1-25-6568/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-6568

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-6568 (25263050134)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Kristjan Sepa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS §

424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Merike Lugna

Süüdistatav

Kaitsja

Kristjan Sepa, isikukood: 39308230832; elukoht: XXX;

EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel;

töökoht: töötu, viibib rehabilitatsiooniteenusel SA Viljandi

Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses; varem

kriminaalkorras karistatud 2-l korral.

XX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kristjan Sepa KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning kohaldades KarS § 61 lg

1 mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Kristjan Sepa KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10

(kümme) kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 4 (neli)

päeva vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt

07.09.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 26

(kakskümmend kuus) päeva vangistust võrra ja mõista Kristjan Sepale liitkaristuseks 5

(viis) aastat vangistust.

5. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult tingimisi

täitmisele pööramata, kui Kristjan Sepa ei pane 5 (viie) aastasel katseajal toime uut

Lk 1 / 6

1-25-6568

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Kristjan Sepa kohustatud:

1) elama oma alalises elukohas: XXX.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Kristjan Sepa kohustatud alluma ettenähtud ravile ja

jätkama ravi SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses aadressil

Pärna tee 3 Jämejala küla Viljandi vald, milleks on ta eelneva nõusoleku andnud.

Ravi lõppemisel allutada Kristjan Sepa KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel

elektroonilisele valvele 3 (kolmeks) kuuks tema elukohas asukohaga XXX, Pärnu.

Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade

kinnitatakse süüdlase keha külge.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Kristjan Sepa kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Kristjan Sepa kohustatud katseajal läbima

kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

6. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.12.2025.

Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse

jõustumist.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Kristjan Sepalt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse

jõustumisest.

8. Asitõendid:

Ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja

psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele (NPALS) EKEI keemiaosakonda

hoiule, konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta

ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetu asjana narkootilise aine ekspertiisist

tagastatud plastpudel, mis on hoiul Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite laos.

9. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, KarS § 179 ja KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Kristjan

Sepalt riigituludesse menetluskuludena kokku 2569 eurot: joobeseisundi tuvastamisega

seotud kulud kokku 152 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 134 eurot,

arstlik kohtutoksikoloogiauuring 68 eurot ja sundraha 2215 eurot ning võimaldada

menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesel 214

eurot (v.a viimasel kuul 215 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700034543.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Lk 2 / 6

1-25-6568

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kristjan Sepale on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 02.02.2021 otsusega nr 1-21-425 ja 07.09.2021 otsusega nr 1-21-4557 mõistetud

süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti

ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid pärast 07.09.2021, tuvastamata kohas ja

isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud

koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-i).

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-i) hoidis

Kristjan Sepa enda aluspükste vahel kuni 12.03.2025 kella 21:10-ni, mil Rapla maakonnas,

Rapla vallas, Rapla linnas, Alu tee 1 asuvas EMO-s teostati politsei poolt Kristjan Sepa isiku

läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära tema aluspükste vahelt Alma Vita kirjadega

plastikpudel, milles sees värvusetu läbipaistev vedelik massiga 65,90 grammi, mis sisaldas 95%

ehk 62,6 grammi gammabutürolaktooni (GBL-i).

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS)

§ 2 p 3 kohaselt on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemine nende

omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Gammabutürolaktoon kuulub NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri

18 mai 2005a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) ja selle lisa 1 (Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-VI) järgi V nimekirja. NPALS § 31 lõike 1

Lk 3 / 6

1-25-6568

alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui

selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3-le on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus

suur, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Gammabutürolaktooni

puhul piisab keskmiselt narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 8 grammist

gammabutürolaktoonist. Seega käitles Kristjan Sepa GBL-i koguses, millest saaks narkojoobe

vähemalt 78 inimest.

Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem pannud

toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud kuriteo, pani Kristjan Sepa toime KarS § 184 lg

2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selles, et tema 12.03.2025 kella 18:41-18:47 ajal juhtis Rapla maakonnas, Märjamaa

vallas, Varbola külas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 48-52 km-il mootorsõidukit Citroen C4 reg nr

636MGX olles ise narkootiliste ainete Kokaiin ja Gammahüdroksüvõihape (GHB) tarvitamisest

tingitud joobeseisundis, mistõttu sõitis endale kuuluva mootorsõidukiga Citroen C4 reg nr

636MGX teelt välja kraavi.

Narkootilise või psühhotroopse ainete tarvitamisest tingitud Kristjan Sepa joobeseisund on

tuvastatud joobeseisundi uuringuga nr 25T-TXT01334, terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja

hinnanguga Kristjan Sepa joobeseisundi olemasolu kohta (uuringuakt nr 25T-AOT00200-01).

Kristjan Sepal väljendus narkojoove tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused.

Terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud:

Isiku välimus ja käitumine: riided on mustad, käitub agressiivselt, koostöö puudub, keeldus

analüüsidest, seletusel rahunes.Isiku teadvuseseisund ja mälu viimaste tundide sündmuste kohta:

Pt. on somnolentne. Vegetatiivsed reaktsioonid: vererõhk 154/92mmHg. Pupillide suurus ja

reaktsioon valgusele: 2mm. Tasakaal ja koordinnatsioon: Rombergi asend ebakindel.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritud uriinist leitud narkootilised ained: Kokaiin ja

Gammahüdroksüvõihape (GHB-d 441 µg/ml).

Korrakaitseseadus § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2)

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis rikkus Kristjan Sepa LS § 69 lg 1 nõudeid, mis sätestab,

et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja

alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras ja LS § 33 lg 11

p 2 nõudeid, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis tahtlikult pani Kristjan Sepa toime KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on seisukohal, et kuna Kristjan Sepa on ravil SA Viljandi Haigla hoolekande- ja

rehabilitatsioonikeskuses rehabilitatsiooniteenusel, mis tingib tema pideva kohalviibimise

raviasutuses, on põhjendatud tema suhtes karistuse kohaldamine alla alammäära, mis võimaldaks

tal katkematult osaleda raviprotsessis. Arvestada tuleb, et narkootiliste ainete käitlemine oli küll

Lk 4 / 6

1-25-6568

korduv, kuid ei ole tuvastatud, et Kristjan Sepa oleks neid omanud kavatsusega edasi anda vaid

tarvitada oma tarbeks, mistõttu on eriti vaja tähelepanu pöörata tema ravile ja rehabilitatsioonile,

et edaspidi ära hoida samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

Vastavalt Kristjan Sepa ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku

Kristjan Sepa süüdi tunnistada ja karistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kohaldades KarS § 61 lg 1

mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada karistust 07.09.2021 Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat

5 kuud ja 26 päeva vangistust võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristjan Sepa

ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Kristjan Sepat alluma ettenähtud ravile/jätkata raviga SA

Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses aadressil Pärna tee 3 Jämejala küla

Viljandi vald, milleks on ta eelneva nõusoleku andnud. Ravi lõppemisel kohustada KarS § 75 lg

2 p 9, 75¹ lg 3 alusel Kristjan Sepat alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud.

Elektroonilise valve kohaldamise kohaks on XXX.

KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada Kristjan Sepat mitte omama või tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kristjan Sepat osalema kriminaalhooldaja poolt valitud

sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Kristjan Sepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

5 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud:

sundraha I astme kuriteos 2,5 kuupalga alammäära, so 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiis

134 eurot ( tl 7), joobeseisundi tuvastamise uuring 152 eurot ( tl 25), arstlik

kohtutoksikoloogiauuring 68 eurot ( tl 28). Kokku menetluskulud 2569 eurot, mis määrata KrMS

§ 180 lg 3 alusel tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Kristjan Sepat tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesel 11. kuul

214 eurot, viimasel 12. kuul 215 eurot.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lk 5 / 6

1-25-6568

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise

põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust

reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja

lisakaristuse mõistmise kohta, võtab tarvitusele meetmed asitõendite suhtes ning mõistab

riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 6 / 6