3-25-4087/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4087

Haldusasi

E.D kaebus Keskkonnaameti 30.10.2025 otsuse nr 7-

9/25/18537-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.D

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.D määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määruse

peale.

2. Jätta E.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lumider esitas Keskkonnametile taotluse anda nõusolek iga-aastasteks tegevusteks,

mille käigus tehakse suusaradu ja hooldatakse Reevimäge. Ettevalmistatavad suusarajad asuvad

Kõnnumaa maastikukaitseala Hiiemäe sihtkaitsevööndis ja Paluküla piiranguvööndis. Hiiemäe

lõunanõlv ehk Reevimägi asub valdavalt Hiiemäe sihtkaitsevööndis.

2. Keskkonnaamet andis 30.10.2025 otsusega nr 7-9/25/18537-7 „Muu tegevusluba

(suusaradade ettevalmistamine Palukülas)“ MTÜ-le Lumider nõusoleku Hiiemäe

katastriüksusel (29202:003:1502) paikneva tiigi kasutamiseks kunstlume tootmiseks ja

suusaradade sissesõiduks järgmistel tingimustel: 1) väljaspool taotlusele lisatud skeemil

märgitud suusaradu ja Reevimäe lõunanõlva ei ole rajahooldusmasinatega sõitmine kaitsealal

lubatud; 2) tööde käigus on keelatud vigastada kaitsealal kasvavaid puid; 3) kui lumikate ei ole

rajahooldusmasinaga sõitmiseks piisava paksusega (sõitmisel paljandub lumealune maapind)

või on muu oht murukamara vigastamiseks, siis ei ole sõitmine lubatud. Keskkonnaameti

3-25-4087

nõusolek kehtib kuni lume sulamiseni 2026. a kevadel ning kunstlume tootmise osas kuni

01.03.2026.

3. E.D esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2025 kaebuse Keskkonnaameti 30.10.2025 otsuse

nr 7-9/25/18537-7 tühistamiseks.

Kaebaja on Hiiemäe kinnistu naaberkinnistu Tiigimäe (29202:003:0120) omanik. Vastustaja ei

ole veenvalt põhjendanud tiigist vee võtmisega ning kunstlume kasutamisega kaasnevate

mõjude puudumist kaitseala ja Natura ala looduskeskkonnale. Täielikult on käsitlemata loa

alusel toimuva tegevuse mõju Hiiemäe katastriüksusel (29202:003:1501) paiknevale

looduslikule pühapaigale. Tiigist vee võtmine ja kunstlume kasutamine ei ole traditsioonilised

tegevused. Tiigist vee võtmisega kaasnevate mõjude hindamiseks kasutab vastustaja vananenud

andmeid. Sisuliselt kasutatakse tiigist vee võtmisel põhjavett. Seega jääb arusaamatuks, miks

on vastustaja andnud loaga õiguse võtta vett kuni 30 m3 ööpäevas. Kevadel lume sulamisel võib

tiiki tagastuv vesi olla saastunud. Hinnates sulavee mõjusid looduskeskkonnale, on vastustaja

teinud loogikavigu. Vee äravoolu puudumisel võib kevadel suure lumemassi sulamisele

lisanduva vihmasaju korral saada kahjustatud kaebajale liikumiseks oluline Rämasoo-Paluküla

tee, mis muudaks autoga liikumise keeruliseks. Loas sätestatu ei võimalda tiigist võetava vee

kogust objektiivselt kontrollida. Eksperdihinnangust nähtuvalt on kunstlume kasutamisel ja

loodusliku lume rajamasinatega tihendamisel oht kahjustada Hiiemäe sihtkaitsevööndis

paiknevate Natura elupaikade kaitse-eesmärke. Kohtupraktikat arvestades nõuab selline

olukord täiemahulist Natura hindamist, mida ei ole toimunud. Lumekahurite kasutamisega

kaasnev müra ja masinatega trampimine ei ole kooskõlas looduslikus pühapaigas kehtivate

käitumistavadega. Objektiivse ja põhjendatud otsuse tegemiseks on vajalik täpne kunstlume

kasutamise skeem. Kunstlumest hüpete ja vallide oskamatu rajamise ning obstaaklite oskamatu

paigaldamise ja kasutamisega võib kaasneda arvestatav oht kasutajate tervisele. Loa alusel

toimuvast tegevusest mõjutatud kaebajat ei teavitatud taotluse esitamisest ega kaasatud teda

haldusmenetlusse. Suures koguses vee võtmine võib mõjutada kaebajale kuuluva Tiigimäe

