3-25-2460/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

17. detsember 2025, Tartu

3-25-2460

Haldusasi

Osaühingu Eesti Killustik kaebus Nõo Vallavolikogu 26.

juuni 2025. a otsuse nr 116 osalise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja Nõo valla kohustamiseks kaaluda

uuesti Unipiha liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa

väljastamiseks nõusoleku andmist

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Eesti Killustik, esindajad vandeadvokaat

Epp Lumiste ja advokaat Artur Viira

Vastustaja – Nõo vald, esindaja Raivo Kiisk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Eesti Killustik kaebus. Tuvastada Nõo Vallavolikogu 26. juuni

2025. a otsuse nr 116 resolutsiooni p 1 õigusvastasus.

2. Kohustada Nõo valda otsustama uuesti arvamuse andmine Osaühing Eesti Killustik

muudetud kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3. Mõista Nõo vallalt Osaühing Eesti Killustik kasuks välja menetluskulud 3972,34 eurot

(käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 16. jaanuaril

2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-25-2460

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Eesti Killustik esitas 31. juulil 2023 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Tartu

maakonnas Nõo vallas Unipiha külas asuva Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel maavara

kaevandamise keskkonnaloa (kaevandamisluba) saamiseks (registreeritud KeA infosüsteemis

KOTKAS numbriga M-125459).

2. Osaühing Eesti Killustik esitas 8. jaanuaril 2025 KeA-le Unipiha liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa muudetud taotluse T-KL/1019826-2 (digitaalse kohtutoimiku

leheküljed (dtl) 48-53, lisad 54-64).

3. Nõo Vallavolikogu andis 20. veebruari 2025. a otsusega nr 109 arvamuse kaevandamise

keskkonnaloa muudetud taotluse kohta Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel (dtl 171-174). Nõo

Vallavolikogu otsustas mitte nõustuda Unipiha liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa

andmisega, leides kokkuvõtvalt, et

3.1. kaevandamisele eelneb raadamine, keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks ning

korrastamise järgselt rohevõrgustiku toimimist toetava loodusliku koosluse tekkimine

taas metsastataval maal võtab aega. Seega ei saa nõustuda häiringu ajutisusega;

3.2. rohevõrgustiku toimimist mõjutab metsamaale arvestatava suurusega (~5,74 ha)

tehisveekogu kavandamine, mis vähendab maismaaelupaiku ja loomade

liikumisvõimalusi. Kavandatav veekogu paikneks metsamaal, millel on Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) metsatööde kaardi kohaselt osaliselt teostatud istutus ja

hooldustöid, seega tegemist ei ole lageda alaga. Isegi kui ala oleks lage, eeldaks sellel

kaevandamine ja hilisem veekogu rajamine raadamist;

3.3. Nõo valla üldplaneeringu kohaselt asub Elva metskond 54 kinnistu metsamaa kõlvikul ja

rohevõrgustiku koridoris. Nõo valla üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Elva

metskond 54 katastriüksusel olemasoleva juhtotstarbe säilimine. Maavara kaevandamine

eeldab olemasoleva juhtotstarbe muutmist. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine saab

toimuda üldplaneeringu alusel, aga hetkel kehtiv Nõo valla üldplaneering näeb ette

olemasoleva juhtotstarbe säilimise;

3.4. Nõo valla üldplaneeringu p 2.10. järgse rohevõrgustiku säilimise tagamise tingimusena

ei tohi muuta maakasutust, sh ei tohi metsasid raadata (välja arvatud elektriliinide

kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks). Vaatamata asjaolule, et Unipiha liivakarjääri

korrastamise suunaks on kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohaselt veekogu- ja

maatulundusmaa (metsamaa), on karjääri rajamiseks vajalik eelnevalt metsa raadamine,

mis ei ole üldplaneeringuga kooskõlas;

3.5. Nõo Vallavolikogu on 15. detsembri 2022. a otsusega nr 51 algatanud Nõo valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Nõo valla uue

üldplaneeringu koostamisel saab arvestada Unipiha liivakarjääri maavara varuga ja

vajadusel näha ette võimalused maavara kaevandamiseks, sh kaaluda ka rohevõrgustiku

tagamiseks vajalike tingimuste seadmist. Praegustel andmetel võiks eelduslikult valmida

Nõo valla üldplaneering enne piirkonnas olemasolevate karjääride ammendumist.

4. Osaühing Eesti Killustik taotles 19. märtsil 2025 KeA-lt Unipiha liivakarjääri

keskkonnamõju hindamise kohta eelhinnangu andmist ning Nõo vallalt Unipiha liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse kohta uue arvamuse küsimist (dtl 176-183).

