2-22-18271/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18271

Kohtuasi

Mermel Trade OÜ ja Mermel OÜ hagi P V S

GRUPP OÜ vastu üürilepingute ülesütlemise

teadete kehtetuse või alternatiivselt tühisuse ja

üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks, valduse

rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise

kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määrus vastuhagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

P V S GRUPP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Mermel Trade OÜ (registrikood 14097010),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Hageja II Mermel OÜ (registrikood 12496578),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Kostja P V S GRUPP OÜ (registrikood 11084980),

seaduslik esindaja V.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määruse resolutsiooni menetluskulude

jaotusega ja jätta vastuhagi esitamisest tingitud menetluskulud P V S GRUPP OÜ

kanda. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Keelduda P V S GRUPP OÜ 09.04.2025 ja 29.04.2025 vastuhagi menetlusse

võtmisest ning tagastada vastuhagi koos esitatud tõenditega selle esitajale.

2.2. Jätta vastuhagi esitamisest tingitud menetluskulud P V S GRUPP OÜ kanda.

3. P V S GRUPP OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata P V S GRUPP OÜ taotlus paikvaatluse läbiviimiseks.

5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta P V S GRUPP OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Mermel Trade OÜ (hageja I) ja Mermel OÜ (hageja II)

hagi P V S GRUPP OÜ (kostja) vastu üürilepingute ülesütlemise teadete kehtetuse või

alternatiivselt tühisuse ja üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks, valduse rikkumise

kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise kõrvaldamiseks.

2. Kostja esitas 09.04.2025 vastuhagi pealkirjaga „Mermel Trade OÜ, Mermel OÜ, perekond

Y ja riigi vastu võlgnevuse ning viivise nõudes.“ .

3. Maakohus selgitas kostja esindajale 10.04.2025 istungil, et vastuhagi on hulgipuudustega ja

et kohus annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus jättis 16.04.2025 määrusega

vastuhagi käiguta. Kohus selgitas, et vastuhagi esitamist käesolevas tsiviilmenetluses tuleb

põhjendada tulenevalt TsMS § 373 lg-s 1 toodule. Kohus selgitas, et kostjal tuleb põhjendada

vastuhagi esitamist nii perekond Yde kui riigi vastu. Samuti palus kohus täpsustada kostjal

oma vastuhagis esitatud nõudeid ning esitada tõendid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse.

4. Kostja esitas 29.04.2025 vastuhagi täienduse, milles esitas järgmised taotlused: 1) Kaasata

menetlusse TY ja SY (kui perekond Y) ning Pärnu Maakohus (kui riigi esindaja); 2)

Kohustada hagejaid ja perekond Y tasuma arved – alates elektrist, veest ja kanalisatsioonist

ning lõpetades ruumide rendiga; 3) Kohustada hagejaid ja perekond Y tasuma kohtudeposiiti

20 tuhat eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks

ning lõhutud asjade taastamiseks; 4) Palume kohtul selgitada hagejatele ja perekond Yle ning

nende esindajale karistusseadustiku paragrahve 209, 320, 321, 322, 344, 345, 3811;

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 99 ning Advokaadieetikakoodeksi lõiku 2; 5) Kostja palus

kohtul selgeks teha, mis ajast hoiavad kostjale kuuluvaid ruume kinni hagejad ja perekond Y

ning mis ajast hoiab ruume kinni riik; 6) Kostja taotles ruumide kinnihoidmistasu kohest

tasumist. Kindlaks on vaja teha kes vastukostjatest, mis aja eest tasub; 7) Kohtul on vaja

selgeks teha kes maksab võlad ja kes tagab võlgade maksmise. Mis ajast on selleks hagejad ja

perekond Y ning mis ajast on selleks riik; 8) Kostja taotles, et kohus pöörduks Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole küsimustes, mis on välja toodud hagi punktis

5.2; 9) Kostja palus vaadata vastuhagi läbi koos põhihagiga, kuna nende ühine läbivaatamine

võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

4.1. Vastuhagi kohaselt on kostja ja hageja II vahel 1. augustil 2016 sõlmitud üürileping

ruumide asukohaga Triiphoone, Öökulli, Valtu küla, esimesel korrusel, üüripinna suurus 39,3

m2 üürile andmiseks tähtajaga 15. juuli 2026 (sihtotstarve – tootmisruum). Kostja ja hageja I

vahel on 28. aprillil 2017 sõlmitud üürileping ruumide asukohaga Triiphoone, Öökulli, Valtu

küla, teisel korrusel, üüripinna suurus 350 m2 üürile andmiseks tähtajaga 28. aprill 2027

