3-25-4256/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4256

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

väljastama kaebajale 05.11.2025 IV üksuse III

sektsiooni lukustamise otsus

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X. X.i taotlus võtta haldusasjast nr 3-25-4070 käesoleva

haldusasja juurde kaebaja 13.11.2025 seisukoht.

2. Lõpetada X. X.i kaebuse menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.11.2025 X. X.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

väljastada kaebajale 05.11.2025 IV üksuse III sektsiooni lukustamise otsus. Kaebaja viitas, et

vangla jättis tema teabenõudele otsuse väljastamiseks tähtaegselt vastamata.

2. Kohus edastas Tallinna Vanglale 13.11.2025 kohtunõude, mille kohaselt tuli vanglal

selgitada, kas kaebaja on vangla poole 05.11.2025 otsuse väljastamiseks pöördunud ning

esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid. Kohus tegi ühtlasi ettepaneku lahendada

kaebus kohtuväliselt ja esitada seda kinnitavad tõendid.

3. Kohtusse saabus 19.11.2025 Tallinna Vangla vastus kohtunõudele, milles vangla selgitas,

et X. X.i taotlus 05.11.2025 IV üksuse III sektsiooni lukustamise käskkirja saamiseks

registreeriti 06.11.2025. Kaebajale väljastati küsitud käskkiri 19.11.2025, mida kaebaja ka

kinnitas oma allkirjaga. Vangla lisas vastusele kaebaja pöördumise, soovitud käskkirja ja

kinnituse selle kättesaamise kohta.

3-25-4256

4. Kohus saatis kaebajale 20.11.2025 kohtunõude, milles küsis seisukohta menetluse

lõpetamise kohta, kuivõrd vangla vastas ja esitas kaebajale küsitud 05.11.2025 otsuse

(käskkirja) ning sellega oli kaebuse eesmärk saavutatud. Kohus selgitas ühtlasi, et kaebajal on

võimalus taotleda kohtumenetluse jätkamist toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on tema õiguste kaitseks vajalik.

5. Kaebaja vastas kohtunõudele 20.11.2025, avaldades soovi menetlust jätkata preventiivsel

eesmärgil. Menetluse lõpetamisel lõpeb tema tõhusama õiguskaitsevaheni kasutamise

menetlus ning edaspidi puudub veel mõni selline tõhusam õiguskaitsevahend, mida ta saaks

kasutada. Õigusvastasuse tuvastamine teabenõudele vastamise tähtaja rikkumise osas on

vajalik, sest vastustaja jätab järjepidevalt ja süsteemselt tema pöördumistele vastamata.

Kujunenud on olukord, kus iga teabenõude või haldusakti kättetoimetamise nõude täitmine

toimub halduskohtu vahendusel. Kaebaja viitab preventiivse huvi põhjendamisel haldusasjas

3-25-4070 oma 13.11.2025 vastuse punktile 2.1 ning taotleb, et kohus võtaks selle käesoleva

asja juurde. Kaebaja on 14.11.2025 esitanud juba kaks uut kaebust Tallinna Halduskohtule

põhjusel, et vangla on rikkunud vastamistähtaega. Vanglale on veel esitatud nõudeid, millele

ei ole tähtaegselt vastatud ning kaebaja koostab selleks kohtule veel uusi kaebusi. Kaebaja

soovib õigusvastasuse tuvastamist, kuna kohtumenetlused võtavad tunduvalt kauem aega kui

teabenõudele vastamistähtaeg seaduses. Osad teabenõuded on esitatud õiguste kaitseks, osad

aga jälle muul eesmärgil (nt koolis lõputöös analüüsi koostamiseks, statistilised andmed jne).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja taotlus dokumendi juurde võtmiseks haldusasjast nr 3-25-4070

6. Kaebaja palus haldusasjast nr 3-25-4070 käesoleva asja juurde võtta 13.11.2025 vastuse,

mille p-s 2.1. põhjendab ta oma huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise

nõudega.

7. Kohus on kohtute infosüsteemis kaebaja viidatud dokumendiga tutvunud ning ei pea selle

juurdevõtmist käesoleva asja juurde vajalikuks. Dokumendis ei sisaldu suuremas ulatuses

põhjendusi kui praeguses asjas kaebaja preventiivse huvi kohta on antud. Seetõttu jääb

kaebaja taotlus dokumendi juurdevõtmiseks rahuldamata.

Menetluse lõpetamine

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust

haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (HKMS § 152 lg 2). HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse

võtmata.

9. Kaebaja on 19.11.2025 vanglalt saanud 05.11.2025 otsuse, mille väljastamise

kohustamiseks ta kohtu poole pöördus. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud. Kaebaja soovis

menetluse jätkamist tema teabenõudele ettenähtud aja jooksul vastamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, põhjendades seda preventiivse huviga.

