1-12-969/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-969

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-969 (10230107901) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav G.V

ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel:

vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx, kannab karistust Vanglas. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.01.2012.a,

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 01.11.2000 otsusega KrK § 140 lg

2 p 1, 2 järgi rahatrahv 4600 krooni;

2. Tallinna Linnakohtu 13.05.2002 otsusega KrK § 15 lg 2

ja § 140 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta;

3. Tallinna Linnakohtu 12.05.2003 otsusega KarS § 200 lg

1; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 2 aastat;

4. Tallinna Linnakohtu 15.12.2005 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 alusel 7 kuud 1 päev;

5. Harju Maakohtu 21.09.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 8 järgi vangistus 6 kuud;

6. Harju Maakohtu 13.02.2007 otsusega KarS § 25 lg 2 ja

§ 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 kuud;

7. Harju Maakohtu 08.04.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p

2 4 ja § 266 lg 1 järgi vangistus 6 kuud 20 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat;

8. Harju Maakohtu 30.09.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 8 järgi vangistus 5 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi

vangistus 5 kuud ja 10 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta;

9. Harju Maakohtu 12.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

8, 9 järgi vangistus 8 kuud; 10. Harju Maakohtu 03.07.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p

5, 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud; 11. Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p

8, 9; § 200 lg 2 p 4 järgi ja § 64 lg 1 alusel vangistus 3 aastat; § 65 lg 1 alusel vangistus 3 aastat; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat ning lõplikuks karistuseks

mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 10

kuud. Karistuse algus 01.09.2010, liitkaristusest arvati maha varasema otsusega määratud ja ärakantud 2 kuud vangistust.

Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. G.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.V-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema

karistuse kaetuks Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega mõistetud raskema liitkaristusega,

so vangistusega 1 aasta ja 10 kuud, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

tähtajaline vangistus 1 aasta ja 10 kuud, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 01.09.2010.

4. G.V suhtes kohtueelsel menetlusel valitud tõkend elukohast lahkumise

keeld tühistada.

5. G.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 11 (üksteist) euro ja 52 (viiskümmend kaks) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V , 1-12-969, kaitsjatasu“.

6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel välja mõistetav riiklikul

ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 11E-SS0314 tegemisel tekkinud kulu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel G.V-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

8. OÜ G-G esitatud tsiviilhagi 913,55 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.V-lt kannatanu OÜ G-G

kasuks 913 (üheksasada kolmteist) eurot ja 55 (viiskümmend viis) euro senti, milline summa tuleb tasuda OÜ G-G arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB pangas.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

G.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, olles 24.03.2010 vabanenud vangistusest, taas ajavahemikul 17.05.2010 kella 20.10st kuni 18.05.2010 kella 09.50ni Tallinnas aadressil Xxx asuva OÜ G-G väliskoridoris lõhkus vitriinkapi ukseklaasi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil riiulitelt OÜ-le G-G kuuluvad järgnevad pulberpigment- ja akrüülvärvid: 100 ml klaaspurkides järgmised H. Schmincke&Co pulberpigmendid: - helekollane maksumusega 128 krooni (8,18 €) - keskmine kollane maksumusega 240 krooni (15,34 €) - tumekollane maksumusega 398 krooni (25,44 €) - oranž maksumusega 398 krooni (25,44 €) - helepunane maksumusega 240 krooni (15,34 €) - tumepunane maksumusega 398 krooni (25,44 €) - helesinine maksumusega 240 krooni (15,34 €) - eresinine maksumusega 398 krooni (25,44 €) - tumesinine maksumusega 240 krooni (15,34 €) - heleroheline maksumusega 240 krooni (15,34 €) - tumeroheline maksumusega 398 krooni (25,44 €) 50 ml klaaspurkides järgmised H. Schmincke&Co naturaalaine baasil pulberpigmendid: - kollased toonid nr 222, 226, 227, 229, 234, 236 kogumaksumusega 1729 krooni (110,50 €) - lilla toon nr 483 maksumusega 239 krooni (15,27 €) - sinised toonid nr 489, 494, 495, 496 kogumaksumusega 988 krooni (63,14 €) - rohelised toonid nr 502, 508, 509 kogumaksumusega 1339 krooni (85,58 €)

250 ml akrüülvärvide H. Schmincke&Co sarja Akademie acryl Color kogu värvigamma näidis 28 värviga, ühe toote hind 134, kogumaksumus 3752 krooni (239,80 €) värvigamma näidis 4 värvi, toote hind 154 krooni, kogumaksumus 616 krooni (39,37 €);

kokku 28 purki pulberpigmentvärve ja akrüülvärve kogumaksumusega 14 294 krooni, s.o. 913,55 eurot.