3-25-2460

5. KeA küsis 16. mai 2025. a kirjaga nr DM-125459-24 Nõo vallavalitsuselt arvamust

maavara kaevandamise keskkonnaloa muudetud taotluse ja keskkonnamõju eelhinnangu

eelnõu kohta Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel (dtl 184-186). KeA otsustas 14. mai 2025. a

Unipiha liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise eelnõus järgmist (dtl 187-200):

-

jätta algatamata Unipiha liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine (p 1.1.);

-

keskkonnauuringud ei ole vajalikud (p 1.2.);

-

kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Unipiha liivakarjääri

keskkonnaloas on järgmised (p 1.3.):

o

juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb

karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja

vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle

+5 C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse (p 1.3.1.);

⁰

o

rajada mäeeraldiselt eemaldatavast katendist vallid mäeeraldise edelapiirile

lähimate majapidamiste suundadel, et tõkestada müra levikut väljapoole

karjääri ja minimeerida mürataseme tõusu õuealadel (p 1.3.2.);

o

põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont

võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil (p 1.3.3.);

o

kui kaevandamistegevus põhjustab lähimatel kinnistutel (Liismäe tunnus

52801:011:0324, Riivese tunnus 52801:011:0004 ja Raendiku

52801:011:0007) tõendatult joogivee koguse või kvaliteedi probleeme, tuleb

kaevandamisloa omajal veevarustus taastada, nt puurkaevu(de) rajamise abil (p

1.3.4.);

o

kaevandamisloa omajal tuleb lähialal (Liismäe, Riivese ja Raendiku)

paiknevad kaevud kaardistada ning olemasolev veetase fikseerida (p 1.3.5.);

o

kaevandamine teostada etapiviisiliselt ja korrastamine paralleelselt

kaevandamisega, arvestades, et kaevandamise ajal ja korrastamise järgselt peab

mäeeraldist läbiv rohekoridor vähemalt 50% ulatuses olema sidus maismaa-

elupaik (kas säilinud looduslikuna või korrastatud metsamaaks) (p 1.3.6.);

o

säilitada võimalikult palju metsa karjääriga piirnevatel aladel (nii karjääri

piiride vähendamisest tuleneval puhveralal kui ka ümberkaudsetel aladel) (p

1.3.7.);

o

maavara kaevandada ja väljavedu korraldada päevasel ajal (p 1.3.8.);

o

kaevandamise käigus tekkiva ja korrastatava veekogu laius ei tohi ületada 50%

rohekoridori laiusest üheski rohekoridori karjääriga piirnevas osas (p 1.3.9.);

o

ettevalmistusöödega tuleb mäeeraldisel alustada ja need teostada väljaspool

lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 1. september kuni 14. märts (p 1.3.10.).

6. Nõo Vallavolikogu otsustas 26. juuni 2025. a otsusega nr 116 mitte muuta Nõo

Vallavolikogu 20. veebruari 2025. a otsust nr 109 „Arvamuse andmine kaevandamise

keskkonnaloa muudetud taotluse kohta Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel“ (resolutsiooni p 1)

ning nõustus Unipiha liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu otsuse eelnõus tooduga (resolutsiooni p 2) (dtl 202-205). Vastustaja leidis, et

KeA poolt 14. mail 2025 koostatud Unipiha liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõus uusi

3-25-2460

põhjendusi ei ole, mis võiks muuta Nõo Vallavolikogu 20. veebruari 2025. a otsust nr 109.

Põhjendustes ei ole käsitletud katastriüksuse sihtotstarbe muutmist, mis on aga Nõo

Vallavolikogule kaevandusloa väljastamise eelduseks, kuna puudutab valla üldplaneeringut.

7. Osaühing Eesti Killustik esitas 24. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse tuvastada Nõo

Vallavolikogu 26. juuni 2025. a otsuse nr 116 „Arvamuse andmine kaevandamise

keskkonnaloa muudetud taotluse kohta Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel“ õigusvastasus ja

kohustada Nõo Vallavolikogu uuesti kaaluma kaebaja poolt taotletava Unipiha liivakarjääri

keskkonnaloa (KeA menetlus M-125459) väljastamiseks nõusoleku andmist (dtl 2-16).

Kaebaja lisas, et vaidlusaluse otsuse nr 116 resolutsiooni p 2 ta ei vaidlusta.

8. Tartu Halduskohus võttis 25. juuli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Nõo valla ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ja haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 281-282).

9. Nõo vald esitas 29. augustil 2025 vastuse kaebusele (dtl 289-293).

10. Kaebaja esitas 3. novembril 2025 lõplikud seisukohad (dtl 307-312) ja menetluskulude

nimekirja ning kuludokumendid (dtl 314-320). Vastustaja esitas 17. novembril 2025

vastuväited kaebaja menetluskulude kohta (dtl 322-323).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja palub kaebuses Nõo Vallavolikogu 26. juuni 2025. a otsuse nr 116 osalist

õigusvastasuse kindlakstegemist ja Nõo valla kohustamist kaaluda uuesti Unipiha liivakarjääri

kaevandamise keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmist, sest

11.1.

vastustaja ei saa keskkonnaloale kooskõlastuse andmist otsustada õigusvastaste

kaalutluste alusel.

11.2.

Vastustaja on eksinud väites, et Elva metskond 54 katastriüksuse sihtotstarbe

muutmist Nõo valla üldplaneering ei võimalda. Vald ei ole kogu kooskõlastusmenetluse

jooksul teinud ühtegi toimingut, selgitamaks välja, kas katastriüksuse sihtotstarbe

muutmisega seotud umbmäärased kahtlused on põhjendatud või mitte.

11.3.