(sihtotstarve – tootmisruum) ning 25. aprilli 2019 üürileping ruumide asukohaga Triiphoone,

Öökulli, Valtu küla, teisel korrusel, üüripinna suurus 193,4 m2 üürile andmiseks tähtajaga 1.

mai 2029 (sihtotstarve – tootmisruum). Hagejad rikkusid kostjaga sõlmitud üürilepinguid

kasutades üürituid ruume vastuolus lepingus kokku lepitud sihtotstarbega. Kostja ütles

hagejatega sõlmitud üürilepingud 14. septembril 2022 üles (viiel erineval põhjusel).

Üürilepingud lõppesid 29.09.2022. Hageja I andis kostja loata ruumid allkasutusele TY ja

SYle. Tulenevat tsiviilasja menetluses esitatud hagejate taotlusest viia nimetatud ruumides

läbi ehitusekspertiis ei ole kostjal võimalik nimetatud ruume kasutada. Poolte vahel on pooleli

vaidlus üürilepingute ülesütlemise õiguspärasuse üle. Hagejatel on kostja ees üüri ja

kommunaalkulude võlgnevus. Kuna hagejad ei ole üüritud ruumide valdust kostjale

tähtaegselt tagastanud, siis on kostjal hagejate vastu ka ruumide tagastamata jätmisest tulenev

kahjunõue ehk kinnihoidmise tasu. Lisaks eeltoodule nõuab kostja hagejatelt ka viivist

vastavalt lepingule.

4.2. Hagejad ei ole põhistanud hagis oma väiteid. Lepingute lõpetamise aluseks olevaid

põhjuseid ei ole hagis kas üldse käsitletud või on esitatud väärinfot ning võltsitud dokumente.

Kohus võttis hagi menetlusse ning rahuldas hagi tagamise taotluse rikkudes kostja õigusi.

Kohtudeposiiti määrati 2022.a. detsembris summa, millest piisab ca ühe kuu

kinnihoidmistasuks. Kohus ei ole pidanud vajalikuks kohtudeposiidis olevat summat üle

vaadata ja suurendada.

4.3. Kostja kannab kahju ruumide tagastamata jätmise tõttu. Üürileping lõppes 29.09.2022.

Üürilepingu järgi on üürnikud kohustatud vabastama ruumid lepingu lõppemisel oma asjadest

ja seadmetest ning andma ruumide otsese valduse üle kostjale lepingu lõppemise päeval.

Ruume ei ole tänaseni asjadest vabastatud. Kostja viitas VÕS-le § 335 ning tõi välja, et

samasuguses asukohas samasuguse üüripinna turuhind oli lepingu lõppemise ajal vähemalt 7

eurot/m2. Kostja on hagejatele teada andnud, et ruume ei ole võimalik kasutada enne kohtu

lõpplahendi jõustumist. Ruume hoiavad pärast lepingute lõpetamist kinni hagejad, perekond

Y ja Eesti riik. Kindlaks on vaja teha kes nendest ja mis aja eest tasub kinnihoidmistasu.

Kohtul on vaja kiiresti määrata tegevused, mis tagaks kostjale koheselt õiglase ruumide

kinnihoidmistasu. Kohtumenetlus ei sega ruumide kinnihoidmistasu maksmist. Kostja

hinnangul läks vastutus riigile, kui ta sellise asja üldse menetlusse võttis.

4.4. Kostja esitatud arvetest tasuti korrektselt viimati arve nr 2022040, mis laekus 12.09.2022.

Pärast seda on kostjale laekunud 2744,20 eurot. Maksete selgitused on suvalised ja

arusaamatud. Kostja on TYle selgitanud milliseid arveid laekumistega arveldatakse. Samuti

on kostja selgitanud, et järgnevad arved (hageja on ruume kasutanud, kinnihoidnud ning

tarbinud kommunaalteenuseid) esitatakse pärast eelnevate arvete tasumist. Kostja on esitanud

hagejale I arveid summas 54 770,05 eurot ja hagejale II summas 5361,80 eurot. Arveid on

tegemata hagejale I summas 118 877,74 eurot+KM ja hagejale II summas 13 714,22

eurot+KM. Arvestus on tehtud seisuga 30.09.2025.a. Intressid kogu sellele summale kogu

selle aja eest on hageja I osas summas 110 976, 41 eurot ja hageja II osas 9263,99 eurot.