kinnistu veevarustust. Loodusliku pühapaigaga seotud usuliste veendumuste puhul ei ole

kaebeõigust võimalik välistada, st kaebajal on kaebeõigus loodusliku pühapaiga alal asuva

looduskeskkonna kaitseks.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse otsusega antud loa kehtivuse

peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel ei ole selget negatiivset mõju loa omaja õigustele, sest kunstlume tootmise

eelduseks on talvine temperatuur. Tulenevalt ilmaolude määramatusest ei saa loa omajal olla

garanteeritud eeldust kunstlume tootmiseks ja kasutamiseks. Esialgse õiguskaitse rakendamata

jätmiseks peaks esinema väga kaalukas (avalik) huvi, mida kaebajale ei nähtu. Keskkonnaameti

luba võib viia kunstlume tootmisel ja kasutamisel Hiiemäe sihtkaitsevööndis asuvate

poollooduslike koosluste (loodusliku pühapaiga) olulise kahjustamiseni. Tiigist suures koguses

vee võtmine võib kahjustada Tiigimäe kinnistu veevarustust, sest vastustaja käsitluse kohaselt

kasutatakse tiigist vee võtmisel sisuliselt põhjavett. Sellest tuleneb arvestatav oht, et

põhjaveega seotud puurkaevus vesi langeb ja kaebaja võib jääda puhta joogiveeta.

4. Keskkonnaamet palub 17.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kuigi esialgse õiguskaitse korras taotletakse kogu loa kehtivuse peatamist, on väidetavad

negatiivsed mõjud – poollooduslike koosluste oluline kahjustamine ja kaebajale kuuluva

kinnistu veevarustuse kahjustamine – seotud üksnes osaga lubatud tegevustest. Suusaradade

mootorsõidukiga ettevalmistamise kohta ei ole taotluses ühtki kahjulikku mõju esile toodud. Ka

ülejäänud tegevuste ja väidetud tagajärgede vaheline seos jääb kaugeks ja paljasõnaliseks.

Hiiemäe katastriüksus on Paluküla spordi- ja terviserajade koosseisus olnud juba aastaid

aktiivses kasutuses ning sellise kasutuse jätkumisega on arvestatud ka Kõnnumaa

2(6)

3-25-4087

maastikukaitseala kaitsekorra – Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrus nr 41 „Kõnnumaa

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) – kehtestamisel. Hiiemäe katastriüksusel

paikneva tiigi veest kunstlume tootmise ning suusaradadel kasutamise mõju hinnati juba kaitse-

eeskirja menetluses, leidmata selles tegevuses kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Selle

hinnangu otseseks väljenduseks on kaitse-eeskirja § 17 lg 1 p 3 ja sätte kohta kaitse-eeskirja

seletuskirjas antud selgitus. Vaidlusaluses loas on hinnatud, et praegusel juhul kunstlume

tootmiseks kasutatavat veekogust arvestades väga tõenäoliselt tiigi looduslikku veetaseme

kõikumist ületavat veetaseme langust ei kaasnegi. Seda enam on välistatud, et kunstlume

tootmine saaks kaitsealale mingeid olulisi kahjulikke mõjusid kaasa tuua.

Kunstlume sulavesi on tavaline lumesulamisvesi ning alusetu on kaebusest järelduv, justkui see

oleks tavalise lume sulaveega võrreldes rohkem saastunud. Kaebaja väide puurkaevu võimaliku

tühjenemise kohta ei ole samuti tõendatud ega eluliselt usutav. Kaebaja on märkinud, et

Keskkonnaamet lubas kunstlume tootmiseks vett võtta ka eelmisel talvehooajal. Samas ei ole

kaebaja esile toonud, kas üldse ja milline mõju oli sellel tegevusel tema kinnistu veevarustusele

ja joogiveele. Kunstlume tootmiseks kasutatava tiigivee kogus (kuni 30 m3 ööpäevas) on

niivõrd väike, et ei vaja isegi veeluba. Sellest järeldub selgelt, et tegemist ei ole tegevusega,

millel oleks oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh naaberkinnistu veerežiimile. Loa

kehtivuse peatamine tähendab, et MTÜ Lumider ei saa alustada tegevusi, milleks võib olla juba

tehtud eeltöö, planeerimine, lepingute sõlmimine ja rajatiste seadistamine. Loa kehtivuse

peatamine riivaks oluliselt ka avalikku huvi, kuna suusaradade korrashoid ja kunstlume

tootmine toetavad kohalikule kogukonnale oluliste liikumis-, tervisespordi- ja

rekreatsioonivõimaluste tagamist. Seega oleks loa kehtivuse peatamine ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

5. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebaja vaidlustab MTÜ-le Lumider antud luba Hiiemäe katastriüksusel paikneva tiigi

kasutamiseks kunstlume tootmiseks ja suusaradade ettevalmistamiseks ning soovib esialgse

õiguskaitse korras peatada loa kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni. Kuna nõusolek kehtib

kuni lume sulamiseni 2026. a kevadel ja kunstlume tootmise osas kuni 01.03.2026, ei jõuaks

kohus asjas sisulise lahendini enne Keskkonnaameti nõusoleku kehtivuse lõppemist. See

omakorda tähendab, et kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega (loa kehtivuse

peatamisega) kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Sellises olukorras peaks

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju. Samuti peaksid sellisel juhul olema kaebusel head

eduväljavaated.

Kaebuses esitatud seisukohtade põhjal ei ole alust arvata, et kaebajal esineks ülekaalukas

esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole taotluses põhistanud, millised pöördumatud või

ebamõistlikult koormavad tagajärjed talle Keskkonnaameti loa kehtivuse ajal kaasneksid.

Kohtule ei ole äratuntav, et lühiajaliselt kaebaja naaberkinnistul asuva tiigi kasutamine

kunstlume tootmiseks ja naaberkinnistule suusaradade sissesõitmine saaks kaebajale kaasa tuua

märkimisväärselt koormavad või pöördumatud tagajärjed ning õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist viisil, mis sisuliselt keelaks Hiiemäe katastriüksusel sel hooajal talvisteks

tegevusteks planeeritud tööde tegemise. Kaebuses on esitatud üksnes üldsõnalised ja

hüpoteetilised väited seoses Hiiemäe katastriüksuse (sh seal paikneva loodusliku pühapaiga)

looduskeskkonna võimaliku kahjustamise ja kaebaja kinnistu veevarustuse võimaliku

mõjutamisega. Sellised väited ei anna alust arvata, et esialgset õiguskaitset kohaldamata

saabuks kaebajatele piisava tõenäosusega raske või korvamatu tagajärg. Seda enam, et

ebasobivate ilmastikutingimuste korral ei pruugigi konkreetse tähtaja sees olla kavandatud

3(6)

3-25-4087

tegevuste elluviimine võimalik või otstarbekas. Eeltoodut on möönnud kohtule esitatud

taotluses ka kaebaja ise. Igal juhul pole vastustaja nõusolekut eeldanud tegevused sellist laadi,

mis võimaldaks kolmandal isikul kohe loa saamisel asuda planeeritud tegevusi teostama (st

sisuliselt juba praegu kunstlund tootma ja suusaradasid ette valmistama). Seega puudub

vaidlustatud loast vahetult tulenev kahjulik mõju kaebaja subjektiivsete õigustele.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägivad ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Isik võib

pöörduda halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja

subjektiivsete õigustega seostuvad väited, mis puudutavad Hiiemäe kinnistul paikneva

loodusliku pühapaiga ja kaebajale kuuluva Tiigimäe kinnistu veevarustuse kahjulikku

mõjutamist. Keskkonnakaitse küsimustes on eriseaduseks keskkonnaseadustiku üldosa seadus

(KeÜS), mille § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et oluline

puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara

või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puutumuse korral peab isik

näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve, mõju isikule peab olema oluline ja

reaalne. KeÜS-st füüsilisele isikule tulenev kaebeõigus hõlmab vaid subjektiivset õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid

ja omadusi see õigus ei hõlma (Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19 ja 20). Seega

on ka keskkonnaasjades füüsilise isiku kaebeõiguse aluseks subjektiivse õiguse rikkumine.

Pelgalt asjaolu, et kaebaja naaberkinnistul paikneb looduslik pühapaik, millega on seotud

kaebaja usulised veendumused, ei võimalda tuvastada, et vaidlusalune luba riivab kaebaja

õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja ei ole põhistanud oma

puutumust konkreetse loodusliku pühapaigaga ega ka selgitanud, kuidas pühapaigast välja

jääva tiigi kasutamine kunstlume tootmiseks takistab tal pühapaika külastamast või millised

muud kahjulikud mõjud tema subjektiivsetele õigustele seeläbi kaasnevad. Hetkel esitatud

väited seoses loodusliku pühapaiga kahjustamisega jäävad üldsõnaliseks ja kaugeks, et jaatada

nende põhjal KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse riivet.