Kaebaja tugineb mh Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse nr 5-

20-2/11 p-le 33, mille järgi on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine seadusest tulenevalt

loa väljastamisega kaasuv järelm – tehnilist laadi korralduslik toiming.

Omavalitsusüksusel ei ole õigust keelduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest,

tuginedes varem kehtinud ja kaevandmist ette mitte nägevatele planeeringutele (eelkõige

üldplaneeringule, kuid ka eri- ja detailplaneeringutele) (vt viidatud RKPJKo 5-20-2/11,

p-dest 25-26 ja seal viidatud kohtupraktika). Nõo valla üldplaneeringus puudub keeld

kinnistu sihtotstarbe muutmise osas. Järelikult ei ole ka õige eeldus, et kinnistu

sihtotstarbe muutmine ei ole kehtiva Nõo valla üldplaneeringu järgi võimalik.

11.4.

Kui Elva metskond 54 katastriüksuse pindala on 26,14 ha, siis Unipiha liivakarjääri

mäeeraldise pindala on taotluse järgi 11,30 ha. On ilmne, et maatulundusmaa sihtotstarbe

muutmine ei tooks kaasa olulist muutust Nõo valla üldplaneeringul näidatud

maakasutuse juhtotstarbes. Ka ainult Elva metskond 54 katastriüksuse suurust hinnates

jääks maatulundusmaa osakaal katastriüksusel valdavaks (ligi 15 ha). Enamgi veel,

kaevandatud maa korrastamise tulemusel säilitatakse kinnistul maatulundusmaa

sihtotstarbe valdavas osas planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 4 tähenduses, sest Unipiha

mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 7,58 ha ja metsamaa pindala 6,26 ha.

3-25-2460

11.5.

Vald ei võimaldanud kaebajal omapoolsete põhjenduste esitamist seonduvalt

katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega, mis oleksid kinnitanud valla kahtluste alusetust

ning vastuolu kehtiva kohtupraktikaga. Puudub igasugune alus eeldada, et kinnistule

maatööstusmaa sihtotstarbe määramisega seotud küsimus jääb enne Unipiha liivakarjääri

kasutusele võtmist lahendamata.

11.6.

Unipiha maardlal ei ole uue liivakarjääri rajamine Nõo valla üldplaneeringu ja Tartu

maakonnaplaneeringu järgi otsesõnu keelatud. Kaebajale teadaolevalt asuvad suur osa

Eestimaal paiknevatest puistematerjali karjääridest rohelise võrgustiku toimimiseks

vajalikul alal. Järelikult ei ole maavara kaevandamine rohelise võrgustiku koridoris Nõo

valla üldplaneeringuga ka välistatud.

11.7.

Vastustaja ei ole kaevatavas otsuses rohelise võrgustiku koridoriga seotud keeldumist

Nõo valla üldplaneeringu asjakohaste eesmärkidega seonduvalt veenvalt ära

põhjendanud.

11.8.

Eksperthinnangu kohaselt ei ole rohelise võrgustiku ala takistuseks kaevandamisloa

väljastamisel, sest pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise

tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning elupaigad

taastuvad. Täiendavalt tuuakse eksperthinnangus argumendina välja mäeeraldise

suhteliselt väikest pindala võrreldes rohekoridori laiusega ja leevendava meetmena

vajadust rakendada etapiviisilist kaevandamist.

11.9.

Vald ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et Unipiha karjääris täiteliiva

kaevandamine tooks kaasa riskid rohelisele võrgustikule. Samuti ei ole asjakohaseid

põhjendusi, miks vald ei nõustu eksperthinnangu järeldusega.

11.10. Käesolevas asjas on pooled juba korra kohtumenetluses vaielnud vastustaja

kooskõlastamisest keeldumise osas (haldusasi nr 3-23-2655). Varasemas menetluses on

Tartu Halduskohus osundanud, et vallal ei olnud tol ajal otsustamisel kasutada

keskkonnamõju hindamist ega keskkonnamõju hindamise eelhinnanguid ning sellises

dokumendis sisalduvaid andmeid ega eriteadmisi. Käesoleval ajal on aga vastustaja

teistsuguses olukorras, sest on olemas vajalikud dokumendid (sh eriteadmisi sisalduvad

järeldused). Vastustaja pidi Unipiha liivakarjääri keskkonnamõju olulisuse küsimustes

lähtuma eeskätt keskkonnamõju hindamise eelhinnangust. Seda vald teinud ei ole.

11.11. KeA keskkonnamõju hindamise eelhinnangus on õiguspäraselt jõutud järeldusele, et

Unipiha mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Kaebaja kavandatava tegevuse

erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või leevendamiseks Unipiha liivakarjääri keskkonnaloas on ette nähtud

eelnõu p-s 1.3 sätestatud meetmed. Vastustaja ei sea otsuses nr 116 nimetatud meetmete

asjakohasust ja piisavust kahtluse alla.

11.12. Erinevalt varasemast kohtumenetlusest ei saa käesolevas vaidluses vastustaja enam

tugineda ettevaatuspõhimõttele. Olukorras, kus kohalik omavalitsus sõnaselgelt nõustub

KeA poolt tehtud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustega ja Unipiha

liivakarjääri kaevandamisloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsusega, ei saa kohalik omavalitsus enam tugineda võimalikele abstraktselt ja

deklaratiivselt sõnastatud keskkonnamõjudele.