4.5. Hagejad on renditavatel pindadel teostatud nn ehitustegevusega kahjustanud hoones

lisaks renditavatele ruumidele ka ruume, mis ei olnud nende kasutuses. Kostja taotleb, et

hagejad tasuks kohtudeposiiti 20 000 eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud

kahjude korda tegemiseks, lõhutud asjade taastamiseks ning nende poolt ruumidesse jäetud

asjade ja seadmete utiliseerimiseks. Hinnakalkulatsioon on hinnanguline. Kahjude

likvideerimine tellitakse pärast raha deposiiti laekumist ning pärast ehitusettevõtete

hinnapakkumiste kooskõlastust kohtuga.

4.6. Kostja soovib saada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohti

järgmistele küsimustele: 1) Juhul, kui kohtumäärus on põhiseadusega vastuolus, siis kes

tunnistab selle kohtumääruse põhiseaduse vastaseks? 2) Kuidas mõista põhiseaduse § 32 välja

toodud kohest ja õiglast hüvitamist. Kui seaduse alusel sundvõõrandatakse isiku õigused, siis

on ette nähtud kohene hüvitis. Kui kohtu poolt määrusega isiku õigused sundvõõrandatakse,

kas ka siis on ette nähtud kohene hüvitis? Kui “ei”, siis millal? 3) Soovime täpsustust, mis on

“kohese hüvitamise” aja määratlus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus keeldus 14.05.2025 määrusega 09.04.2025 ja 29.04.2025 vastuhagi

menetlusse võtmisest ning tagastas vastuhagi koos esitatud tõenditega selle esitajale.

5.1. Määruse põhjenduste kohaselt andis maakohus kostjale tähtaja vastuhagis esinevate

puuduste kõrvaldamiseks 16.04.2025. Kostja esitas 29.04.2025 vastuhagi täpsustuse, kuid see

on esitatud endiselt hulgipuudustega. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

5.2. Antud juhul ei esine ühtegi TsMS §-s 373 loetletud tingimust, millele vastuhagi vastaks.

Kostja ei ole vastuhagis põhjendanud, mille alusel tuleks menetlusse kaasata nii Eesti riik kui

ka perekond Y. Esitatud vastuhagi nõue ei oma puutumust põhihagiga. Kohus on ka puuduste

kõrvaldamise määruses selgitanud, et riigi vastu nõude esitamine käib üldjuhul läbi

halduskohtu ja riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Samuti on kohus 10.04.2025 istungil

selgitanud, et kostjal on võimalus esitada kohtu tegevusele vastuväide.

5.3. Vastuhagis on märgitud, et kostjal ei ole võimalik ruume kasutada ehk siis oma valdust

kasutada. Kohus selgitas, et kostjal ei ole takistatud ruumide kasutamine. Hagi tagamine on

tühistatud juba 01.12.2023, samuti on ekspertiis tehtud ning kostja ei ole menetluses taotlenud

kordusekspertiisi, ega eksperdi kohtusse kutsumist, ekspert on kinnitanud 09.12.2024, et

ruume saab kasutada. Seega jääb jäävad selgusetuks kostja taotlused, mis puudutavad

väidetavat sundvõõrandamist jms.

5.4. Kohus leidis, et vastuhagi on jätkuvalt puudustega faktiliste asjaolude osas, pole selge ei

hagi ese ega alus, pole selge, kellelt täpselt, mis alusel, mida hagis nõutakse ning sellest

tulenevalt ei ole vastuhageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole

kostja õiguste rikkumine vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, kui ka eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on kostjale

selgitanud, et vastuhagil on selle menetlusse võtmist takistavad puudused, kuna vastuhagis ei

ole välja toodud kõiki nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Vastuhagis on kostja

esitanud 9 erinevat taotlust, kuid on jätnud sisuliselt vastuhagis taotlused põhistamata. Samuti

ei selgu, kelle vastu on vastuhagi erinevad nõuded suunatud.