10. Riigikohus on 23.05.2025 määruses nr 3-24-797 (p 25) selgitanud, et preventiivne huvi

tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda

varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab

õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema

2(4)

3-25-4256

võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12)

selgitanud ka seda, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel

teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised

on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud.

Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei

ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

11. Kohus möönab, et kaebaja taotlus dokumendi või vangla valduses oleva teabe saamiseks

on käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 tähenduses. Teabenõue tuleb

täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates registreerimisele

järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg 1 ja 3). Täpsustamist vajava või aeganõudvama

teabenõude täitmise korral võib vastamistähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani, kuid ka

sellest peab koos põhjendustega teabenõudjale viie tööpäeva jooksul teavitama (AvTS § 19).

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale teabenõude 05.11.2025,

mille vangla registreeris 06.11.2025. Seega lasus vanglal kohustus vastata teabenõudele

13.11.2025, kuid vangla vastas kaebajale 19.11.2025.1

Kuivõrd kaebaja viitas oma 20.11.2025 avalduses vangla süstemaatilisele praktikale vastata

hilinemisega alles peale kohtu poole pöördumist, kontrollis kohus kohtute infosüsteemist

kaebaja lähiajal esitatud kaebusi ning leidis, et kaebaja on alates 07.11.2025 esitanud

halduskohtule kokku 4 kaebust (k.a käesolev haldusasi), mis seonduvad sellega, et kaebaja on

pöördunud vangla poole, kuid väidetavalt ei ole vangla vastanud. Neist kahel juhul

(haldusasjad nr 3-25-4070 ja 3-25-4255) ei käsitlenud vangla kaebaja pöördumisi

teabenõuetena ning seda silmas pidades ei pruukinud vangla olla vastamisega viivituses.

Haldusasjas 3-25-4260 sai kaebaja vastuse teabenõudele hilinemisega.

Eelneva põhjal ei ole veel alust väita, et kaebaja teabenõuetele vastamisega hilinemine oleks

süstemaatiline ja et sellises olukorras oleks põhjendatud ja vajalik jätkata kaebuse

menetlemist, minnes üle tuvastamiskaebusele. Teabenõudele vastamise kohustuse rikkumise

kõrvaldamine ei ole üldjuhul võimatu ega ka raske. Seda on võimalik teha nii teabevaldaja

enese järelkontrolli tulemusel, kui ka esitades vastava vaide Andmekaitse Inspektsioonile või

kohustamiskaebuse halduskohtusse (vt AvTS §-d 46 ja 51). Kohtul puudub alus kahelda, et

vangla täidab reeglina teabenõuetele vastamise kohustust. Ka praegusel juhul on kaebaja

vastuse teabenõudele saanud.

Olenevalt konkreetsetest asjaoludest, nagu ka eelnevalt viidatud kohtus registreeritud kaebaja

kaebuste puhul ilmnes, võib olla tekkinud eriarvamus selles, kas tegemist on teabenõude või

mõne muu pöördumisega, mille seaduses sätestatud vastamistähtajad on erinevad. Iga juhtum

tuleb seega eraldi läbi vaadata ja lahendada vastavalt selle asjaoludele. Seega ei saa praeguse

haldusasja raames õigusvastasuse tuvastamine omada ka selget preventiivset mõju võimalikes

tulevastes asjades ega ole kaebaja õiguste kaitse vaates vajalik ega tõhus. Õigusvastasuse

tuvastamine on vaid deklaratiivne õiguskaitsevahend, see ei muuda olemasolevat õiguslikku

olustikku, vaid teeb üksnes siduvalt kindlaks juba olemasolevad asjaolud. Jätkutuvastus-

kaebusele üleminek poleks antud juhul kooskõlas ka menetlusökonoomika eesmärgiga,

kuivõrd kohus ei ole kaebust menetluse võtnud ega asunud seda sisuliselt lahendama.

Kohus märgib täiendavalt, et teabenõudele vastuse saamine ei peaks tavapäraselt käima läbi

kohtu, mis on aja- ja ressursimahukaim viis, millele ka kaebaja ise viitab oma 20.11.2025

1 Tallinna Vangla 19.11.2025 vastus kohtunõudele ja selle lisad

3(4)

3-25-4256

avalduses. Mõistlik oleks, kui sellised küsimused leiaksid esmajoones lahenduse poolte endi

vahel, vajadusel vastamiskohustust meelde tuletades. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja

oleks vangla poole pöördunud meeldetuletusega teabenõudele vastamistähtaja saabumise

osas, vaid kaebaja on pöördunud koheselt ilma vastamistähtaja lõppu (13.11.2025) ära

ootamata kohtu poole. Kui teabenõudele tähtaegse vastamise kohustust siiski rikutakse ja see

on pidev, on võimalik ka haldusorgani juhtkonna tähelepanu sellele pöörata, kes saab

kontrollida oma töötajate tegevust ning vajadusel üle vaadata oma asutuse töökorralduse.

12. Kuivõrd antud juhul puudub alus menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

13. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti

esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).

14. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, mistõttu ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)