teda lepingust tulenevate

kohustuste täitmisest.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot, intressi 471,28 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1440 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

18. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 980 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt

riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja

põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 980 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

4 (4)