5.5. Vastukostjate kommunaalmaksete võlgnevuse nõudest ei selgu, mis alusel peaks

vastutama perekond Y ehk vastukostja III, milliste teenuste, millise ajaperioodi eest väidetav

võlgnevus igale vastukostjale on tekkinud. Mis puudutab ruumide kinnihoidmistasu kohest

tasumist, siis vastuhageja on ise märkinud, et taotleb ja kindlaks on vaja teha, kes

vastukostjatest, mis aja eest tasub. Samas on nõue esitatud hagejate ning TY ja SY vastu.

Millisel viisil, mis alusel vastutaks kostja seisukohalt perekond Y, vastuhagist ei selgu. Kostja

on nõudnud, et kohtul on vaja selgeks teha, kes maksab võlad ja kes tagab võlgade maksmise,

mis ajast on selleks hagejad ja perekond Y ning mis ajast on selleks riik. Ehk siis kostja ise ka

ei tea, kellelt ta soovib väidetavat võlgnevust nõuda ja kes mille eest väidetavalt vastutab.

5.6. Kostja on esitanud ka nõude kohustada hagejaid ja TY ja SY tasuma kohtudeposiiti 20

tuhat eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks ning

lõhutud asjade taastamiseks. Kohus selgitas istungil, et kahjunõuet peab tõendama ja kui

tegemist on hagi tagamise taotlusega, tuleb see korrektselt esitada. Hagi tagamise taotlust ei

ole esitatud ega nõuet selgitatud ja põhistatud.

5.7. Kostja esitas koos vastuhagiga küll üle 30 lisa, kuid ei ole neid kuidagi vastuhagis

esitatud väidetega sidunud. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2

kohaselt sisalduma vastuhagis. Neid ei saa tuletada vastuhagile lisatud tõenditest. TsMS § 363

lg 1 p 2 kohaselt peab vastuhagi sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on kostja arvates

vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi

menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi alus oleks konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet

üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on

liiga pealiskaudsed või puudulikud, jätab kohus hagi § 371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse

võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.1.3. alapunkt b). Vastuhagi on endiselt

hulgipuudustega, asjaolusid ei ole välja toodud, nõuded on arusaamatud. Kohus seega keeldub

vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.

5.8. Kohus märkis, et TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus

määrab menetluskulude suuruse kindlaks asjas tehtava lõpplahendiga. Kuna kohus keeldub

vastuhagi menetlusse võtmisest, ei lahenda kohus ka kostja taotlust Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoha saamiseks.

Määruskaebus

6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning võtta vastuhagi menetlusse. Ühtlasi palub kostja viia läbi paikvaatluse, mis

aitab asjaolusid paremini hinnata.

6.1. Määruskaebuse kohaselt on põhihagi menetlemine ületanud mõistliku kohtumenetluse

aja. Kostjal ei ole võimalik enda omandit vallata, kuna ruumides hagejate poolt teostatud nn

“ehitustööd” on antud vaidluse puhul asitõenditeks ning kostja ei saa ruumide endist olukorda

taastada enne, kui on jõustunud lõplik kohtulahend. Kostja taotlus menetleda põhihagi ja

vastuhagi koos, on õigustatud juba ainuüksi menetlusökonoomika seisukohalt.

6.2. Vastuhagi ei võetud menetlusse ning kostja peab esitama sama asja kohta eraldi hagi.

Kostjal ei ole võimalik oodata hagimenetluse lõppu, et saada teada praeguse kohtuniku

seisukohta. Kostja edasised sammud on otseses sõltuvuses kohtulahendist. Kostja tõi ühe

näitena esile, et üüripinnale paigaldatud laminaatpõrand on hagejate poolt ära kasutatud. Seda

ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ning sellel esinevad täkked, kraaped jms. Kostja peab

esitama hagi, kuid talle ei ole selge, millise. Kui kohus otsustab, et kostja peab selle

laminaatpõranda ostma (tasaarvestama), siis on kostjal õigus nõuda, et enne tööde üleandmist

laminaatpõranda paigaldamise ja kasutamise vead parandatakse. Kokkuvõtvalt on põhihagi ja

vastuhagi omavahel tihedalt seotud ja neid tuleb koos arutada.