Seega pani G.V oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

4

• 18.05.2010 koostatud tunnistaja LT ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta OÜ G-G kaupluse juhatajana. Kaupluses aadressil XXX, Tallinn, ajavahemikul 17.05.2010 kell 18:30 kuni 18.05.2010 kell 09:50 oli lõhutud välikoridori jääv klaasvitriin ning varastatud pigment-

ning akrüülvärve. Lõhutud klaasi tükid olid ära koristatud. Ülekuulamisprotokolli lisast

nähtuvalt OÜ-le G G tekitati kahju varastatud kaupade väärtuses so summas 14 294 krooni. (t/l 2-3; t/l 4)

• 18.01.2012 koostatud kannatanu OÜ G-G esindaja KK ülekuulamise protokollist nähtuvalt

on ta OÜ G-G, mis asub aadressil Tallinn, XXX, juhatuse liige. Antud aadressil asub g kauplus. 18.05.2010 hommikul avastas kaupluse juhataja LT, et kaupluse väliskoridoris, kus asub kauplusele kuuluv klaasvitriinidega kapp, on lõhutud ning kapist varastatud järgmised tooted: 100 ml pulberpigment - klaas purk - tootjafirma H. Schmincke&Co Helekollane hind : 128 krooni Keskmine kollane hind 240 krooni Tumekollane hind 398 krooni Oranž hind , , , 398 krooni Helepunane hind 240 krooni Tumepunane hind 398 krooni Helesinine hind 240 , , ,

krooni Eresinine hind 398 krooni Tumesinine hind 240 krooni Heleroheline hind 240 , , , krooni Tumeroheline hind 398 krooni. Kokku summas 3318 krooni. 50 ml naturaalainebaasil , pulberpigmendid - klaaspurk- tootjafirma H. Schmincke&Co Kollased toonid: nr 222, 226, 227, 229, 234, 236 - kokku 6 tooni, summas 1729 krooni. Lilla toon: nr 483 hind 239 krooni. Sinised toonid: nr 489, 494, 495, 496 kokku 4 tooni, summas 988 krooni. Rohelised toonid: nr

502, 508, 509, kokku 3 tooni, summas 1339 krooni. Akrüülvärvid 250 ml - tootja

Schmincke&Co - sarja nimetus AKADEMIE acryl Color kogu värvigamma näidis - 28 värvi, ühe toote hind 134 krooni, summa kokku on 3752 krooni. Värvigamma näidis 4 värvi, ühe toote hind 154 krooni, summa kokku 616 krooni. Kokku tekitati materiaalset kahju 14

294 krooni ehk 913.55 €. Väliskoridor, kus asus klaasvitriinidega kapp, ei olnud

signalisatsiooni all ning sinna koridori pääsemiseks välisust lõhutud ei olnud, välisuks oli lukustatud tavaliselt öösel, kuid hommikul enne kaupluse avamist on välisuks lukustamata,

sama koridori kasutavad KL ja K ning samuti samast trepikojast pääseb veel erinevatesse

firmadesse. Klaasvitriini lõhkumisega materiaalset kahju ei tekitatud ning selle suhtes tsiviilhagi esitada ei soovi. G-G OÜ-le tekitatud materiaalne kahju kokku on 913.55 €, mille ulatuses soovivad esitada tsiviilhagi. (t/l 5-7)

• 18.05.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldav

sündmuskoht asus Tallinnas XXX, 5 kordses hoones (foto 1 ja 2). Peauks oli puitraamist,

klaasidega. Ustest edasi saab trepikoja ruumi, mille trepiosa oli klaasvaheseinaga eraldatud. Klaasist eraldusseina klaasist uks lukustatud. Tekkinud ruum on 5 x 5 m suur (foto 3). Seistes seljaga välisukse poole jäid paremat kätt OÜ G G ruumid (kaupluseruumid). Sama vaheruumi parempoolne sein oli kujundatud kaupluse väljapaneku vitriiniks (foto 3 ja 4). Vitriin koosnes neljast sektsioonist, mis olid suletavad klaasist lükanduksega ning lukustatavad. Vasakpoolse ülemise sektsiooni vasakul tiival puudus klaas. Klaas lebas parempoolse tiiva klaasi taga (foto