Kaebaja leiab ka, et suures koguses vee võtmine võib mõjutada talle kuuluva Tiigimäe kinnistu

veevarustust ja joogivee kvaliteeti. Ka sellekohane väide on hetkel üksnes oletuslik ega tugine

mingisugustele asjakohastele andmetele. Vastustaja on kinnitanud, et kunstlume tootmiseks

kasutatava tiigivee kogus (kuni 30 m3 ööpäevas) on niivõrd väike, et see ei vaja isegi veeluba

ning tõenäoliselt kunstlume tootmisega looduslikku veetaseme kõikumist ületavat veetaseme

langust üldse ei saavutatagi. Ka vaidlustatud otsuses on vastuataja välja toonud, et

hinnanguliselt alaneb lume tootmisel 30 m3 tiigi veetase ligikaudu 0,8 cm ning tiigi looduslikku

veetaseme kõikumist ületava veetaseme languse saavutamiseks oleks lund vaja toota järjest

vähemalt ligikaudu 60 päeva jooksul, mis ei ole tõenäoline. Kaebaja ei ole ära näidanud, et

ameti seisukoht oleks meelevaldne ning mis tahes kogustes tiigi vee kasutamisega kunstlume

tootmiseks kaasneb oluline mõju põhjaveele ja veerežiimile tema kinnistul. Kuna kunstlume

sulavesi eelduslikult ei erine koostiselt tavalisest lumesulaveest, ei ole põhjendatud ka kaebaja

kartus, et kunstlume tootmisega suureneb tiiki jõudvate saasteainete kogus. Hiiemäe

katastriüksusel paikneva tiigi veest kunstlume tootmise ning suusaradadel kasutamise mõju

hinnati juba Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetluses, leidmata selles tegevuses

kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Kaebaja on välja toonud, et ka 2024/2025 hooajal on

Keskkonnaamet andnud loa konkreetsel kinnistul vee võtmiseks ja kunstlume tootmiseks kuni

01.03.2025, ega ole seejuures väitnud, et eelmisel talvehooajal kaasnes talle seeläbi

mingisugune kahjulik mõju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(6)

3-25-4087

6. E.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule 20.11.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 18.11.2025 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus.

Kaebaja ei saa mõjutada kohtumenetluse kiirust. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda

oma õiguste kaitseks kohtusse peaks olema sisuliselt realiseeritav ning võimaldama isiku õigusi

rikkuvat tegevust reaalselt ära hoida. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kuna kaebuse eesmärk ei ole kogu talvise tegevuse keelustamine või peatamine, täpsustab

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ja palub peatada Keskkonnaameti 30.10.2025 loa

kehtivuse Hiiemäe katastriüksusel 29202:003:1502 paiknevast tiigist vee võtmise ja Hiiemäe

katastriüksusel 29202:003:1501 paiknevas Hiiemäe sihtkaitsevööndis (looduslikus pühapaigas)

kunstlume kasutamise osas. Kaebaja soovib talle isiklikult olulise loodusliku pühapaiga ja

usuliste veendumuste praktiseerimiseks vajaliku keskkonna kasutatavuse säilimist. Kohtu

väide, et kunstlume sulavesi eelduslikult ei erine koostiselt tavalisest lumesulaveest, on ekslik.

Tiigist vee võtmise ja kunstlume kasutamise praktilist mõju ei olnud võimalik hinnata enne

kaitse-eeskirja kehtestamist, sest tiigist ei olnud siis vett võetud ja kunstlund toodetud. Kaitse-

eeskirja seletuskirjas ei ole käsitletud kunstlume kasutamist Hiiemäe sihtkaitsevööndis

(looduslikus pühapaigas) paiknevatel ning kaitse-eesmärgiks olevatel poollooduslikel

kooslustel. Kaitse-eeskirja menetlus toimus 2015. a-l. Tulenevalt looduskeskkonna

dünaamilisusest ei pruugi kaitse-eeskirjas sätestatu olla 10 aastat hiljem ajakohane.

Ühekordsest kunstlume tootmisest ei saa järeldada mõjude puudumist. Mõju puurkaevu

veetasemele oleks kaebaja saanud hinnata, kui oleks teadnud tiigist võetud vee kogust ning ta

oleks mõõtnud puurkaevu veetaseme enne ja pärast tiigist vee võtmist, kuid kaebajal puudus

info kavandatava kunstlume tootmise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne

põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3).

9. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa praeguses menetlusstaadiumis täielikult

välistada. Samas oleks kaebaja naaberkinnistul asuvast tiigist vee võtmisest ning sellest veest

kunstlume tootmisest ja kasutamisest tulenev võimalik oht kaebaja veevarustusele ning tema

usuliste veendumuste praktiseerimiseks vajaliku keskkonna kahjustamisele minimaalne.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist. Halduskohus on hinnanud

kaebuse eduväljavaateid, kaalunud kaebaja huvi, hinnanud avalikku huvi ning kolmanda isiku

õigusi ning leidnud, et loa kehtivuse peatamise kahjustaks ülemääraselt kolmanda isiku õigust

hooldada Reevimäge ja suusaradu ning avalikku huvi pakkuda kohalikule kogukonnale

liikumis-, tervisespordi- ja rekreatsioonivõimalusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust ka määruskaebuses piiritletud ulatuses, s.o peatades

vaidlusaluse loa kehtivuse Hiiemäe katastriüksusel katastritunnusega 29202:003:1502

5(6)

3-25-4087

paiknevast tiigist vee võtmise ja Hiiemäe katastriüksusel katastritunnusega 29202:003:1501

paiknevas Hiiemäe sihtkaitsevööndis (looduslikus pühapaigas) kunstlume kasutamise osas.

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja leiab, et kui tühistamiskaebus ei ole täiesti perspektiivitu, peaks tema põhiõigus

pöörduda oma õiguste rikkumiste kaitseks kohtusse võimaldama tal rikkuvat tegevust reaalselt

ära hoida. Kohtupraktika kohaselt ei õigusta aga igasugune riive, mis annab aluse kaebusega

halduskohtusse pöördumiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate

isikute õigusi kahjustaval viisil (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Lisaks

kaebuse perspektiivi hindamisele tuleb kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda ühelt

poolt avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning teiselt poolt kaebaja õigusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel eksinud.

11. Kaebaja leiab, et ta põhjendas oma esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt. Kuna

vastustaja käsituse kohaselt kasutatakse tiigist vee võtmisel põhjavett, tuleneb sellest kaebaja

hinnangul oht, et kaebaja puurkaevus, mis on seotud põhjaveega, veetase langeb ning kaebaja

võib jääda puhta joogiveeta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline oht on seni

kohtule esitatud materjalide põhjal hüpoteetiline. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et ta ei

tunnetanud eelmisel hooajal kunstlume tootmisest tekkivat negatiivset mõju oma

veevarustusele ning naaberkinnistu tiigist vee võtmine kunstlume tarbeks ei avaldanud kaebaja

puurkaevule tegelikku mõju. Keskkonnaamet andis vaidlusaluse loa eelmise hooajaga

sarnasteks tegevusteks, mistõttu seni kohtule teada olevate asjaolude pinnalt pole alust arvata,

et sel hooajal kunstlume tootmisega saabuks kaebajale varasemaga võrreldes hoopis

teistsugused ja raskemad tagajärjed. Kaebaja kirjeldatud oht veetaseme langusele ei õigusta

seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse loa

adressaadil tuleb järgida seaduses sätestatud tingimusi (sh veeseaduse §-s 187 sätestatut) ja

taotleda vajaduse korral õigusaktides ettenähtud täiendavaid lube või nõusolekuid sõltumata

sellest, kas Keskkonnaamet on selle tingimuse vaidlusaluses loas eraldi ära märkinud või mitte.

12. Kaitse-eeskirja väljatöötamisel on arvestatud mh kaebaja jaoks olulise loodusliku

pühapaiga kaitse vajadusega ning leitud, et kaitseala valitseja loal tiigist vee võtmine kunstlume

valmistamiseks ja kunstlume tootmine ei kahjustaks kaitseala eesmärgiks seatud väärtusi.

Seejuures nähtub kaitse-eeskirja seletuskirjast ka Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja

ning Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu ettepanek keelata kunstlume tootmine ja valgustus

Palukülas. Eelnõu väljatöötaja ei arvestanud selle ettepanekuga, sest kunstlume ja -valgustuse

kasutamine ei ohusta kaitse-eesmärke. Seega on kunstlume kasutamist ja selle tootmist kaitse-

eeskirja väljatöötamisel analüüsitud. Vaidlustatud loa andmisel on Keskkonnaamet arvestanud

Hiiemäe kaitse-eesmärke. Seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et

vaidlusaluse loaga lubatud tegevus kahjustaks ülemääraselt kaebaja usuliste veendumuste

praktiseerimiseks vajalikku keskkonda.

13. Keskkonnaameti 30.10.2025 loa kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras ei tingi

ka kaebaja väide, et kevadel suure lumemassi intensiivse sulamisega võib muutuda pehmeks

kaebajale liikumiseks oluline Rämasoo-Paluküla kruusatee, mis muudaks autoga liikumise

keeruliseks. Tegemist on hüpoteetilise väitega.

14. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)