6.3. Kui kohus peaks põhihagis otsustama, et leping ei ole korrektselt üles öeldud ehk siis

rendilepingud kehtivad, siis on kostjal õigus küsida hagejatelt renti. Kui kohus otsustab, et

rendilepingud on korrektselt üles öeldud, siis on kostjal õigus küsida kinnihoidmistasu. Kostja

ei tea, kumba tasu on tal õigus oma hagis küsida. Või peab kostja tegema eraldi hagid – üks

renditasuga ja teine kinnihoidmistasuga? Kohtuvaidluse ajal ei ole hagejad tasunud ei renti

ega ka kinnihoidmistasu ehk siis ruumid olid hagejate käsutuses tasuta. Perekond Y on ruume

tasuta kasutanud oma eluruumidena. Enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist ei saa kostja ruume

kasutada ning on vaja selgeks teha, kes selle aja eest kinnihoidmistasu tasub. Kohtu soovitus

hakata ruume kasutama on teisisõnu otsene soovitus hakata asitõendeid hävitama. Kostja soov

ongi menetluse käigus jõuda selgusele, kes on kohustatud seda tasuma. Kas hagejad, kes

esitasid ehitusekspertiisi taotluse, mis rahuldati, või kohus ehk siis Eesti riik, kes on lasknud

lihtsal üürivaidlusel kesta ligi kolm aastat.

6.4. Kostja märkis, et ruumides teostatud tööde, maksumuse ja tegijate kohta on esitatud palju

vastukäivat ning väärinfot. Kostja on mitmel korral esitanud kohtule taotluse paikvaatluse

tegemiseks. Kohus on need järjepanu tagasi lükanud. Ometi on kohtu ülesanne kõik asjaolud

selgeks teha. Kostja esitas taotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Nähes hagejate poolt teostatud

töid ja seda millises olukorras ruumid kostjale jäid, aitab asjaolude paremat hindamist ning

seeläbi õiglase otsuse tegemist.

Menetluse edasine käik

7. Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude

jaotusega, muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p-1 ja § 659 alusel

muutmata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kostja on esitanud määruskaebuses taotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus

leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagi menetlusse võtmise otsustamise

staadiumis tõendeid ei hinnata, vaid lähtutakse hagiavalduses esitatust.

11. Praegusel juhul keeldus maakohus vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et

avaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, viidates TsMS § 3401 lg-le 2

ja § 371 lg-le 2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja

09.04.2025 vastuhagiavaldus ja 29.04.2025 esitatud täiendatud vastuhagiavaldus on

menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad selles esitatud nõuete

menetlusse võtmise.

12. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab

menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p1) või hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2).

13. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni

eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni

hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1)

vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult

või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos

ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. TsMS § 373

lg 1 järgi on vastuhagi lubatud esitada üksnes hageja vastu (vt RKTKo, 03.10.2012, 3-2-1-94-

12, p 20). Kostja on vastuhagi esitanud hagejate ning lisaks TY ja SY ning Eesti Vabariigi

vastu. Seega on kostja esitanud vastuhagid ka isikute vastu, kes ei saa olla TsMS § 373 lg 1

järgses vastuhagis kostjaks. Seda asjaolu arvestades ei oleks kostja esitatud hagide

menetlemine vastuhagina nende isikute suhtes lubatav (vt RKTKm, 18.04.2012, 3-2-1-34-12,

p 14). TsMS § 373 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta

sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see

menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes

vastuhagina.

14. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi

ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või

rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese

lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte

nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on

hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi

alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud

andmed (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14).

14.1. Praegusel juhul on kostja 09.04.2025 vastuhagi avalduses märkinud, et põhinõue on üle

300 000 euro ja sellele lisanduvad intressid ning kohtul on vaja selgeks teha, kes

vastukostjatest ja kui palju maksma peab. Sealjuures on kostja esitanud taotluse kohustada

hagejate omanikke tasuma arved alates elektrist, veest ja kanalisatsioonist ning lõpetades

ruumide rendiga. Pärnu Maakohus on 16.04.2025 määruses, millega andis kostjale tähtaja

vastuhagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitanud, et kostjal tuleb konkreetselt

märkida, kellelt milliste summade tasumist nõutakse. Sealjuures tuleb vastuhagis välja tuua,

kellel mis kuupäevade arveid tasuda tuleb, mille alusel ning mis on nõude summa, samuti

miks nõue on esitatud osaühingu omanike vastu. 29.04.2025 esitatud täiendatud avalduses on

kostja esitanud taotluse, milles palub kohustada hagejaid ning TY ja SY tasuma arved - alates

elektrist, veest ja kanalisatsioonist ning lõpetades ruumide rendiga. Lisaks on kostja

selgitanud, mis summas on ta esitanud ja jätnud esitamata arveid kummalegi hagejale.

