2-24-121472/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-121472

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes

Hagihind

4 866,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 748,58 eurot, intress

2,70 eurot, viivis 47,67 eurot ja alates 18.12.2025 viivis põhivõlalt (s.o 748,58 eurolt) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 1 465,16 eurot ja intress 5,27 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele

järgnevast päevast järgmiselt:

Tähtpäev

põhiosa(eur) intress(eur)

kokku(eur)

10.01.2026

0,18

50,18

10.02.2026

0,18

50,18

10.03.2026

0,18

50,18

10.04.2026

0,18

50,18

10.05.2026

0,18

50,18

10.06.2026

0,18

50,18

10.07.2026

0,18

50,18

10.08.2026

0,18

50,18

10.09.2026

0,18

50,18

10.10.2026

0,18

50,18

10.11.2026

0,18

50,18

10.12.2026

0,18

50,18

10.01.2027

0,18

50,18

10.02.2027

0,18

50,18

10.03.2027

0,18

50,18

10.04.2027

0,18

50,18

10.05.2027

0,18

50,18

10.06.2027

0,18

50,18

10.07.2027

0,18

50,18

10.08.2027

0,18

50,18

10.09.2027

0,18

50,18

10.10.2027

0,18

50,18

10.11.2027

0,18

50,18

10.12.2027

0,18

50,18

10.01.2028

0,18

50,18

10.02.2028

0,18

50,18

10.03.2028

0,18

50,18

10.04.2028

0,18

50,18

10.05.2028

0,18

50,18

10.06.2028

15,16

0,05

15,21

4. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni

p-s 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni

põhivõla tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 51,81% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 48,19% ulatuses Xi

kanda.

6. Välja mõista Xilt menetluskulu 414,43 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

8. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717392768.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.05.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3945209,

mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1 000 eurot, intressimääraga 36,38% aastas.

29.05.2023 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja lepingu nr KK3945209 põhitingimuste muutmise

kokkuleppe, mille alusel suurendati kostja krediidilimiiti 2 000 euroni, intressimääraga 37,29%

aastas. 19.06.2023 sõlmisid pooled teise põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati

kostja krediidilimiiti 2 500 euroni, intressimääraga 38,21% aastas. 26.08.2023 sõlmitud kolmanda

põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati kostja krediidilimiiti 2 700 euroni,

intressimääraga 40% aastas. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused krediidiandja

esitatud arvete alusel. Kostja jäi 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 maksetega võlgnevusse.

Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 11.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.2024 ning hoiatati, et

võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles 26.03.2024. Kostja võlgnevust ei

tasunud. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.03.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 2 699,16 eurot ja tasumata

intress 350,65 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2 699,16 eurolt määraga 40% aastas

perioodi 27.03.2024 – 14.11.2024 eest kokku summas 687,33 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste

saatmistega on tekkinud kulu kokku 50 eurot.

Krediidiandja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas 27.05.2023 lepingu ja 29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel

kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja

Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee)

saadud andmete alusel. 19.06.2023 ja 26.08.2023 põhitingimuste muutmise kokkulepete

sõlmimisel analüüsis krediidiandja ka kostja pangakonto väljavõtet. 27.05.2023 lepingu ja

29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja Maksu-

ja Tolliameti väljavõtte alusel kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 1 269,43 eurot,

finantskohustusteks 400 eurot ning majapidamiskuludeks 300 eurot. 19.06.2023 ja 26.08.2023

põhitingimuste muutmise kokkulepete sõlmimisel arvestas krediidiandja kostja pangakonto

väljavõtte alusel kostja 4 kuu keskmiseks sissetulekuks 1 737,80 eurot, finantskohustusteks

vastavalt 740,81 ja 800,56 eurot ning majapidamiskuludeks vastavalt 300 ja 400 eurot. Lisaks

arvestas krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kõigil neljal korral krediidikonto

kuumakseid.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 699,16 eurot,

intressivõlgnevuse 350,65 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 687,33 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 2 699,16 eurolt

40% aastas alates 15.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 31.01.2025. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu nr KK3945209 põhitingimused (dtl 65) ja

lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped (dtl 69-80), isikusamasuse tuvastamise ankeedi,

mis on edastatud Eesti Post AS-i esindusse 20.05.2012 (dtl 106-107) ja süsteemi väljavõtte IP-

aadresside logidega smart-ID paroolide kasutamise kohta (dtl 245 jj). Lepingutel poolte allkirju ei

nähtu. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS

§ 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu

sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude

rikkumisega kaasneb VÕS § 408 lg 1 järgne lepingu tühisuse tagajärg.