11.13. Vastustaja ei ole tuvastanud, kas kõnealusel juhul esineb mingi üldisem või laiem

avalik huvi ning kui jah, siis milline see on ja milles see väljendub.

11.14. Teadaolevalt võimaldab maapõueseadus (MaaPS) § 56 lg 2 p 5 määrata

kaevandamisloas selle kõrvaltingimused. Juhul kui valla jaoks oleks sobilik Unipiha

liivakarjäärist täiteliiva kaevandamine ainult olemasolevate karjääride varude

ammendumisel, siis oleks vald pidanud teavitama KeA-d vastavasisulise või Unipiha

liivakarjääris täiteliiva kaevandamisega alustamise kohta käiva mõistliku ja põhjendatud

3-25-2460

kaevandamisloa kõrvaltingimuse seadmise vajadusest, mitte andma koheselt negatiivset

arvamust.

12. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõttes

järgmised põhjendused.

12.1.

Kaebaja eksib, väites, et Nõo vald oleks pidanud otsustama keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 11 järgi on keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise otsustusõigus üksnes KeA-l. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et kohaliku

omavalitsusüksuse roll piirdub arvamuse andmisega, samas kui KeA teeb lõpliku otsuse.

Seega ei ole vallavolikogu ületanud pädevust, otsustades selle üle, kas anda

kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid

argumente. Seejuures ei ole omavalitsus jäigalt seotud MaaPS § 55 sätestatud

kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega, kuna see paragrahv puudutab loa andja

võimalust loa andmisest keelduda, mitte kohaliku omavalitsuse kooskõlastust.

Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks

ümbruskonna elanike elutingimusi. Omavalitsusüksusel on võimalik tugineda ka

argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.

12.2.

Üldplaneering on kehtiv kuni uue sama planeeringuala või sama teemat hõlmava

üldplaneeringu kehtestamiseni PlanS § 93 lg 1 alusel. Kaebaja väide, et vald ei või (ei

saa) tugineda üldplaneeringule, ei vasta seadusele. Üldplaneering on siduv dokument,

millest kohaliku omavalitsuse organ peab lähtuma. Riigikohtu praktika kinnitab, et

vastuolu üldplaneeringuga on piisav alus loa või nõusoleku andmisest keeldumiseks.

Unipiha liivakarjäär paikneb Nõo valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku

koridoris. Planeering keelab selle sidusust kahjustava tegevuse. Nõo valla üldplaneeringu

kohaselt asub Unipiha liivakarjäär (Elva metskond 54 kinnistu) metsamaa kõlvikul ja

rohevõrgustiku koridoris ning vastavalt Nõo valla üldplaneeringule on tegemist

katastriüksusega, millel on kavandatud olemasoleva juhtotstarbe säilimine. Avalik huvi

väljendub nii üldplaneeringus endas üldiselt, kui ka planeeringus sätestatud tingimustes,

mis tagavad, näiteks metsa säilimist ja rohelise võrgustiku toimimist (Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-3-1-79-09, p-d 13-14 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-21-60/183,

p 18). Otsuse nr 116 tegemisel lähtuti muuhulgas ka avalikust huvist.

12.3.

Maavara kaevandamine eeldab olemasoleva juhtotstarbe muutmist. Maavara

kaevandamiseks peab mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa katastriüksuse

sihtotstarbeks olema määratud mäetööstusmaa (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg

10), seega kaevandamisloa kehtivuse ajal ei ole võimalik samaaegselt maatulundusmaa

sihtotstarbe säilitamine. Sihtotstarbe muutmise menetlus on võimalik vaid juhul kui

katastriüksusele, millele on juba välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse

kaevandusloast tulenevalt mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve (MaaKatS §

182 lg 4). Seega katastriüksuse sihtotstarbe muutmine saab toimuda vaid üldplaneeringu

alusel, hetkel kehtiv Nõo valla üldplaneering näeb ette olemasoleva juhtotstarbe

säilimise.

12.4.

Üldplaneeringu p 2.10. järgse rohevõrgustiku säilimise tagamise tingimusena ei tohi

muuta maakasutust, sh ei tohi metsasid raadata (välja arvatud elektriliinide

kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks). Vaatamata asjaolule, et Unipiha liivakarjääri

korrastamise suunaks on kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohaselt veekogu- ja

maatulundusmaa (metsamaa), on karjääri rajamiseks vajalik eelnevalt metsa raadamine,

mis ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, samuti on kaevandamise käigus oluliselt häiritud

3-25-2460

rohevõrgustiku toimimine. Rohevõrgustiku toimimist mõjutab ka metsamaale veekogu

kavandamine.

12.5.

Volikogu otsus tugines KeA eelhinnangule ning üldplaneeringu siduvatele

tingimustele. Kohalik omavalitsusüksus ei pea dubleerima KeA ekspertiisi, vaid võib

tugineda pädeva riigiasutuse hinnangule.

12.6.

Kaebaja väide, et vald ei ole tuvastanud „laiemat avalikku huvi“, ei vasta tõele.