14.2. Kostja on nii 09.04.2025 kui 29.04.2025 vastuhagis nõudnud hagejatelt, TY ja SYlt ning

Eesti Vabariigilt ruumide kinnihoidmistasu kohest tasumist ning on palunud selgeks teha, kes

vastukostjatest mis aja eest tasu tasub. Maakohus on 16.04.2025 määruses selle nõude osas

selgitanud, et kostjal tuleb konkreetselt märkida, mille alusel nimetatud nõue on esitatud,

milline on nõude summa ja kuidas see on kujunenud. Hageja on 29.04.2025 täiendatud

vastuhagi avalduses viidanud VÕS §-le 335 ning märkinud, milline oli samasuguse üüripinna

ruutmeetri turuhind, kuid ei ole hagiavalduse taotluse osas ühegi vastukostja vastu konkreetset

rahalist nõuet esitanud.

14.3. Lisaks on kostja palunud vastuhagis kohustada hagejaid ning TY ja SY tasuma kohtu

deposiiti 20 000 eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda

tegemiseks ning lõhutud asjade taastamiseks. 10.04.2025 istungil on kostja selgitanud, et

tegemist on vastuhagi tagamise nõudega. Kohus on kostjale selgitanud, et ta peab sel juhul

esitama eraldi hagi tagamise taotluse ning välja tooma kahju hüvitamise nõude aluseks olevad

asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult vaidlustatud määruses

märkinud, et kostja ei ole vastavat nõuet selgitanud ega põhistanud.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei vasta vastuhagi ese ja alus

TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele. Riigikohus on selgitanud, et sooritusnõue peab olema

selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita. Rahaline nõue tuleb kohtule

esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal

võimalik jätta taotletava raha suurus kindlaks määramata (vt RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-

12, p 17, RKTKo 07.04.2014, 3-2-1-12-14 p 48). Kostja ei ole praegusel juhul toonud välja

võlgnevuse ja kinnihoidmistasu nõuete konkreetsete summade suurust, mille väljanõudmist ta

igalt vastukostjalt taotleb ega ole piisavalt selgitanud nõuete kujunemist iga vastukostja osas.

Õiguskirjanduses on leitud, et lubamatu on hagiavaldus, mille põhjal ei ole vaidluse ese (st

hagi ese ja alus, vt § 363 lg 1 p-d 1 ja 2) piisavalt individualiseeritud (TsMS II komm (2017),

§ 371, p 3.4.5.7).

15.1. Kostja on palunud kohtul selgeks teha, mis ajast keegi vastukostjatest kostjale kuuluvaid

ruume kinni hoiab ning kes vastukostjatest mis aja eest kinnihoidmistasu tasub, samuti kes

maksab võlad ja tagab võlgade maksmise. Ringkonnakohus selgitab, et hagimenetlus on oma

olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1). Sealjuures

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal

endal tõendada (TsMS § 5 lg 1). Seega on hageja ülesandeks hagimenetluses kohtu ette tuua

oma selgelt väljendatud nõue ning nõude aluseks olevad asjaolud.

16. Maakohus on 10.04.2025 istungil ja 16.04.2025 määruses selgitanud vastuhagi avalduses

esinevaid puuduseid ning on andnud kostjale võimaluse oma nõudeid ja nõude aluseks

olevaid asjaolusid täpsustada, kuid kostja ei ole vastavas osas nõuete puudusi kõrvaldanud, sh

konkreetseid rahalisi nõudeid esitanud. Eelnevat arvestades ei ole vastuhagi avalduses

kirjeldatud eesmärk üheselt selge ega esitatud nõuetega saavutatav, mistõttu esineb alus

nõuete menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 alusel (vt ka RKTKm

07.10.2020, 2-19-16249, p 16, RKTKo 3-2-1-141-13, p 18).

17. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu arvates jätnud põhjendatult kostja

vastuhagi menetlusse võtmata ning määruskaebuse väited ei võimalda asuda selles osas

maakohtust erinevalt seisukohale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Maakohus on määruse põhjenduses märkinud, et TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda, kuid ei ole menetluskulude jaotust märkinud resolutsioonis.

Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja maakohtu määruse resolutsiooni

menetluskulude jaotusega täiendada.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda. Kuna maakohus vaidlustatud määruses menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka

ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)