5. Hageja selgituste kohaselt (dtl 203) esitas kostja 27.05.2023 laenutaotluse Placet Group OÜ

kodulehe smsraha.ee vahendusel. Kõik laenulepingu dokumendid edastati kostja taotluses märgitud

e-posti aadressile xxx. Kohtule on esitatud e-kirjad (dtl (223 ja 232), mis on saadetud lepingu

sõlmimise päeval kostja taotluses märgitud e-posti aadressile, saatjaks on

klienditugi@placetgroup.ee. Hageja on esitanud ka e-kirjadega edastatud failid (dtl 225-231 ja

233-244). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 27.05.2023 tahteavalduse Placet Group OÜ-lt

laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal

(e-kirjaga elektrooniliste failidena), kuid tõendamata on kostja tahteavalduse sisu. Hageja on

viidanud kostja taotluse osas hagiavalduse lisale 4 (dtl 94-95), millelt nähtuvad taotluse andmed

selgelt VÕS § 404 lg 2 loetletud mahus teavet ei sisalda.

6. Lepingu nr KK3945209 põhitingimuste muutmise kokkuleppeid puudutavas osas hageja selgeid

faktiväiteid ega tõendeid kostja tahteavalduste kohta kokkulepete sõlmimiseks esitanud ei ole.

7. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping tulenevalt VÕS § 408 lg 2 siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama. Hageja selgituste kohaselt (dtl 204) kanti 660 eurot kostja kontole 27.05.2023.

Kogu krediidi kostja kasutusse andmise tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte enda logist (dtl

220-222). Kohus märgib, et krediidiandja enda infosüsteemi väljavõte üksi ei tõenda seda, kas ja

millises summas laen tegelikult välja maksti. Siiski nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt

(dtl 109-140), et krediidikonto lepingu nr KK3945209 alusel on kostjale tehtud järgmised

väljamaksed: 27.05.2025 660 eurot, 02.06.2023 200 eurot, 13.06.2023 710 eurot, 16.06.2023 430

eurot, 21.06.2023 500 eurot, 29.07.2023 49 eurot ja 28.08.2023 50 eurot. Vastavad summad ja

kuupäevad nähtuvad ka krediidiandja infosüsteemi väljavõttelt. Kohus leiab, et kuivõrd

krediidiandja enda infosüsteemi ja kostja konto väljavõttelt nähtuvad laenusummad ja väljamaksete

kuupäevad ühtivad, on krediidiandja logi puhul tegemist usaldusväärse tõendiga. Kohus loeb

tõendatuks, et kostja on ajavahemikul 27.05.2023 – 19.12.2024 kasutanud krediiti kokku 3 015,16

eurot.

8. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2023 krediidikonto lepingu nr

KK3945209, mille alusel võimaldas hageja kostjale alates 27.05.2023 krediidi kuni 1 000 eurot

kasutamist intressiga 36,38% aastas (dtl 65). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 45,85%

aastas (leping dtl 65, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 66-68). Samuti loeb kohus

tõendatuks, et 29.05.2023, 19.06.2023 ja 26.08.2023 lepingu põhitingimuste muutmise

kokkulepete (limiidi suurendamise kokkulepped I, II ja III) kohaselt võimaldas krediidiandja

kostjale krediidi kasutamist vastavalt kuni 2 000 eurot intressiga 37,29% aastas, kuni 2 500 eurot

intressiga 38,21% aastas ning kuni 2 700 eurot intressiga 40% aastas (dtl 69-80). Lepingutes

märgitud krediidikulukuse määrad olid vastavalt 45,85%, 45,85% ja 48,38% aastas (lepingud dtl

69, 73 ja 77, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed dtl 70-72, 74-76 ja 78-80).

9. Nõude loovutamise teatise (dtl 93) kohaselt loovutas Placet Group OÜ lepingust nr KK3945209

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 27.03.2024.

10. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

11. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 27.05.2023, 29.05.2023

ja 19.06.2023 lepingute sõlmimise ajal 15,31% ning 26.08.2023 lepingu sõlmimise ajal 16,72%.

Kohus leiab, et lepingus nr KK394520 ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepetes märgitud

krediidikulukuse määrad vastavalt 36,38%, 37,29%, 37,29% ja 40% aastas vastavad tegelikkusele

ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

12. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

15. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

16. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

17. Hageja selgitustest nähtuvalt (dtl 213 jj) hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust 27.05.2023

lepingu ja 29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja esitatud

andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister,

kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel.