Rohevõrgustiku säilitamine on üldplaneeringus määratletud avalik huvi. Vald ei pea

otsima täiendavaid üldisi huve, kui planeeringust tuleneb selge keeld või piirang.

12.7.

Arvamuse andmisel ei eeldata kohalikult omavalitsuselt arvamuse põhjendamisel

keskkonnakaitseliste eriteadmiste kasutamist. Seepärast ongi oluline kas KeA edastab

kooskõlastusele arvamuse kujundamiseks koos keskkonnamõju hindamise või

keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga.

12.8.

Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-21-101/29, et kohalik omavalitsus võib maavara

kaevandamiseks kooskõlastuse andmisest keelduda vastuolu tõttu kehtiva

üldplaneeringuga. Lubatud on otsuse tegemisel võtta arvesse ka keskkonnamõjudega

seotud määramatust. Seda iseäranis olukorras, kus asjaolud võimaldavad mõjude

tekkimist eeldada, kaevandamisloa taotleja ei ole eeldust ümber lükanud ning ka KeA ei

ole otsustanud keskkonnamõju hindamise tegemist.

12.9.

Kaebaja seisukohalt jääb planeeritav karjäär paiknema suuresti sellele alale, kus

metsa ei kasvagi. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et olukorras kus karjäär kattub

kasvõi osaliselt miljöö- ja/või rohealadega, st kaevandamine tooks eeldatavasti kaasa

roheala hävimise vastavas osas, piisab sellest keelduva arvamuse põhjendamiseks

piiratud info tingimustes, st olukorras kus KeA ei ole koos taotlusega esitanud kohalikule

omavalitsusele keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut (Riigikohtu 30.

septembri 2022. a haldusasi nr 3-20-1247/27 p 30). KeA esitas vallale arvamuse

andmiseks kaevandusloa taotluse ilma keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnanguta.

12.10.

Osaühing Eesti Killustik poolt esitatud keskkonnakaitse loa taotlus koos lisadega on

esitaja poolt digiallkirjastatud 8. jaanuaril 2025. Nõo Vallavolikogu on osaühing Eesti

Killustik taotlust juba analüüsinud ning kujundanud seisukoha 20. veebruari 2025. a

otsusega nr 109. 19. märtsil 2025 esitas osaühing Eesti Killustik uuesti taotluse KeA-le –

vastustaja hinnangul on tegemist sama taotlusega. KeA 14. mai 2025 Unipiha

liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise eelnõus uusi põhjendusi ei ole, mis võiks muuta otsust nr 109.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

14. Kaebaja vaidlustab antud juhul Nõo Vallavolikogu 26. juuni 2025. a otsuse nr 116

resolutsiooni p 1, millega vald, viidates oma varasemale 20. veebruari 2025. a otsusele nr 109,

keeldus MaaPS § 49 lg 6 kohasest nõusoleku andmisest kaevandamisloa väljastamiseks

Unipiha liivakarjääri mäeeraldisele. Kaebaja on esitanud kaebuse vaidlustatud otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaaluda uuesti kaevandamisloa

väljastamisele nõusoleku andmist.

15. Vaidlus puudub selles, et Unipiha liivakarjäär asub Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha

külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384).

Katastriüksuse valitseja on Kliimaministeerium (volitatud asutus RMK) ning selle sihtotstarve

on maatulundusmaa. Taotletava mäeeraldise pindala on 11,55 ha ja selle teenindusmaa

3-25-2460

pindala on 13,84 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldisel seisuga 14. juuli 2024

kaevandatav varu kokku 550 tuh m³, millest veepealne (plokk 1 aT) 269 tuh m³ ja veealune

(plokk 2 aT) 281 tuh m³. Katendi paksus mäeeraldisel on keskmiselt 0,4m kogumahuga ~60

tuh m³. Maa-ameti korraldusega nr 1-17/23/1562 kanti Unipiha liivamaardla 14. juulil 2023. a

maavarade registrisse (dtl 66-67).

16. MaaPS § 48 sätestab, et kaevandamisloa annab KeA. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadetakse

kaevandamisloa taotlus arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku

omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa

andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud.

Sellisel juhul on kaevandamisluba võimalik MaaPS § 55 lg 4 kohaselt anda üksnes Vabariigi

Valitsuse nõusolekul. Kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumine on loa andjale siduv

menetlustoiming, millest on võimalik mööda minna vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui

esinevad kaalukad üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (nt Riigikohtu

11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11).

17. Kooskõlastuse andmisel on kohaliku omavalitsuse üksusel lai kaalumisruum, millesse

kohus saab sekkuda juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või

sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu 11.

novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20; 30. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-

1247, p 10). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja

kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19).

18. Menetlustoimingu põhjendamise ulatuse osas on Riigikohus 14. jaanuaril 2009. a asjas nr

3-3-1-62-08 p-s 10 leidnud, et menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski,

et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Kuna kaevandamisloale nõusoleku

andmisest keeldumine võib kaasa tuua kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on

ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, peaks seda põhjendama tavapärasest

põhjalikumalt. Kui omavalitsusüksus nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised

on need omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei

peaks olema võimalik kaevandada, pole Vabariigi Valitsusel võimalik teha igakülgselt

kaalutud otsust. Samuti pole kohtul võimalik hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust.

