1-25-7033/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-25-7033

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-7033

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kriminaalasi

Reimo Veimen süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

Prokurör

Süüdistatav

Merilin Sepp

Reimo Veimen, ik: 39102030218, elukoht: xxx, e-post: xxx, xxx

kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, varem

kriminaalkorras karistamata. Tõkend -ei kohaldatud.

Kaitsja

Menetluse liik

Määratud korras Liis Suik

Käskmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Reimo Veimen KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, arvestades päevamäära

suuruseks miinimumpäevamäära suurus 10 eurot s.o summas 2500 (kakstuhat viissada)

eurot.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates kohustusega 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt

võrdsetes osades vähemalt 208.33 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank,

kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida

viitenumber

99925400002600. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Reimo Veimenilt riigituludesse

sundraha summas 1329 eurot, määratud kaitsja tasu kokku 348 eurot ja joobeseisundi

tuvastamisega seonduv menetluskulu 242 eurot, s.o kogusummas 1919 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 159.92 eurot

Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank

või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida

viitenumber

99925700036981.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:

digitaaltoimiku materjalide juures asuvad 3 videofaili ning fotod liiklusõnnetusest –

jätta digitaaltoimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg-te 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev

otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik

kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti

koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel

üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

Süüdistus

Reimo Veimen’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.09.2024 kella 18:36 paiku

Harjumaal, Tallinnas, Tähe 34 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 24T-TXT04416/24T-AOT00581 kohaselt on uuritaval

uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: etanooli 1,15+-0,05mg/g, amfetamiin,

nordasepaam, kokaiini metaboliit bensoüülekogniin, GHB >1000 ug/ml).

Sellise tegevusega rikkus Reimo Veimen liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine

tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Reimo Veimen toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub

Prokuröri taotlus

Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Reimo Veimen süüdi KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 250 (kakssada

viiskümmend) päevamäära, s.o 2500 (kakstuhat viissada) eurot (päevamäära aluseks võetud

miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot).

Juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3, kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 1919 eurot (kaitsjatasu 348 eurot,

sundraha 1329 eurot ning joobeseisundi tuvastamisega seonduv menetluskulu 242 eurot)

tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et prokuröri taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on põhjendatud ning täidetud

on KrMS §-s 251 toodud eeldused käskmenetluse kohaldamiseks. KrMS § 251 lg 1 kohaselt

võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses, kui teise astme

kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust,

on tõendamiseseme asjaolud selged. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu on teise

astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane

vangistus. Antud kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, seejuures on süüdistatav

oma süüd tunnistanud. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüteo tõendatuse

ning karistuse määra osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

Reimo Veimeni süüd kinnitavad süüdistusakti kohaselt:

-

Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 4-5/, mille kohaselt 04.09.2024 oli

tunnistaja tööl autopatrullis ning teostas koos patrullpolitseinikuga liiklusjärelevalvet.

Kella 18:36 paiku saadi väljakutse Tähe 34 maja juurde, kus arvatav joobes juht oli

teinud avarii. Sündmuskohale jõudes nägi maja juures seismas sõidukit xxx

registreerimismärgiga xxx, sõiduk oli avariiline. Sõiduki juht leiti kella 18:40 paiku

Hiiu 39 maja juures jalutamas ning juht tuvastati kui Reimo Veimen. Turvakontrolli

teostamisel leiti tema taskust ka valge plastmassist purk läbipaistva vedelikuga.

Sündmuskohale tagasi jõudes kontrolliti juhi alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga

ning tulemus oli 0,43 mg/l. Kuna alkomeetri näit ei läinud tunnistaja hinnangul kokku

isiku käitumisega (tema pupillid olid ahenenud, silmad läikivad, käitumine elav),

kahtlustas tunnistaja temal narkojoovet. Süljetest reageeris ainele kokaiin. Teine

patrull toimetas juhi uriiniproovi andmiseks meditsiiniasutusse;

-

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos terviseseisundi kirjeldamise protokolliga

ning joobeseisundi hinnanguga /dtl 6-9/, mille kohaselt tuvastati 04.09.2024 kell 20:50

võetud uriiniproovist uuritaval Reimo Veimen’il uriinis etanooli (1,15 +/- 0,05),

amfetamiini, nordasepaami, kokaiini metaboliit bensoüülekogniini, GHB > 1000

ug/ml; joobeseisundi hinnangu kohaselt on kohtuekspert-arst-toksikoloog andnud

hinnangu: esineb joove;

-

Tõendusliku alkomeetri väljatrükk koos indikaatorvahendi kasutamise protokolliga

/dtl 10-13/, mille kohaselt Reimo Veimen’i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli

0,38 mg/l (lõplik mõõtetulemus); prooviandjal esinesid joobeseisundile viitavad

tunnused – tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, elav käitumine, suurenenud

aktiivsus, omamehelik käitumine, rahutus, ärrituvus, alkoholi lõhn suust, häiritud

kõne, pupilli reaktsioon valgusele aeglane; silmad punetavad-märjad-läikivad-

ahenenud pupillid-ekslevad

-

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /dtl 14/, millelt nähtub, et Reimo Veimen

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 04.09.2024 kell 18:44 LS § 91 lg 2 p 2 ja lg 2 p 3

alusel kuni kainenemiseni ja juhtumisõiguse saamiseni;