5). Vasakpoolse sektsiooni vasakpoolsel kapi raamil oli näha alumiiniumist liistul

deformatsioon (foto 7). Vaatluse käigus kanti daktüloskoopia pintsli abil tahma vasaku ülemise vitriini sektsiooni alumiiniumist ääristusega servadele. Töötlemise tulemusena ilmus

nähtavale higirasu määrdumise jäljed, milles oli näha naha papillaarkurrustikku. Nähtavale

ilmunud jäljed nummerdatakse numbritega 1-7 (fotod 8). Nummerdatud jäljed 1-6 olid kujunenud vitriini antud sektsiooni alumiiniumist aluspinnale ning jälg nr 7 klaasile. Jälg nr 1 oli põrandapinnast 178 cm kõrgusel. Jäljed 2-6 134 cm kõrgusel põrandapinnast ning jälg nr 7 sektsiooni paremast servast 15 cm kaugusel ning põranda pinnast 143 cm kõrgusel. Jälgedest

valmistatud tõmmised kleebiti aluskaardile. Töötlemise tulemusena ilmus nähtavale naha

papillaarkurrustiku jälg vasakpoolse sektsiooni esimesel riiulil lebava klaasi kiilukujulisel tükil. Kirjeldatud tükk eemaldati tema lebamise kohast ning leitud jälg nummerdati numbriga

8 (foto 9). Vitriini vasakpoolse ülemise sektsiooni parema tiiva klaasi taga olid poolikud klaasid. Klaasid eemaldati ning töödeldi tahmaga. Töötlemise tulemusena ilmusid nähtavale naha papillaarkurrustiku jäljed klaasil, mille ühes servas oli alumiiniumist liist (lükandukse alumine pool) vaheruumi poolsel küljel. Nähtavale ilmunud jäljed märgiti numbritega 9 kuni 11

(foto 9). Jälgedest valmistati läbipaistva daktüloskoopilise kile abil tõmmised, mis kleebiti

aluskaardile. Jälgede võtmise käigus avastati naha papillaarkurrustiku jälg klaasi välimise

5

külje paremast servas 7 cm kaugusel ja alumisest servast 20 cm kõrgusel. Jäljest valmistati tõmmis daktüloskoopilise teibi abil. (foto 9). (t/l 16-23)

• 21.12.2011 koostatud ekspertiisiaktis nr 11E-SS0314 antud eksperdi arvamuse kohaselt

nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 18.05.2010 Tallinnas Xxx asuvas OÜ G avastatud ja

kaheteistkümnele nummerdatud tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede

fragmentidest võimaldasid isiku identifitseerimist kolm sõrmejälje ning viis peopesajälje fragmenti. 2. (3. ja 4.) Kolme sõrmejälgede ja viit peopesajälgede fragmenti ei olnud jätnud

kontrollitavad LT ega KL. 3. (2.) Isiku identifitseerimist võimaldavad kolm sõrmejälgede ning viis peopesajälgede fragmenti oli jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud G.V (snd 17.09.1979) parema käe peopesaga (kolmel korral) ja vasaku käe pöidlaga (kahel korral), nimetissõrmega ning peopesaga (kahel korral). (t/l 27-31; 32-33)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.01.2012 koostatud kahtlustatava G.V tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et läks ühel hommikul Xxx asuva kaupluse juurde, kauplus oli suletud, proovis kaupluse vitriinkapi ust avada, kuid klaas läks katki ja ukse sisse tuli auk. Läbi augu võttis värvipurke ja asetas need endal kaasas olnud kilekotti. Värvid müüs maha Balti Jaama turul temale tundmatutele inimestele 1000 krooni eest. Saadud raha kulutas enda otstarbeks. Kahetseb. (t/l 10-13)

• Harju Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-15484, millest nähtuvalt G.V-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 8, 9, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 8 kuud. (t/l 57-59)

• varasemalt korduvalt Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on G.V so. 11 korral kriminaalkorras karistatud:

1. 01.11.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel rahatrahv

4600 krooni;

2. 13.05.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1,3

alusel vangistus 1 aasta;

3. 12.05.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KarS § 200 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p

4 ning KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 2 aastat;

4. 15.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus

2 kuud, § 65 lg 2 alusel 7 kuud 1päev;

5. 21.09.2006.a Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel vangistus 6

kuud;

6. 13.02.2007.a. Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4, 8, KrMS

§ 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud;

7. 08.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 266 lg 1 järgi

vangistus 6 kuud 20 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat;

8. 30.09.2008 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 5

kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 5 kuud ja 10 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta;

9. 12.10.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9, KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistus 8 kuud;

10. 03.07.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud; 11. 05.11.2010.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vangistus 1 aasta; § 200 lg 2 p 4 alusel vangistus 3 aastat; KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega

3 aastat; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ning lõplikuks karistuseks

mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 10 kuud. Karistuse algus

01.09.2010.a, liitkaristusest arvati maha varasema otsusega määratud ja ärakantud 2 kuud vangistust. (t/l 37-46)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav 2010 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 36)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused

ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel

menetlusel kahtlustatava G.V süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu OÜ G-G

6 esindaja KK ütlusi, tunnistajate LT ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktis nr

11E-SS0314 antud eksperdiarvamust, Harju Maakohtu 12.10.2009.a otsuse väljatrükki,

Karistusregistri väljavõtet, asub seisukohale, et G.V süü temale

inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. G.V karistusandmetest nähtuvalt oli teda Harju Maakohtu

poolt 12.10.2009 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 8, 9 järgi. Samuti on 03.07.2010 Harju Maakohtu otsusega G.V karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi ja 05.11.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Süüdistusakti kohaselt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime 17.05.2010 kuni 18.05.2010, so enne kahe eelmise kohtuotsuse kuulutamist, millest saab järeldada, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusvahendite allikaks ja aastate jooksul väljakujunenud elulaadiks,

mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt,

kuivõrd teda oli eelnevalt karistatud varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt ning ka pärast inkrimineeritava kuriteo toimepanemist oli teda karistatud varguste toimepanemise eest

süstemaatiliselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi so. võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ G - G esitanud tsiviilhagi 913,55 euro nõudes, milline sisaldab

endas varastatud pulberpigment- ja akrüülvärvide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varguse pani toime G.V, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt

ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates

tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 913,55

eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.V-lt kannatanu OÜ G - G kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude

puudumist. Avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluna

arvestada, kuivõrd süüdistatava käitumine, so vähem kui kahe kuu möödumise eelmise

karistuse kandmiselt vabanemisest, mis oli mõistetud talle samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest, pani süüdistatav toime inkrimineeritava kuriteo ning kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on ta jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ka pärast

inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Seega on tegemist sihikindla ja kavatsetud käitumisega saada elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Selline käitumine välistab kohtu

arvates igasuguse kahetsuse olemasolu. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem 11 korral kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning kõigil juhtudel on eranditult tegemist olnud varavastaste kuritegudega. Süüdistataval on inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele eelnevalt puudunud

7

legaalne sissetulek, millele viitavad ka varasemad kohtuotsused süüdistatava

süüditunnistamises varavastaste kuritegude toimepanemises. Seega puuduvad süüdistataval

rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seega on süüdistatava suhtes rahalise

karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades süüdistatava süüd, tekitatud varalise kahju suurust, leiab kohus,

et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks tema karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja karistuse võib mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra. Samas ei pea kohus tekitatud varalise kahju suurust arvestades võimalikuks mõista

karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on pärast

inkrimineeritud süüteo toimepanemist kahel korral vangistusega karistatud, tuleb käesoleva

otsusega mõistetav karistus KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades liita Harju Maakohtu

05.11.2010 otsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd süüdistatavat on pärast kuriteo

toimepanemist juba kahel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemist, millised karistused on liidetud, siis leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades lugeda kaetuks viimase otsusega mõistetud raskema ja suhteliselt pikaajalise karistusega.

Arvestades seda, et süüdistatavalt on eelmiste otsustega välja mõistetud erinevaid

menetluskulusid, mis valdavalt on tasumata, samuti on temale eelmiste otsustega välja

mõistetud tsiviilhagisid, siis leiab kohus, et süüdistatava rahalised kohustused on niivõrd

suured, et ka vabanemise järgselt ei ole ta võimeline kõiki menetluskulusid tasuma ja ekspertiisitasu tasumine summas 663 eurot käib süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Seetõttu asub

kohus seisukohale, et tegemist on süüdistatava puhul maksejõuetu isikuga, kellelt kõigi menetluskuluse riigi kasuks laekumine on ebareaalne. Sellest tulenevalt jätab kohus suuremas osas menetluskulu, so ekspertiisile tehtud kulud riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja

vaid väikese osa menetluskulust, so kaitsjatasu, määrates sellegi tasumise ositi, andes süüdistatavale võimaluse selle tasumiseks ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.

Märt Toming kohtunik