Seejuures teavitas kostja oma finantskohustuseks renditasu 400 eurot, majapidamiskuludeks 300

eurot ning sissetulekuks 1 400 eurot. Krediidiandja analüüsis kostja Maksu- ja Tolliameti päringu

väljavõtet perioodi 2022.a mai kuni 2023.a mai kohta, mille põhjal võttis krediidiandja 27.05.2023

lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe I sõlmimisel kostja lepingute sõlmimisele

eelnenud nelja kuu keskmise sissetulekuna arvesse 1269,43 eurot (dtl 213). Lepingu

põhitingimuste muutmise kokkulepete II ja III sõlmimisel analüüsis krediidiandja ka kostja

pangakonto väljavõtet, mille tulemusel arvestas krediidiandja kostja 4 kuu keskmiseks

sissetulekuks 1 737,80 eurot, finantskohustusteks vastavalt 740,81 ja 800,56 eurot (s.o Trustly

Group AB ja IPF Digital AS-i tarbijalaenud ja renditasu) ning majapidamiskuludeks vastavalt 300

ja 400 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete

järgseid kuumakseid. Taotluste esitamise ajal kostjal maksehäired ning maksuvõlgnevused

puudusid.

18. Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtuvalt (dtl 94) oli kostja 27.05.2025 laenutaotlusel märkinud

oma majapidamiskuludeks 400 eurot ning finantskohustusteks tarbijalaen/väikelaen 73 eurot.

Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi 27.05.2025 päringud avalikesse registritesse (dtl 96 jj).

Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtte perioodist 27.02.2023 – 25.08.2023 (dtl 109 jj).

Väljavõttelt nähtuva perioodi viimane päev on III kokkuleppe sõlmimisele eelnev päev. Kohus

tuvastab, et krediidiandja küsis kostjalt konto väljavõtet enne III ehk viimase põhitingimuste

muutmise kokkuleppe sõlmimist. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda

alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh

kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Hageja esitatust jääb arusaamatuks, millise teabe põhjal

oleks krediidiandja lisaks majapidamiskuludele saanud arvestada ca 400-eurose renditasuga enne

kostja kontoväljavõtte analüüsi teostamist, kui kostja taotlusel vastavad andmed puuduvad.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostjalt täiendavat

teavet küsinud, tundub kohtule, et tegemist on hilisemalt kogutud teabe kajastamisega

krediiditoimikus. Lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe II kohta esitatud selgitus

krediidianalüüsi teostamise kohta (dtl 214) ei ole usutav, kuna pangakonto väljavõte on kogutud

hiljem, kui peaks olema läbi viidud krediidianalüüs. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole 27.05.2025

sõlmitud lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete I ja II sõlmimisel kostja kohta

kogutud andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suurust tuvastanud, sh

igakuiseid vältimatuid nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutusi eluasemele, toidule,

transpordile jms, ega kogunud mistahes andmeid juba olemasolevate kohustuste kohta. Enne III

limiidi suurendamise kokkuleppe sõlmimist on krediidiandja küll kostja kontoväljavõtte kogunud,

millelt on mh tuvastanud kostja finantskohustused teiste võlausaldajate ees, kuid kindlaks pole

tehtud olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning sellest

tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja

maksevõimele.

19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 27.05.2025 lepingu ja selle põhitingimuse

muutmise kokkulepete I–III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse

võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud

tagajärg.

21. Esitatu kohaselt oli 27.05.2023 leping sõlmitud tähtajatult ning selle põhitingimuse muutmise

kokkulepetega lepingut tähtajaliseks ei muudetud. Hageja selgitas, et juhul, kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on esialgse võlausaldaja avaldus lepingu

ülesütlemiseks toimeta, sest selle aja seisuga kostja tulenevalt ümberarvestusest võlgnevuses ei

olnud. Leping lõppenud seega ei ole ja on jätkuvalt kehtiv.

22. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas krediiti kokku 3 015,16 euro ulatuses, millest on

hageja väljatoodu kohaselt tagasi makstud 804,11 eurot. Tagasimakstud summast on hageja 801,42

eurot arvestanud põhivõla ja 2,69 eurot intressi katteks. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 27.05.2025 lepingu ja selle

põhitingimuste muutmise kokkulepete I ja II sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär

2,50% ning kokkuleppe III sõlmimisel ajal 4%.