-

Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 15-16/, millelt nähtub, et 04.09.2024

umbes 18:30 paiku oli tunnistaja teel koju aadressile Tähe 45, Tallinn. Olles juba kodu

juures nägi tunnistaja, et talle sõitis suurel kiirusel vastu sõiduauto, mis sõitis Tähe 34

suunas. Ütluste kohaselt tunnistaja ehmatas, kuna sõiduk liikus väga suurel kiirusel

ning palju ei jäänud puudu, et talle oleks otsa sõidetud. Tahavaatepeeglisse vaadates

nägi tunnistaja, et sama sõiduk sõitis Tähe 34 juures vastu aeda. Tunnistaja keeras auto

ringi ja sõitis avariipaigale veidi lähemale ning nägi, et sõiduki juhikohalt väljus valge

särgi ja lühikeste pükstega meesterahvas, kes kõndis autost eemale Tähe 45 suunas.

Kuna meesterahva koordinatsioon oli häiritud, siis tunnistajale tundus, et ta võib olla

joobeseisundis. Rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Kell 18:36 helistas tunnistaja

häirekeskusesse, mõne aja pärast jõudis kohale politsei, kes hakkas tegelema avarii

teinud meesterahvaga. Isik ei tarvitanud mitte midagi, kuni oli tunnistaja vaateväljas.

-

Asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega /dtl 17-18/, millelt nähtub, kuidas

politseinik teostab Reimo Veimen’ile erinevaid koordinatsiooniteste;

-

Asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestistega /dtl 19-21/, millelt nähtub, kuidas

valget värvi sõiduk möödub talle vastu liikuvast tumedast sõidukist xxx ning kaotab

siis juhitavuse ja sõidab vasakule teepeenrale ja jääb seisma. Sõiduki vasakult poolt

liigub välja valge pluusiga isik. Teiselt videosalvestiselt nähtub, kuidas valge sõiduki

juurde liiguvad inimesed ning valgest sõidukist eemale kaamera poole liigub valge

pluusi ja põlvedeni tööpükstega meesterahvas, kes räägib telefoniga. Seejärel tulevad

meesterahva juurde kaks meesterahvast ning nende vahel toimub konflikt;

-

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega /dtl 28-94/, millelt nähtub et Tähe 34

juures piirdeaed on kahjustatud, murul on maas aialipid, murul rehvijäljed ning Tähe

34 juures on sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx. Sõidukil on kahjustatud vasak

külg ja vasak esiratas on sõiduki all viltu ning sõiduki katusel on valget värvi

kangavigastustega särk;

-

Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 95-98/, mille kohaselt 04.09.2024 kell

18:34 paiku oli tunnistaja kodus aadressil xxx ning kuulis õues hirmsat kummivilinat,

mootoripöördeid ja suurt pauku. Tunnistaja väljus majast ja nägi enda aia taga murul

sõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx. Roolis oli meesterahvas, seljas hele särk ja

jalas lühikesed töömehe püksid tööriista taskutega. Mees üritas veel ära sõita, kuid see

tal ei õnnestunud, kuna esisild oli kahjustunud. Tunnistaja hinnangul oli mees

ilmselgelt alkoholijoobe tunnustega, ta oli autos üksi. Autojuht väljus autost, liikus

autost eemale, tunnistaja sõnul tema vaateväljas olles isik midagi ei tarvitanud;

-

Detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele /dtl 102/, väljatrükilt nähtub, et

Reimo Veimen on ühtlasi ka isikuks, kellel puudub juhtimisõigus;

-

Sõiduki detailandmete päring asutustele /dtl 103/, millelt nähtuvad sõiduki xxx

andmed ning sõiduki omanik;

-

Kahtlustatava Reimo Veimen antud ütlused koos isikusamasuse tuvastamise

protokolliga /dtl 104-108/, mille kohaselt Reimo Veimen tunnistab end talle

inkrimineeritavas kuriteos süüdi, selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kinnitab

kokaiini tarbimist. Kahetseb ning lubab teha kõik endast oleneva, et midagi sellist

tulevikus enam ei korduks.

-

Isikut tõendavate dokumentite andmekogu /dtl 110-111/, millelt nähtub isiku viimase

väljastatud dokumendi foto;

-

Vastus Eesti suursaatkonnast xxx /dtl 118/, millelt nähtub, et Reimo Veimen ei oma

kehtivat EV dokumenti ning on proovinud xxx ID-kaarti taotleda, kuid dokumendi

saab ta kätte üksnes Eesti Vabariigist.

Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada

süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise

huve.

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest

lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte

kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule,

kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Seadusandja näeb KarS 424 lg 1 toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või

kuni kolmeaastase vangistuse.

Reimo Veimen süü hindamisel tuleb võtta arvesse, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras

karistamata isikuga, kellel puuduvad kehtivad karistused. Selle kohta esitati kohtule

karistusregistri väljatrükk /dtl 1/. Samuti on kohtueelse menetluse käigus Reimo Veimen

avaldanud kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Tegemist on esmakordse rikkumisega, seega kogumis eelnevat arvestades on

põhjendatud süüdistatava karistamine kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Samuti

on kohtu hinnangul on põhjendatud Reimo Veimenil tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu

jooksul, Samal alusel on põhjendatud võimaldada Reimo Veimenil tasuda menetluskulusid

ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 253 p 1, § 254.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/