19. KeA järeldas eelhindamise tulemusena, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas KeA seetõttu jätta algatamata Unipiha

liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise, koostades selle

kohta 14. mail 2025. a vastava eelnõu. KeA leidis, et keskkonnauuringud ei ole vajalikud ja

pakkus KeHJS § 61 lg 1 p 6 ja § 11 lg 81 alusel välja olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või leevendamiseks kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid. Need

tingimused kavandati seada keskkonnaloa kõrvaltingimusteks.

20. Vaidlust ei ole, et Nõo Vallavolikogu nõustus 26. juuni 2025. a otsuses nr 116 KeA poolt

Unipiha liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu otsuse

eelnõus tooduga. Samuti on vastustaja vastuses kaebusele leidnud, et volikogu otsus tugines

KeA eelhinnangule. Vaatamata KeA-ga nõustumisele, ei muutnud vastustaja oma seisukohta,

mille ta võttis juba 20. veebruari 2025. a otsuses nr 109 ja mille kohaselt vald ei nõustu

3-25-2460

Unipiha liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa andmisega. Põhjus, miks vastustaja jäi

vaatama KeA keskkonnamõjude eelhinnangu eelnõule oma varasemale seisukohale kindlaks,

oli asjaolu, et KeA eelnõu põhjendustes ei käsitletud katastriüksuse sihtotstarbe muutmist,

mis on vastustaja hinnangul Nõo Vallavolikogule kaevandusloa väljastamise eelduseks, kuna

puudutab valla üldplaneeringut.

21. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole väitnud, et Nõo vald oleks pidanud otsustama

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle. Seega ei vasta tegelikkusele vastustaja vastuse p-s

6 sisalduv väide, mille kohaselt on kaebaja justkui nõudnud Nõo vallalt keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse otsustamist (dtl 290). Kohus nõustub kaebajaga, et sellist nõuet ei ole

kaebaja oma kaebuses esitanud.

22. Arusaamatu on ka vastustaja seisukoht, et KeA esitas vallale arvamuse andmiseks

kaevandamisloa taotluse ilma keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnanguta (p 8, dtl

292). Kuidas vastustaja sai sellisel juhul üldse vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s 2

nõustuda Unipiha liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu otsuse eelnõus tooduga, kui väidetavalt KeA seda eelhinnangut vallale ei

esitanudki. Kohus nõustub kaebajaga, et eelmärgitu on selgelt vastuolus asjas kogutud ja

esitatud dokumentaalsete tõenditega, sest vaidlusaluse otsuse tegemiseks oli vastustajale

edastatud KeA poolt koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu 14. maist 2025.

KeA on 16. mai 2025. a kirja nr DM-125459-24 lisana 2 edastanud Nõo Vallavalitsusele

dokumendi nimega „Eelhinnang_KMH_algatamata_jatmine_Unipiha_karjaar_eelnou.pdf“

(dtl 186). Ka KeA 14. mai 2025. a eelnõu kohaselt saatis KeA keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Nõo Vallavalitsusele (dtl 200). Kui aga

vastustaja tegi tõesti vaidlusaluse otsuse ilma KeA keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnanguta, on vastustaja jätnud otsuse tegemisel oluliste asjaoludega arvestamata.

Ilmselgelt on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõus toodud asjaolud sellised, mida

vastustaja pidi sisuliselt kaaluma ja ei saanud jääda oma 20. veebruari 2025. a otsuse ja

põhjenduste juurde. Vastustaja pidi esitama põhjalikuma käsitluse kui 20. veebruari 2025. a

otsuses, mil KeA ei olnud veel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustanud.

23. Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab kohaliku omavalitsuse üksus lähtuma

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas

nr 3-3-1-37-15, p 11). Kohaliku omavalitsuse üksuse otsus peab olema proportsionaalne ja

langetatud kaalutlusreegleid järgides (Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-17-796,

p 10). Kohaliku omavalitsuse üksusel on kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel

võimalik tugineda mh argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. mai 2020. a otsus asjas nr 5-20-2, p

34) ja isegi kui planeeringu seletuskirjast ei nähtu sõnaselget keeldu uute kaevandamisalade

kavandamiseks, võib keelu seadmise soovi siiski vähemasti järeldada, kui üldplaneeringus on

näiteks kirjas, et uusi kaevandamisalasid ei kavandata (Riigikohtu 14. veebruari 2024. a otsus

asjas nr 3-21-101, p 22). Üldplaneeringu muutmist ei pea kohalik omavalitsus aga

kaevandamisloa taotluse kooskõlastuse andmist otsustades kaaluma (varem viidatud otsuse 3-

21-101, p 26). Seega põhimõtteliselt võib vastuolu planeeringuga olla kooskõlastuse

andmisest keeldumise aluseks (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-20-2/11,

p 34; halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1247/27, p 10).

3-25-2460

24. Kaevandamise vastuolu korral omavalitsusüksuse planeeringuga ei saa kaevandamisega

alustada enne planeeringu ja seejärel vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmist (Riigikohtu

halduskolleegiumi eespool viidatud otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 19; 18. oktoobri 2016. a

otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p-d 14, 19 ja 21). Kohus nõustub kaebajaga, et katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine ei ole KeA vaid kohaliku omavalitsuse pädevuses. Üldjuhul määrab

katastriüksusele kui maakatastris iseseisva üksusena registreeritud maatükile (MaaKatS § 2 p

7) sihtotstarbe ehk maatüki õigusaktidega kooskõlas oleva kasutamise otstarbe (MaaKatS § 2

p 9) linna- või vallavalitsus, lähtudes MaaKatS §-s 18 sätestatud põhimõtteist. Kui mõni

omavalitsus keeldub sihtotstarbe muutmiseks vajalike sammude astumises, siis kehtestab

MaaKatS § 182 lg 4 erandi katastriüksusele sihtotstarbe määramise üldreeglitest.

25. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et Nõo valla üldplaneering ei välista katastriüksuse

sihtotstarbe muutmist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26. mai 2020.

a otsuses nr 5-20-2 p-s 26 selgitanud, et omavalitsusüksusel ei ole õigust keelduda sihtotstarbe

muutmisest tuginedes kaevandamist ette mitte nägevatele planeeringutele (eelkõige

üldplaneeringule, kuid ka eri- ja detailplaneeringutele). Seega ka praegusel juhul ei ole

vastustaja õigustatud keelduma kooskõlastusest sellel põhjusel, et Nõo valla üldplaneering ei

võimalda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Sihtotstarbe muutmine toimub pärast

kaevandamisloa väljastamist. Puudub igasugune alus eeldada, et kinnistule maatööstusmaa

sihtotstarbe määramisega seotud küsimus jääb enne Unipiha liivakarjääri kasutusele võtmist

lahendamata.

26. Kui jätta kõrvale tõsiasi, et Nõo valla üldplaneeringu 29. mai 2006. a seletuskirja (dtl

207jj) eessõna kohaselt on valla üldplaneering koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis

(seega umbes aastani 2016), ning Nõo vald on menetlemas uut üldplaneeringut, ei anna see

alust eirata senise planeeringu regulatsiooni ega kahelda kehtiva planeeringu kohaldatavuses.

Kohtu hinnangul on aga üldplaneeringu seletuskirjas mitmeid viiteid sihtotstarbe muutmise

kohta ning ei saa väita, et kaevandamisloa väljastamisel esineb selge vastuolu

üldplaneeringuga. Nt on üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.4.1. selgitatud, et katastriüksuse

sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vastavalt maakatastriseadusele. Kohaliku

omavalitsuse otsus on aluseks katastripidajale muudatuste fikseerimiseks maakatastris. Juhul,

kui planeeritakse üldplaneeringust erinevat maakasutust, tuleb ikkagi kinni pidada

kavandatavale maakasutusele esitatud nõuetest. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.4.10. kohaselt

võib maa kasutusotstarbe muutmine toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu

koostamise käigus vastavalt vajadusele. Eelnevast nähtuvalt on vastustaja eksinud, kui leiab,

et Nõo valla üldplaneering ei võimalda ühelgi juhul Elva metskond 54 katastriüksuse

sihtotstarbe muutmist. Kohtu hinnangul ei nähtu üldplaneeringust keeldu kinnistu sihtotstarbe

muutmiseks.

27. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on lähtunud ebaõigest eeldusest, justkui oleks

rohelise võrgustiku koridoris kaevandamine vastuolus Nõo valla üldplaneeringuga. Nõo valla

üldplaneeringu seletuskirja p 2.10. (dtl 233), millele vastustaja keelduvat otsust tehes viitab,

näeb ette, et rohevõrgustiku säilimist tagavad mh järgmised kasutus- ja ehitustingimused:

olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna

ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh ei tohi metsasid

raadata (va elektriliinide kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks). Vastustaja on

seisukohal, et liivakarjääri rajamiseks on vajalik eelnevalt metsa raadamine, mis ei ole

üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneering lubab raadamist erandina vaid elektriliinide

kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole raadamine teistel

põhjustel rohekoridoris ka leevendusmeetmete rakendamise korral lubatud.

3-25-2460

28. Kaebaja viitab õigustatult sellele, et riigihalduse ministri 27. veebruari 2019. a käskkirjaga

nr 1.1-4/29 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre,

Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas

Räpina valla osal“ kehtestatud ja Nõo valla üldplaneeringu suhtes ülimusliku Tartumaa

maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja p-s 16.1 on rohelise võrgustiku toimimise tagamise

ja sidususe tugevdamise kohta sätestatud, et „karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise

mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise

võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed“.

Kõrgema astme planeeringust ei tulene, et Nõo vallas asuva rohelise võrgustiku koridori osas

oleksid

maakonnaplaneeringus

otsesõnu

kehtestatud

mingid

teistsugused

kaevandamistegevust reguleerivad nõuded.

29. Ka Unipiha liivakarjääri eksperthinnangu (dtl 18jj) kohaselt ei ole rohelise võrgustiku ala

takistuseks kaevandamisloa väljastamisel, sest pikemas ajaskaalas on karjääride

kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud

loomastikule ning elupaigad taastuvad. Rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks

kaevandamislubade andmisel. Küll aga tuleb rohelise võrgustiku alal kavandatavate

planeeringute puhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima, tugialade suurus oluliselt ei

väheneks ega lõikaks läbi rohelisi koridore. Eksperthinnangus on analüüsitud, kas kavandatav

tegevus lõikab läbi rohekoridori või toob kaasa niivõrd intensiivsed häiringud, et

rohevõrgustiku koridor enam ei toimi, sh analüüsiti ka kavandatava tegevuse mõju loomade

liikumisele rohekoridoris. Täiendavalt tuuakse eksperthinnangus argumendina välja

mäeeraldise suhteliselt väikest pindala võrreldes rohekoridori laiusega ja leevendava

meetmena vajadust rakendada etapiviisilist kaevandamist. Lisaks tuuakse eksperthinnangus

välja järgmised asjaolud, mille arvestamisel ei peaks olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele

ja sidususele olema ette näha: mäeeraldise suhteliselt väike pindala võrreldes rohekoridori

laiusega; mäeeraldisel saab rakendada etapiviisilist kaevandamist; leevendavate meetmete

rakendamine.

30. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vaidlusalust otsust tehes ei olnud vastustaja enam

n-ö piiratud teadmistega olukorras, kus kohalik omavalitsus saaks tugineda

ettevaatuspõhimõttele. Vastustaja ei saa samaaegselt väita, et esineb oht rohevõrgustikule ja

nõustuda KeA keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmata jätmise järeldustega. KeA,

kes on pädev hindama keskkonnamõju, on järeldanud, et kavandatav tegevuskoht ei asu

kaitstaval loodusobjektil, [---] mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus

hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Seega peaksid

vaidlustatud otsusest nähtuma asjaolud, mis lükkaks ümber KeA järeldused või kinnitaksid

pöördumatut keskkonnamõju. Selliseid kaalutlusi vaidlustatud otsusest nr 116 ei nähtu,

mistõttu on tegemist ilmselgelt õigusvastase otsustusega.

31. Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse kohaliku omavalitsusüksuse

kaalutlusõiguse alusel, mistõttu ei saa kohus teha kohaliku omavalitsusüksuse eest uut

otsustust ning kohaselt põhjendamata menetlustoiming tuleb tunnistada vaidlustatud osas

õigusvastaseks ning saata Nõo vallale uuesti otsustamiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 2, 6; lg 4).

Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav kahekuuline tähtaeg,

arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

Menetluskulud

3-25-2460

32. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Selle sätte alusel on menetluskulude

kandmise kohustus Nõo vallal.

33. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 3972,34 euro ulatuses.

Vastustaja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus, kuna kaebus on

esitatud korduvalt samal alusel ja samas asjas. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja poolt välja

nõutavad menetluskulud on ilmselgelt ebamõistlikud ja ülepaisutatud.

34. Kohus vastustajaga ei nõustu. Esmalt ei ole tegemist täiesti identse asjaga nagu väidab

vastustaja. Pärast Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a otsust asjas nr 3-23-2655, korrigeeris

kaebaja kaevandamisloa taotlust. Tulenevalt Nõo Vallavalitsuse 19. oktoobri 2023. a

korraldusest nr 74 ning kaevandamisloa andmisega mitte nõustumisest, tellis arendaja OÜ

Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangu Unipiha liivakarjääris võimaliku kaevandamisega

kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks. Samuti esitas kaebaja 19. märtsil 2025 taotluse

Unipiha liivakarjääri keskkonnamõju hindamise kohta eelhinnangu andmiseks. KeA otsustas

jätta keskkonnamõju hindamine algatamata, tuues 14. mai 2025. a eelnõus välja konkreetsed

leevendusmeetmed, mis kantaks ka kaevandamisloale. Seega ei saa väita, et nii faktilised

asjaolud kui ka õiguslikud alused kattuvad täielikult varasemalt esitatud kaebusega.

35. Samuti ei ole kaebaja menetluskulud ilmselgelt ebamõistlikud. Asja materjalidest

nähtuvalt on kaebaja kandnud riigilõivukulu summas 20 eurot (dtl 276-277). Osaühingul Eesti

Killustik on tekkinud menetluskulude kandmise kohustus arvetest nr 20250809 (dtl 317) ja nr

20251272 (dtl 319) tulenevalt. Arvete spetsifikatsioonides (dtl 318, 320) on detailselt välja

toodud haldusasjaga nr 3-25-2460 seoses teostatud tööd. Arvete järgi on kaebaja kandnud

menetluskulusid kokku 4950,50 eurot (sh käibemaks).

36. Kohus ei näe alust õigusabikulude vähendamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel.

Õigusabikulude suurus tervikuna ei ole asja iseloomu ja mahtu arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud. Kaebajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 190 ja 200 eurot tunnis, mis

vastab Riigikohtu praktikas mõistlikuks tunnitasumääraks tunnistatud määrale. Kaebaja on

kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud menetluskuludelt

sisendkäibemaksu maha arvata ning riigilt tagasi küsida. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt

kaebaja kasuks välja taotletud menetluskulud 3972,34 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)