23. Lähtudes ümberarvestusest (dtl 247-248, täpsustus 256-258) on kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed perioodist 10.10.2024 – 10.12.2025, põhiosamaksed

kokku 748,58 eurot ja intressid 2,70 eurot. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 748,58 eurot (48,58 + 50 x

14) ja intressid 2,70 (0,18 x 15) eurot.

24. Vastavalt TsMS § 369 tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi

vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed

vastavalt ümberarvestusele. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja peale 2023.a detsembrit laenu

tasumiseks ühtki osamakset teinud ei ole, puudub alus eeldada, et kostja tulevikus makseid

vabatahtlikult ja tähtaegselt teeks, mistõttu on ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja

intressi väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus (s.o

10.01.2026 – 10.06.2028) sissenõutavaks muutuvad põhivõlamaksed kokku 1 465,16 eurot ja

intressimaksed 5,27 eurot osamaksetena vastavalt ümberarvestusele.

25. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingujärgses intressimääras 40% aastas

sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksete kohta alates 11.10.2024 kuni nende tasumiseni.

VÕS § 4034 lg 7 I lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest on lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94-järgne määr. Hagejal on õigus

nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

26. Hageja nõude hagi esitamise seisuga (14.11.2024) sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmiseks rahuldab kohus osaliselt 0,64 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:

10.10.2024 osamakse põhivõlg 48,58 eur – viivis 0,57 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.10.2024 – 14.11.2024

12,25

0,03347

0,01626

0,5691

10.11.2024 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 0,07 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.11.2024 – 14.11.2024

12,25

0,03347

0,01626

0,06694

Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis

47,03 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

98,58 (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku) – viivis 11,66 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

15.11.2024 – 31.12.2025

12,25

0,03347

0,032995

1,550765

01.01.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,030114

5,450634

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,027413

4,66021

10.12.2024 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 5,48 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.12.2024 – 31.12.2025

12,25

0,03347

0,01626

0,351435

01.01.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

2,764594

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.01.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 4,98 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.01.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

2,611854

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.02.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 4,50 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.02.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

2,13836

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.03.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 4,07 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.03.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

1,710688

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.04.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 3,60 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.04.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

1,237194

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.05.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 3,14 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.05.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

0,778974

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.06.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 2,67 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.06.2025 – 30.06.2025

11,15

0,030548

0,015274

0,30548

01.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,36368

10.07.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 2,22 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.07.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

2,22464

10.08.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 1,79 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.08.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

1,793616

10.09.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 1,36 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.09.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

1,362592

10.10.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 0,95 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.10.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

0,945472

10.11.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 0,51 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.11.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

0,514448

10.12.2025 osamakse põhivõlg 50 eur – viivis 0,10 eur

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

11.12.2025 – 17.12.2025

10,15

0,027808

0,013904

0,097328

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 15.11.2024 – 17.12.2025 eest 47,03

eurot, s.o koos viivisega perioodi eest enne hagi esitamist 47,67 eurot (0,64 + 47,03), viivise alates

18.12.2025 põhivõlgnevuselt (748,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras tulevikus

sissenõutavate osamaksete tasumisega viivitamisel.

27. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;

vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida

seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p

24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

28. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagi hinnaga 4 866,80 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hagihinnale 2 345,36 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 51,81% ja kostja kanda 48,19% menetluskuludest.

29. Hageja esitatu kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot ja kulu lepingulisele

esindajale 1 197 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud (sh maksekäsu

kiirmenetluses 129,78 eurot ja hagiavalduse esitamisel 430,22 eurot).

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised

toimingud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur;

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi;

-

kohtunõudega tutvumine, 27.12.2024 vastuse koostamine kohtunõudele, ümberarvestuse

koostamine – 3 tundi;

-

12.03.2025 täpsustuse ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 2 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse

vormi täitmine. 27.12.2024 menetlusdokumendi koostamise vajadus tulenes eelkõige hagejast,

sest hageja jättis oma nõude aluseks olevad asjaolud hagis ammendavalt välja toomata.

Arvestades, et kohus palus hagejal ka ümberarvestuse esitada peab kohus põhjendatuks ajakulu

0,5 tundi. 12.03.2025 menetlusdokumendi koostamisele võis selle sisu ja mahtu arvestades

põhjendatult kuluda kuni 0,5 tundi. Vajalik ajakulu kokku oli seega kohtu hinnangul 3 tundi.

Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded

tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on

kohtu hinnangul 300 eurot. Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 860 eurot.

31. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei

saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

32. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

414,43 eurot (860 x 48,19%).

33. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

34. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik